Obsah (6)

§ 657§ 347§ 232§ 436§ 33§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-10

§ 657lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja menetlemisel rikkunud oluliselt kohtu selgitamiskohustust, kõigi tõendite hindamise kohustust ja ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik neid puudusi ise kõrvaldada. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

1. Käesolevas asjas on vaidluse põhisisuks see, kas kostja, olles hageja juhatuse esimees alates
2. septembrist 2008 kuni
3. septembrini 2009, osutades samal ajal hagejale ka raamatupidamisteenust ja omades ainuisikulist juurdepääsu korteriühistu pangaarvele, tekitas hagejale kahju kokku 16 891,24 krooni, millest 11116,24 krooni on kahju seoses mittevajalike väljamaksetega hageja arvelt, 5000 krooni on kahju kostjale pandud raamatupidamisarvestuse pidamise ja raamatupidamise aruannete koostamise kohustuse rikkumisega, kuna nimetatud summa pidi hageja tasuma OÜ-le Geoks Vara korteriühistu raamatupidamise taastamiseks ning 775 krooni kahju seisneb täiendavas makses maksuametile. Hageja märgib nõude õigusliku alusena MTÜS § 32 lg 1, mille kohaselt peab mittetulundusühingu juhatuse liige täitma oma kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega ja MTÜS § 32 lg 2, mille kohaselt vastutab kahju tekitanud ühingu juhatuse liige tekitatud kahju eest. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
4. Juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena. Tuvastamaks kostja võimaliku vastutuse eeldused, peab hageja kõigepealt tõendama, et juhatuse liige (kostja) on rikkunud oma ametikohustusi ja just rikkumise tõttu tekkis korteriühistule kahju. Seejärel peab kostja vastutusest vabanemiseks tõendama, et kohustuse rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103). Hageja ei ole maakohtu menetluses nimetatud asjaolusid tõendanud. Maakohus rikkus

§ 347

lg 5 ja 351 lg 1 ja 2 sätteid sellega, et on jätnud täielikult täitmata kohtu selgitamiskohustuse ja ei ole välja selgitanud nõude rahuldamise aluseks oleva õigusnormi kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid, mistõttu ei saanud maakohus juba seetõttu õigesti hinnata ka nende asjaolude tõendatust ja tõendamiskoormise jaotust poolte vahel ning nimetatut pooltele selgitada.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et asja lahendamisel tuleb eristada kostja kui juhatuse liikme ja tema kui hagejale raamatupidamise teenuseid osutanud isiku vastutust. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-134-02 leidnud, et juhatuse liikmeks olek ei välista töösuhet ühistuga ja töölepingu seaduse kohaldamist, kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme ühistu juhtimise ja esindamise kohustuste täitmist. Hagiavalduse kohaselt on osa hageja etteheiteid kostjale (hageja täiendav kulu raamatupidamisele 5000 krooni) seotud tema kui raamatupidamisarvestuse pidamist ja raamatupidamise aruannete koostamise kohustust täitma pidanud isikuga. MTÜS § 35 kohaselt korraldab juhatus mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Raamatupidamisarvestuse pidamise kohustus ja raamatupidamise aruannete koostamise kohustus ei ole korteriühistu juhatuse liikme seadusest tulenevad kohustused, samuti ei tulene nimetatud kohustused korteriühistu põhikirjast. Seega oli hagejal kostjaga raamatupidajana töötamiseks sõlmitud tööleping või muu tsiviilõiguslik leping ja nimetatud lepingu võimaliku rikkumise korral kahju tekitamise eest ei saa kostja vastutada MTÜS § 32 alusel, vaid tema vastutus tuleneb tema töötamise perioodil kehtinud tööseadusandlusest. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et uus töölepinguseadus kehtib alates
2. juulist 2009 ja nimetatud seaduse § 131 lg 1 kohaselt enne
3. aasta
4. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates
5. aasta
6. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Kui pooled sõlmisid kostjaga raamatupidamise teenuste osutamiseks muu sisuga lepingu kui töölepingu, siis 5 vastutab kostja lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest võlaõigusseaduse sätete alusel. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul nimetatud asjaolule tähelepanu pöörata ja selgitada välja, kas ja millise sisuga kokkuleppe pooled sõlmisid hagejale raamatupidamise teenuste osutamiseks ning vajadusel hagejale selgitada oma nõude täpsustamise vajadust. Ringkonnakohus ei nõustu käesoleva vaidluse kontekstis maakohtu järeldusega, et OÜ Geoks Vara poolt osutatud teenuse eest pidi tasuma selle tellinud isik, mitte aga kostja. Hageja ei nõua kostjalt teenuse eest tasumist, vaid kahju hüvitamist.
7. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses esitatud väited selles, et maakohus rikkus

§ 232

, § 436, § 442 lg 8 sätteid eelkõige sellega, et ei ole täitnud talle seadusega pandud kohustust hinnata kõiki asjas esitatud tõendeid ning teha seda igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, märkides tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seda ka kohtuotsuse põhjendavas osas. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima, kuid kohus ei ole seda teinud. Maakohus on küll tõendeid valikuliselt ja tõendile täpselt viitamata hinnanud, kuid selles osas ei ole maakohus olnud järjekindel. Seetõttu on maakohus rikkunud ka kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet (

§ 436lg 1).

Maakohus on jätnud selgelt hindamata nii hageja poolt dokumentaalse tõendina esitatud KÜ Jaaniku 6 raamatupidamisdokumendid 110-l lehel, kui ka kostja poolt kohtule

1. novembril 2010 (I kd lk 159) esitatud 21 dokumentaalset tõendit, millega kostja soovis tõendada, et OÜ Geoks Vara on koostanud oma arvamuse puudulike alusdokumentide alusel. Nimetatud tõenditele on kostja viidanud ka kohtuistungil (I kd lk 191), kuid kohus ei ole kohtuistungil neid tõendeid uurinud ega küsinud nende tõendite osas ka hageja seisukohta. Maakohtu järeldus otsuse lk-l 7 selles, et puudujäägid olid KÜ Jaaniku 6 poolt kunstlikult tekitatud, sest kõikide V. Ionova poolt üleantud dokumentide arvestamise korral oleksid olnud kõik V. Ionova poolt tehtud kulutused dokumentaalselt tõendatud, st tegelikkuses ei olnud KÜ Jaaniku 6 rahaliste vahendite osas varalist kahju kandnud, on ebaselge, kuna ei põhine tõendite analüüsil. Maakohus ei ole sellist järeldust tehes andnud eelnevalt hinnangut, kas kostja poolt esitatud 21-s dokumendis kajastatud kulutused olid korteriühistule vajalikud või kasulikud.
2. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid hagejal varalise kahju tekkimise kohta kostja juhatuse liikmeks ja raamatupidajaks olemise ajal. Hageja esitas nimetatud väite tõendamiseks OÜ Geoks Vara poolt koostatud Korteriühistu Jaaniku 6 finantstegevuse kontrollakti ajavahemikus 2008 oktoobrist kuni 2009 juulini, samuti korteriühistu raamatupidamisdokumendid. Maakohus hindas OÜ Geoks Vara kontrollakti ja selles avaldatud järeldust mitteusaldusväärseks seetõttu, et maakohtu seisukoha kohaselt ei olnud OÜ-l Geoks Vara õigust kontrollida hageja raamatupidamise õigsust. Nimetatud maakohtu järeldus on meelevaldne ja ei ole kooskõlas ei seaduse ega ka KÜ põhikirjaga. Korteriühistu põhikirja p 5.9 sätestab, et ühistu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad seaduses sätestatud korras ühistu revisjonikomisjon ja teised kontrollorganid. Nimetatu ei tähenda, et korteriühistu juhatus ei või pöörduda vastava asjatundja poole arvamuse saamiseks, sh OÜ Geoks Vara poole, raamatupidamise olukorra kohta arvamuse saamiseks. KÜ
3. jaanuari 2010 üldkoosoleku protokollist nähtub, et päevakorras oli raamatupidaja aruande kuulamine dokumentide taastamisest 2008 – 2009 aastate kohta. Samast kuupäevaga on dateeritud ka OÜ Geoks Vara kontrollakt. Apellatsioonkaebuse kohaselt alustas kostja tegevuse kontrollimist hageja uus juhatus, kelle pädevuses on põhikirja p 6.12.3 kohaselt ka raamatupidamise korraldamine. Revisjonikomisjon on korteriühistu sisene kontrollorgan, kelle ülesandeks on kontrollida juhatuse tegevust. Seega ei reguleeri maakohtu poolt viidatud KÜ põhikirja p 5.9 juhatuse õigust sõlmida lepinguid raamatupidamise korraldamiseks või raamatupidamise õigsuse kontrollimiseks. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul uuesti hinnata OÜ Geoks Vara hinnangut kui dokumentaalset tõendit ja kõrvutada seda muude asjas esitatud tõenditega, sh kostja poolt esitatud tõenditega. Ainuüksi asjaolu, et OÜ Geoks Vara ei kuulanud enne kontrollakti koostamist ära kostja selgitusi, ei muuda aktis esitatud arvamust vääraks ja erapoolikuks, küll aga tuleb maakohtul kontrollaktile hinnangu andmisel arvestada ka kostja seisukohtadega. 6
4. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et asjas oleks usaldusväärne üksnes selline tõend (kontrollakt), mis on koostatud kas revisjonikomisjoni või majanduspolitsei poolt.

§ 232

lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Asjaolu, et kostja väidetavale tegevusele ei ole oma hinnangut andnud majanduspolitsei või prokuratuur, ei välista nimetatud hagi rahuldamist, kui hageja tõendab oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. See, et hageja ei ole pöördunud avaldusega majanduspolitsei poole, ei tõenda, et kostja täitis oma kohustusi juhatus liikmena tavaliselt oodatava hoolega. Maakohtu selline järeldus on vastuolus poolte tõendamiskoormusega ja meelevaldne.

1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et asjas puuduvad tõendid kostja kui juhatuse liikme pädevuse kohta. Juriidilise isiku juhtorgani (juhatuse) liikme pädevus tuleneb seadusest ja põhikirjast (TsÜS § 31 lg 3). Eelkõige on korteriühistu juhatuse liikme pädevus KÜS § 1 lg 2 kohaselt sätestatud MTÜS §-des 27 ja
2. KÜ põhikirjas on juhatuse liikme pädevus sätestatud punktis 6.
3. 14.

§ 436

lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus otsuses asjaolu hinnata erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Käesolevas menetluses ei ole kumbki pool viidanud sellele, et võimaliku rahaliste vahendite puudujäägi võisid hagejale tekitada ülejäänud juhatuse liikmed J.P., E.K. või L.K. seadusevastase tegevusega. Nimetatud maakohtu järeldus on täielikult oletuslikku laadi ja ei ole kooskõlas menetluses poolte poolt avaldatuga. 15. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme nii eelmenetluse läbiviimisel, asja arutamisel kohtuistungil kui ka kohtuotsuse tegemisel sellises ulatuses, et ringkonnakohtul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arvestada ringkonnakohtu poolt antud juhistega. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka asjaolule, et mitte kõik poolte poolt kohtule esitatud tõendid ei ole eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Nii on tl 51-57, 160-161 ja 175 asuvad tõendid üksnes vene keelsed.

§ 33

lg 1 kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta dokumentaalse tõendi tähelepanuta. 16.

§ 173lg 3 alusel jätta menetluskulude jaotus maakohtu arutamisel.

Kai Kullerkupp Üllar Roostoja 7 otsustada asja uuel Kersti Kerstna-Vaks