Obsah (5)

§ 91§ 105§ 88§ 97§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2012, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-12-17558 Tsivii

§ 91lg 2 p 2 alusel 13.

detsembril 2011 välja mõista AS-lt Samelin Svetlana Hernitsa kasuks hüvitis Svetlana Hernitsa kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 834.06 eurot, millelt arvestatakse maha töötaja maksukohustus. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt töötas Svetlana Hernits 19.04.2011 sõlmitud töölepingu alusel AS-s Samelin täistööajaga, so 40 tundi nädalas katseajaga 4 kuud, mille tähtaeg möödus 19.08.

1. Katseajal sai töötaja töötasu ligikaudu alampalga ulatuses. AS Samelin tegevdirektor Leida Kikka on 23.09.2011 allkirjastanud käskkirja nr 63-k, millega sätestati S. Hernitsa üleviimine pealsekoostajaks ja töölepingu tingimuste muutmine selliselt, et tööpäeva pikkus on 2,5 tundi. Tegelikult töötas töötaja edasi 8 tundi päevas täpselt samadel tingimustel nagu katseajal. Tööandja maksis S. Hernitsale septembrikuu töötasu 89.45 eurot, oktoobrikuu töötasu 92.31 eurot ja novembrikuu töötasu 88.61 eurot. 21.11.2011 saatis töötaja tööandjale kirjalikult nõude saamata töötasu väljamaksmiseks hiljemalt 10.12.
2. AS Samelin töötasu välja ei maksnud, mistõttu S. Hernits koostas 09.12.2011 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, mis toimetati tööandjale tähitud postiga kätte 13.12.
3. S. Hernits esitas 23.12.2011 töövaidluskomisjonile avalduse saamata töötasu ja puhkusehüvitise ning töölepingu tingimuste rikkumise tõttu erakorralise ülesütlemise hüvitise väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjoni 02.04.2012 otsusega rahuldati töötaja nõuded osaliselt. Otsusega mõisteti välja saamata jäänud töötasu osaliselt ja sellele vastav osa kasutamata puhkuse hüvitust. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata töötaja nõude töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu hüvituse saamiseks. Hagiavalduse töövaidluse läbivaatamiseks kohtus esitas ainult töötaja väljamõistmata jäänud hüvituse osas. S. Hernits on seisukohal, et tööandja ei ole ülesütlemisavaldust vaidlustanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seetõttu on ülesütlemisavaldus kehtiv ja tööleping on lõppenud hageja ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Töösuhte lõpetamisel

§ 91

lg 2 p 2 alusel on tööandjal kohustus maksta hagejale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista 834.06 eurot, mis on hageja kolme kuu töötasu. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja sai hageja ülesütlemisavalduse 10.01.2012 koos töövaidluskomisjonile edastatud dokumentidega. Kostja vaidlustas töölepingu ülesütlemise töövaidluskomisjonile esitatud endapoolses vastuses, mida aktsepteeriti.

§-s 97 lg 3 sätestatu ei anna õigust öelda töölepingut üles tagasiulatuvalt.

§ 91

lg 4 sätestab töötajale töölepingu ülesütlemise mõistliku aja jooksul peale seda, kui ta sai teada ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest. Kostja on korduvalt öelnud, et 13.12.2011 tähitud saadetises puudus ülesütlemisavaldus. Tähtsaadetis sisaldas vaid hageja töövahendit, milleks olid käärid. Hageja ei ole tõendanud, et ümbrikus oli ka ülesütlemisavaldus. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Svetlana Hernitsa poolt esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust (TVK tl 19) ei ole AS Samelin seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud. Seega on ülesütlemine

§ 105lg 2 kohaselt algusest peale kehtiv.

Töölepingu seaduse (

) § 105 lg 1 kohaselt Kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. S. Hernits on töövaidluskomisjonile esitanud 09.12.2011 dateeritud ülesütlemisavalduse ja kostjale tähitud kirja väljastamise teate, mis kannab kuupäeva 13.12.

1. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et S. Hernitsa saadetud ümbrikus olid ainult käärid. Pealegi ei oma see asjaolu käesolevas vaidluses määravat tähtsust. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et ta on ülesütlemisavalduse kätte saanud töövaidluskomisjoni kaudu. Kostja vastuväites märgitud 10.01.2012 on ilmselt ekslik kuupäev, selle kuupäevaga on dateeritud AS-i Samelin esimene vastus töövaidluskomisjonile (TVK tl 35), kus kostja juba viitab ülesütlemisavaldusele. TVK tl 27 oleva TVK istungi kutse kohaselt on kutsele lisatud avaldaja esitatud dokumendid, muu hulgas ka ülesütlemisavaldus. AS Samelin on kinnitanud kutse kättesaamist 23.12.
2. Seega, kui kostja ei saanud ülesütlemisavaldust kätte 13.12.2011, siis sai ta selle kätte 23.12.
3. Kostja ei ole kummalgi juhul 30 päeva jooksul 2 esitanud hagi või avaldust. Seadus ei sätesta ülesütlemise vaidlustamist vastuväite esitamisega, vaid näeb sõnaselgelt ette vastavasisulise avalduse või hagi, so nõude esitamise. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis 3-2-1-117-11, 07.12.2011 punktis 17 on selgitatud: „Etteteatamistähtaegu järgimata võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes

§ 88

lg-s 1 nimetatud alusel, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (

§ 97lg 3). Sellisel juhul muutub ülesütlemine kehtivaks kättesaamisega (Ts

ÜS § 69 lg 1 esimene lause).“ Kuivõrd

§ 88

lg 1 sisu ja

§ 97

lg 1 sisu on sama, sätestades vastavalt tööandja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse ja töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse, tuleb asuda seisukohale, et ka töötaja poolt esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus muutub kehtivaks kättesaamisega. Kui avalduses on märgitud võrreldes ülesütlemise kehtivaks muutumise kuupäevaga töölepingu lõpetamise varasem kuupäev, hakkab ülesütlemine kehtima alates selle vastaspoolele kättetoimetamise ajast, sest tagasiulatuvalt töölepingut üles öelda ei saa, tulenevalt kohtupraktikast. Asjaolu, et ülesütlemisavaldus toimetati tööandjale kätte pärast avalduses märgitud töölepingu ülesütlemise kuupäeva, ei muuda ülesütlemisavaldust tühiseks. Tööandja ei ole kunagi ülesütlemist vaidlustanud, mistõttu see on kehtiv alates selle saamisest. Samast kuupäevast arvates on erakorraliselt üles öeldud ka tööleping. S. Hernits on töölepingu kehtivalt üles öelnud

§ 91

lg 2 p 2 alusel.

§ 100

lg 4 kohaselt Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses puuduvad sellised asjaolud mis annaksid alust muuta seadusega sätestatud hüvitise määra. Kostja on jätnud töötajale põhjendamatult välja maksmata teenitud töötasu. Töötaja vastav nõue on lõviosas rahuldatud töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega. Tööandja on oluliselt rikkunud töölepingus kokkulepitud tingimusi. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kohus on andnud pooltele tähtaja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotluse esitamiseks. Määratud tähtajaks kohtule taotlust esitatud ei ole. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik 3