Obsah (6)

§ 163§ 162§ 169§ 171§ 65§ 651

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2012. a Tsiviilasja number 2-11-57949 Tsiviilasi Urv

§ 163

kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite (

§ 163lg 4).

Kohus märgib määruses muuhulgas, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu (

§ 163lg 5).

Lõpparuande kohaselt ei ole haldur pankrotimenetluses tuvastanud asjaolusid, mille tulemusena poleks võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Kohus leidis, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab

§ 162lg 2 sätestatule.

Urve Juhkov esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastavalt

§ 171

lg-le 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaoludele tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud kohtule sõnaselget seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes. Samas on nii pankrotihaldur kui võlausaldaja Swedbank esindaja kinnitanud, et usaldusisikuks olla ei soovi ning kedagi usaldusisiku kandidaadiks pakkuda ei ole. Kohus ei nõustunud Urve Juhkovi kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotlusega ja leidis, et võlgniku käitumises ei ole ilmnenud tahteavaldust võlausaldajate nõuete arvestavas osas rahuldamiseks ning on tõenäoline, et ka kohustustest vabastamise menetluse kestel ei rahuldata pankrotivõlausaldajate nõudeid. Võlgniku maksejõuetuse põhjustas mõtlematu ja pidev laenukohustuste suurendamine, mis kordades ületas võlgniku sissetuleku. Teades, et sissetulek ei võimalda täita olemasolevaid laenukohustusi, võttis võlgnik laene juurde erinevatelt kiirlaenupakkujatelt. Laenukoormuse korduva, teadliku ja vastutustundetu suurendamisega kahjustas võlgnik olemasolevate võlausaldajate huve. Kohus keeldus kohustuste vabastamise menetluse algatamisest

§ 171lg 2 p 4 alusel.

Viidatud sätte kohaselt ei algata kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist (vt

§ 171lg 2 p4).

Urve Juhkov on avalduses kinnitanud, et kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi, kuid arvestades võlgniku suhtumist oma kohustuste võtmisse ning nende rahuldamisse, leidis kohus, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluses usaldusväärne usaldusisiku kohustusi täitma.

§ 65

lg 1 alusel on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Vastavalt

§ 651

lg 1 kohaselt on halduritasu reegelmäär pankrotivaralt kuni 6 400 eurot 20% pankrotivarast. Pankrotivara suurus halduritasu arvestamiseks on antud pankrotimenetluses 6238,12 eurot, millest 20% moodustab 1247,62 eurot. Haldur loobus tasust, kuna halduritasuks ei jätku vahendeid. Kohus leidis, et halduri taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3 3. Urve Juhkov esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega kohus jättis võlgadest vabastamise menetluse algatamata ja selles osas uue määruse tegemist, millega algatada Urve Juhkovi võlgadest vabastamise menetlus. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei ole maakohtu määrus seaduslik osas, millega maakohus jättis algatamata võlgadest (kohustustest) vabastamise menetluse. Maakohus ei ole võlgadest vabastamise menetluse algatamata jätmisel õigesti hinnanud

§ 171lg 2 p-s 4 sätestatud eeldusi.

Esiteks peab võlgnik viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist olema takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Teiseks eeldab nimetatud säte võlgniku süülist käitumist, kas tahtlust või rasket hooletust. Maakohtu määrusest ei selgu, mille alusel asus kohus seisukohale, et võlgnik on takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Ka puudub maakohtu määruses igasugune analüüs teise

171 lg 2 p-s 4 sätestatud eelduse - võlgniku süülise käitumise kohta; 2) puuduvad tõendid selle kohta, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Samuti puuduvad igasugused tõendid vara raiskamise kohta. Võlgnik võttis laenukohustused ajal, mil ta oli suutlik laenud tagasi maksma, sest tal oli püsiv töökoht ja kindel sissetulek, samuti ema pension, kes elas tema juures; 3) peab menetluse algatamata jätmiseks olema selge ja konkreetne põhjus. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta; 4) on Urve Juhkov nii pankrotiavalduses kui kogu menetluse kestel esitanud tõeseid andmeid oma vara ja kohustuste kohta, tema ainus sissetulek on saadav töötasu, tema ainus vara on kohustuste katteks pankrotimenetluses realiseeritud ning võlgniku vanuse ja eelneva töökogemuse tõttu puudub ilmselt ka võimalus tasuvama töökoha leidmiseks. Võlgnik märgib, et ta on leidnud usaldusisiku kohustustest vabastamise menetluses, s.o. I S OÜ XXXX P.K. (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, tel XXXXXXXX). VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Pankrotihaldur Tiia Kalaus ei soovi avaldada seisukohta selles, kas võlgniku määruskaebus tuleks rahuldada või jätta rahuldamata, sest vastava õigusnormi tõlgendamine ja selle sisustamine peaks jääma ainult kohtu pädevusse. Pankrotihaldur ei pea süüliseks käitumiseks võlgniku tahet oma pereliikmeid aidata, kuid võib öelda, et võlgnik võttis pidevalt suuri kohustusi, mille tagastamiseks tal puudus vara või vastavad rahalised vahendid. Ilmselt oli uute laenude võtmine vajalik ka selleks, et nendega tasuda eelnevaid kohustusi. Haldur kinnitab, et võlgniku töötasust polnud võimalik kinnipidamisi teostada, sest laekus ainult miinimumtasu ning pankrotimenetluse kulude ja halduritasu arvelt tuli tasuda masskohustusena korteriomandi kulud kuni selle võõrandamiseni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega kohus jättis algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja saata asi tühistatud osas maakohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks ja usaldusisiku määramiseks. 6.

§ 171

lg 2 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist 4 või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et kohustuste vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata

§ 171

lg 2 p 4 alusel, sest laenukohustuste võtmisega kahjustas võlgnik võlausaldajate huve. Ringkonnakohus juhib kõigepealt tähelepanu sellele, et võlgnik ei võtnud laenukohustusi viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda, vaid tunduvalt varem. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-121-11 märkinud, et menetluse algatamata jätmiseks peab esinema selge ja konkreetne põhjus. Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemuses võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et laenukohustuste võtmine oleks selline tahtlik tegu, mis tingiks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. Kohus ei ole tuvastanud võlgniku käitumises asjaolu, et võlgnik võttis laenukohustused eesmärgiga tahtlikult kahjustada võlausaldajate huve. Pankrotihaldur Tiia Kalaus ei pea samuti laenukohustuste võtmist pereliikmete aitamiseks süüliseks käitumiseks. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei esine

§ 171

lg-s 2 toodud aluseid jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. 7. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda TsMS § 172 lg 1 kohaselt. Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 5 Andra Pärsimägi