3-11-2508/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits 22.10.2012, Tartu 3-11-2508 Priit Pungaste kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seoses 15.10.

1. a käskkirjaga nr 6-3/2220-D Tartu Halduskohtu 16.02.
2. a otsus Priit Pungaste apellatsioonkaebus Kaebaja Priit Pungaste Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
3. Tagastada apellatsioonkaebus läbivaatamatult.
4. Tagastada kaebajale Tartu Halduskohtu 16.02.
5. a otsuse koopia. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. 15.10.2010 koostas Viru Vangla avavangla- ja töötavate kinnipeetavate osakonna juhataja käskkirja nr 6-3/2220-D (tl 6), millega karistas kinnipeetavast kaebajat vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 ja Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebaja kandis kartserikaristuse ära ajavahemikul 22.10.2010-25.10.
7. 19.10.2010 esitas kaebaja Viru Vangla direktorile käskkirja nr 6-3/2220-D peale vaide (tl 1516). 15.11.
8. a vaideotsusega nr 6-12/742-1 (tl 17-18) rahuldas Viru Vangla direktor kaebaja vaide ning tunnistas kaebaja suhtes 15.10.2010 tehtud distsiplinaarkorras karistamise käskkirja kehtetuks. 07.09.2011 esitas kaebaja Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõuab kahju hüvitamist 15.10.
9. a käskkirja nr 6-3/2220-D alusel kartseris viibitud aja eest. Taotluses soovib kaebaja kahju hüvitamist kokkuleppe näol selliselt, et Viru Vangla loeks kantuks kaebajale 26.08.2011 määratud 5-päevane kartserikaristus ning tunnistaks 26.08.
10. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6-3/1585-D kehtetuks. Samuti märgib kaebaja taotluses, et kui Viru Vangla ei ole kaebaja poolt pakutud kompromissiga nõus, soovib ta õigusvastase kartserisse paigutamise eest hüvitist summas 100 eurot. 01.11.2011 rahuldas Viru Vangla direktor kaebaja kahju hüvitamise taotluse osaliselt, ei nõustunud kaebaja poolt pakutud kokkuleppega 26.08.
11. a käskkirja nr 6-3/1585-D määratud 5-ööpäevase kartserikaristuse kantuks lugemisega ja käskkirja kehtetuks tunnistamisega ning mõistis kaebajale hüvitisena mittevaralise kahju eest 19,17 eurot.
12. 25.11.2011 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-2), milles palub Viru Vangla direktorilt pitsatiga kinnitatud kirjalikku vabandust ja eksimuse tunnistamist ning õiglast hüvitist kohtu äranägemisel seoses talle 15.10.
13. a käskkirjaga nr 6-3/2220-D määratud kartserikaristusega. Kaebaja märkis kaebuses, et on pakkunud vanglale kohtuvälist kokkulepet, kuid nemad ei olnud sellest huvitatud ega taha oma eksimusi tunnistada. 21.11.2011 edastatud täienduses (tl 33-34) märkis kaebaja, et vangla administratsioon käitub ebaväärikalt, üritab talle kohtust pääsemiseks sunniviisiliselt 19,17 eurot peale sundida, on pool sellest rahast juba nõuete fondi kandnud ja toiminud seega tema isikliku arvega nii nagu vanglale kasulik on. 12.12.2011 edastatud avalduses (tl 47) märkis kaebaja, et talle tekitatud kahju oleks saanud ära hoida, kuna 15.10.
14. a käskkirja nr 6-3/2220-D koostanud Viru Vangla kontaktisik oli teadlik kaebaja majandustööle määramise käskkirja vastuolust seadusega. 19.12.2011 edastatud taotluses (tl 51-54) märkis kaebaja täiendavalt, et pole nõustunud vangla poolse kahju hüvitamisega ja võib seetõttu nõuda riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 1 järgi kirjalikku vabandust. Samuti ei nõustu kaebaja hüvitise summa kindlaksmääramisel Riigikohtu praktikast lähtumisega, sest pealtnäha sarnased juhtumid võivad osutuda väga erinevateks ning lisas, et hüvitis peab olema maksu- ja nõuetevaba, kuna seda ei saada sissetulekuallikast.
15. Tartu Halduskohus jättis 16.02.
16. a otsusega kaebaja kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt on kaebajale talle 15.10.
17. a käskkirjaga tekitatud mittevaraline kahju Viru Vangla poolt hüvitatud. Halduskohus märgib, et kaebaja ei ole kohtueelses menetluses ega kaebuses ja selle täiendustes nimetanud ühtegi erandlikku asjaolu, millest lähtuvalt saaks vangla või kohus kõrvale kalduda Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtade alusel halduskohtu praktikas juurdunud vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise summast 6,39 eurot iga kartseris viibitud ööpäeva eest. Kaebaja ees vabandamise osas märgib halduskohus, et RVastS § 11 lg-st 1 järeldub, et kui kannatanule on kahju rahaliselt juba hüvitatud, siis puudub tal õigus nõuda täiendavalt veel ka vabandamist, sest tegemist on alternatiivsete kahju hüvitamise viisidega. Kuna Viru Vangla on kandnud 10.11.2011 kaebaja isikuarvele kolme ööpäeva pikkuse kartseris viibimise eest kokku 19,17 euro suuruse hüvitise (tl 36), on kaebajale tekitatud kahju täies ulatuses rahaliselt hüvitatud ja puudub kohustus alusetult määratud distsiplinaarkaristuse kandmise tagajärgi veel ka vabandamise abil või mistahes muul viisil kõrvaldada. Samuti märgib halduskohus, et Viru Vangla on toiminud igati seaduslikult, kui on kandnud kaebajale tekitatud kahju eest makstud hüvitisest pool nõuete fondi, kuna seaduseandja pole ühegi kinnipeetavale laekuva tululiigi osas mingeid erandeid teinud.
18. 05.03.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtu 16.02.
19. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub hüvitada Viru Vangla poolt kaebajale tekitatud mittevaraline kahju summas 100 eurot ning vabandada kaebaja ees kirjalikult. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole Viru Vangla tunnistanud oma eksimust talle 15.10.2010 õigusvastaselt kartserikaristuse määramisel. Samuti leiab kaebaja, et Viru Vangla ei ole kaebajale õigesti määranud kahjuhüvitist ning märgib, et alati ei saa kahjuhüvitise määramisel lähtuda Riigikohtu praktikast. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada läbivaatamatult.
21. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Riigikohus on kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS v. r) § 33 lg 3 p 5 kohaldamisala laiendanud ka kaebustele, mis on ilmselgelt perspektiivitud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.
22. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-10, p-d 10 ja 12). Kuna HKMS § 187 lg 3 p 5 on samasisuline HKMS v. r § 33 lg 3 p-ga 5, siis saab ringkonnakohtu hinnangul ka kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni alusel apellatsioonkaebuse tagastada juhul, kui kohus leiab, et see on ilmselgelt perspektiivitu. Kohtupraktika kohaselt saab kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik ja ka siis, kui apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.
23. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-11, p 16). Apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivituse tuvastamine nõuab kohtult põhjalikumat motivatsiooni ning on kohaldatav õiguslikult selges olukorras (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.11.
24. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-71-11).
25. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebust pidada perspektiivikaks. Halduskohus on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning jätnud selle rahuldamata. Asjas ei ole vaidlust, et vastustaja on kaebajale alusetult kolmeks päevaks kartserisse paigutamisega õigusvastaselt tekitanud mittevaralist kahju. Samuti ei ole vaidlust asjaolu üle, et vastustaja on kaebajale hüvitisena mittevaralise kahju tekitamise eest tasunud 19,17 eurot. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jõudis õigele järeldusele, kui märkis vaidlustatud otsuses, et kaebajale on talle tekkinud mittevaraline kahju hüvitatud ning vastustajal puudub kohustus alusetult määratud distsiplinaarkaristuse kandmise tagajärgi veel vabandamisega või mistahes muul viisil kõrvaldada. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 11 lg 1 kohaselt võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Antud juhul on vastustaja tunnistanud kaebajale mittevaralise kahju tekitamist õigusvastase käskkirja alusel vabaduse võtmisega ning on kaebajale tekkinud kahju rahaliselt hüvitanud. Kaebajale välja mõistetud rahalise hüvitise suurus on kooskõlas Riigikohtu praktikaga mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise määramisel ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et hüvitise väljamõistmiseks suuremas ulatuses ei esine seda õigustavaid erilisi asjaolusid.
26. Samuti on halduskohus õigesti asunud seisukohale mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmise ning kahju õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise alternatiivsuse osas. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt oma lahendites avaldanud seisukohta, et isikul, kes on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tõttu kahju kandnud, on võimalus valida kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõude vahel, samuti võib avaliku võimu 3 kandja ise otsustada rahalise hüvitise asemel RVastS § 11 lõikes 3 toodud tingimustel tagajärgede kõrvaldamise kasuks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.
27. a määrus haldusasjas 3-3-1-71-06, p 11; Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.
28. a otsus haldusasjas 3-3-1-17-08, p 19). Eelnevast tulenevalt ei ole kahju tekitajal kohustust hüvitada kannatanule tekkinud mittevaraline kahju rahaliselt ning samal ajal võtta tarvitusele abinõud õigusvastase toimingu tagajärgede kõrvaldamiseks.
29. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist õiguslikult selge olukorraga, kuna puudub vaidlus kaebajale 15.10.2010 määratud distsiplinaarkaristuse tagajärjel tekkinud mittevaralise kahju olemuse ja ulatuse osas ning selles, et kaebajale tekkinud mittevaralise kahju eest on kaebajale rahaline hüvitis tasutud.
30. Seega on käesoleval juhul apellatsioonkaebuses esitatud väited alusetud. Samuti ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamine ringkonnakohtu hinnangul võimalik ka muude, kaebuses viitamata asjaolude ega õigusnormide pinnalt. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu ning ringkonnakohus tagastab kaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel.
31. Kaebaja on lisanud apellatsioonkaebusele talle 16.02.
32. a otsuse koopia, mis tuleb kaebajale tagastada. Maili Lokk Agu Timmi 4 edastatud Tartu Halduskohtu Madis Ernits