Obsah (7)

§ 28§ 15§ 1§ 10§ 3§ 31§ 27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2010. a Tartu Tsiviilasja number 2-10-31157 Tsiviilasi Bank

§ 28lg-s 2 sätestatud raske juhtimisveana.

Võlgniku juhatuse liikmed rikkusid ka võlgniku põhikirja punkti 4.2, mille kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liige peab ühingut juhtima äris vajaliku hoolsusega. Kuivõrd võlausaldaja pööras korduvalt juhatuse liikmete tähelepanu võlgniku majandustegevuse kahjustamisele, esitades nõudmisi kahjustavate tehingute tagasipööramiseks, kuid võlgnik vastavalt ei reageerinud, tegutsesid juhatuse liikmed otsese tahtlusega, juhatuse liikmed nägid ette 3 võlausaldajale kahju tekkimist, millist eesmärki on nad võlausaldajale vestluses kinnitanud. Kirjeldatud käitumine on reguleeritud süüteona KarS § 384 lg-s 1. Seega on võlgnik teinud raskeid juhtimisvigu mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast lähtuvalt ajutine ja tõendatud on võlgniku avaldus võlausaldajale, mille kohaselt ei suuda võlgnik täita oma kohustusi võlausaldajate ees. 3. Võlgnik oli seisukohal, et pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja ajutine haldur nimetamata

§ 15lg 3 p 2 alusel, kuna võlausaldaja nõue on pandiga täielikult tagatud.

Kuna võlausaldaja ei ole algatanud sundtäitmist, ei ole võimalik tuvastada, kas pandieseme müügist saadud rahast piisab nõude rahuldamiseks. AS Pindi Kinnisvara hindamisaktid ei ole usaldusväärsed. Simus Kinnisvara OÜ 02.02.2009 eksperthinnangu kohaselt on Kinnistute turuväärtus 31.12.2008 seisuga 79 000 000 krooni. Võlgnik ei ole tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetust ja võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgniku ja OÜ Valga Leivatehas vahel on sõlmitud kohustuste ülevõtmise lepingud, millega OÜ Valga Leivatehas on üle võtnud kõik võlgniku kohustused. Võlgnik ei ole võlausaldajale teatanud, et ei suuda oma kohustusi täita. Võlausaldaja on meelevaldselt tõlgendanud võlgniku ja OÜ Valga Leivatehas avaldusi, milles soovitakse laenulepingute tingimusi üle vaadata kooskõlas VÕS §-ga

2. Ajutised pankrotihaldurid leidsid, et esineb alus pankroti väljakuulutamiseks, sest võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus kuulutas 15.09.2010 määrusega välja OÜ MRP Ärigrupp pankroti ning nimetas pankrotihalduriteks O. Kuklase ja A. Hermeti. Määruse kohaselt jättis kohus arvestamata võlgniku poolt 07.09.2010 esitatud täiendavad materjalid, kuna võlgnik ei ole taotlenud asja arutamise uuendamist ja kohus ei saa tugineda asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud (TsMS § 436 lg 3, 4).

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ettevõtte varad on kokku 14 471 825 krooni, kohustusi on võlgnikul 54 641 133 krooni. Bilansist nähtuvalt moodustavad ostjate laekumata arved 5 019 166 krooni. Kuivõrd OÜ Valga Leivatehas võlgnevuse 27.05.2010 arve nr 3728 alusel 5 000 000 krooni tasumise tähtaeg on alles 27.03.2021, siis on põhjendatud haldurite arvamus, et on ebatõenäoline, et võlgnevus laekub, sest selleks ajaks võib firma olla likvideeritud, maksejõuetu jne. Võlausaldaja on põhjendatult asunud seisukohale, et võlgniku endiste juhatuse liikmete V.M. i ja R.P. i teostatud Kinnistute võõrandamistehingud on tehtud võlgniku suhtes kahjustavatel tingimustel ning V.M. ja R.P. , olles tehingute tegemise ajal võlgniku juhatuse liikmed, on tahtlikult ja omakasu eesmärgil põhjustanud võlgniku maksejõuetuse, kahjustades seeläbi võlausaldajate huve ning põhjustades võlgnikule olulise varalise kahju. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid jooksvate kohustuste katmiseks ja võlgnevuste tasumiseks. Võlgniku kohustused ületavad vähemalt üheksakordselt võlgniku varasid. Esitatud andmetest lähtuvalt tekkisid võlgnikul makseraskused alates 2010 maist. Juba 2010 aprillikuu lõpetati kahjumiga, kuid alates maist ületasid äriühingu kohustused ettevõtte varasid. Ajutiste haldurite ja kohtu hinnangul on ettevõte maksejõuetu. Võlgnik ei ole pikema 4 aja jooksul suutnud likvideerida oma võlgnevusi võlausaldajate ees ning see suutmatus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutiste haldurite hinnangul ei ole võlgniku juhatus täitnud õigeaegselt ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud kohustust esitada kohtule äriühingu pankrotiavaldus. Samuti ei ole võlgniku juhatus täitnud seadusest (TsÜS § 35) tulenevat hoolsuskohustust. Kasumiaruandest nähtub, et äriühingu vara ei katnud enam tema kohustusi alates 2010 juunist, mil ärikasum oli miinuses – 73 828 721 krooni. Siit järelduvalt ei vastanud osaühingu netovara juba 2010 juuni algusest seaduses sätestatud alampiirile ning juhatus pidanuks võtma vastu otsuse ettevõtte tegevuse jätkamise, lõpetamise või pankrotiavalduse esitamisega seonduvalt. Äriühingu juhatuse liikmel on muuhulgas kohustus jälgida äriühingu osakapitali suurust, et see vastaks kehtestatule. Esitatud raamatupidamisandmete ja kogutud lisainformatsiooni alusel koostatud näitajate analüüsist nähtub, et: 1) äriühingu äritegevus on toimunud 2010 aprillis, mais ja juunis arvestusliku kahjumiga; 2) äriühingu omakapital ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele alates 2010 juunist. 2010 juuli seisuga on see negatiivne – 40 184 146 krooni ulatuses, st äriühingu koguvara ei kata enam äriühingu lühiajalisi kohustusi. Ajutisele haldurile esitatud materjalidest nähtub, et antud olukorras on pankrotimenetluse algatamine ja võimalik pankroti väljakuulutamine ainuvõimalik lahendus, sest ei ole andmeid, mis võimaldaks ettevõttel tegevust jätkata. Peale pankroti väljakuulutamist tuleb teostada majandustegevuse täielik erikontroll, mille tulemusel saab otsustada vastavate nõuete või kuriteokaebuste esitamise. Ajutised haldurid on tuvastanud pankrotiseaduse mõistes varade tagasivõitmise võimalusi. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 6. OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta pankrotiavaldus rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused: 1)

§ 15

lg 3 p 2 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui nõue on pandiga täielikult tagatud. Võlausaldaja nõue on pandiga täielikult tagatud 14.03.2008 ja 20.03.2009 sõlmitud notariaalsete hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingute alusel. Määruskaebuse esitaja viitab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohtadele otsustes nr 3-2-1-31-98 ja 3-2-1-59-08 ning leiab, et võlausaldaja ei ole kasutanud võimalust nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kas pandieseme müügist saadud rahast piisab nõude rahuldamiseks. Võlausaldaja esitatud AS Pindi Kinnisvara hindamisaktid põhinevad puudulikel lähteandmetel ja on mitteusaldusväärsed. AS Pindi Kinnisvara ekspertarvamusest nähtub, et tellija ei ole võimaldanud kinnistu hoonestuse ja majandustegevuse täpsemat ülevaatust, hindajale ei ole teada täpne vakantse pinna hulk kinnistul. Ekspert leiab, et ühese kapitalisatsioonimäära leidmine ei ole sobivate võrdlustehingute puudumise tõttu võimalik ja on võtnud kapitalisatsioonimääraks 20%. Ka Kinnistu IV osas nähtub, et tellija ei ole andnud kinnistu kohta täpsemat teavet ja ei ole võimaldanud kinnistu ülevaatust. Ekspert on võtnud aluseks ekspert J.S. 14.07.2008 ekspertarvamuse, mille järgi on kinnistu turuväärtus 18 000 000 krooni. 14.07.2008 hindamisakti tellijaks oli võlausaldaja ning seda hinnangut kasutas pank pankrotistunud AS-le Golden Sierra kuulunud kinnistu müügiks võlgnikule. Juhul, kui 2008. a, s.o majanduskriisi haripunktis, oli kinnistu turuväärtus 18 000 000 krooni, 5 siis jääb arusaamatuks, kuidas praegu kinnistul turuväärtus puudub. Simus Kinnisvara OÜ hindamisaktist nähtub, et Kinnistute turuväärtus on kokku 73 000 000 krooni; 2) võlgniku bilansis vastab omakapital seaduses sätestatud nõuetele, kuna OÜ Valga Leivatehas on 07.09.2010 avaldusega taganenud 27.05.2010 kinnistu omandamise tehingust, millest tulenevalt on XXX kinnistu jätkuvalt võlgniku bilansis; 3) võlausaldaja on esitanud pankrotiavalduses valeandmeid, et pahatahtlikult kohut eksitada. Pankrotiavalduse punktis 1.8 on võlausaldaja avaldanud, et „võlgniku juhatuse liikmed V.M. ja R.P. kinnitasid võlausaldajale suuliselt, et kirjeldatud võõrandamistehingute teostamise põhjuseks on soov takistada võlausaldajate nõuete rahuldamist.“ Punktis 1.11.1 on võlausaldaja avaldanud, et: „... seega nägid juhatuse liikmed ette võlausaldajale kahju tekkimise, millise eesmärgi saavutamise soovi on nad võlausaldajale vestluses kinnitanud.“ V.M. ja R.P. on esitanud hagiavalduse, kus nõuavad võlausaldaja avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist ning tsiviilasi on Tartu Maakohtu menetluses; 4) kohus jättis vääralt arvestamata võlgniku poolt 07.09.2010 esitatud täiendavad materjalid. Kohus oleks pidanud ise asja arutamise uuendama, kuna esitatud materjalid tõendavad, et võlgniku bilanss on positiivne ja ei saa olla aluseks pankroti väljakuulutamiseks; 5) võlgnik on sõlminud OÜ-ga Valga Leivatehas kohustuste ülevõtmise lepingud, millega OÜ Valga Leivatehas on üle võtnud võlgniku kohustused, mida võlausaldaja on aktsepteerinud. OÜ Valga Leivatehas on asunud täitma oma kohustusi vastavalt kohustuste ülevõtmise lepingutele. Pangakonto väljavõttest nähtub, et 23.08.2010 seisuga oli võlgniku pangakonto jääk X.XX. Võlgniku pangakontole laekunud rahalisi vahendeid on pank debiteerinud vastavalt laenulepingule. Ülesütlemisest tulenev panga nõue võlgniku vastu pangakonto jäägina ei kajastu. Siit tulenevalt saab asuda seisukohale, et 23.08.2010 seisuga võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu, kuna võlausaldaja on aktsepteerinud kohustuste ülevõtmist; 6)

§ 10lg 2 p-s 1 sätestatud aluseid pankroti väljakuulutamiseks ei esine.

Võlgnik ei ole hävitanud, peitnud ega raisanud oma vara, teinud raskeid juhtimisvigu ega ka muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetust. Majanduslanguse tingimustes on võlgniku juhatuse liikmed teinud kõik endast sõltuva olukorra lahendamiseks. Võlgnik on sõlminud OÜ-ga Valga Leivatehas kohustuste ülevõtmise lepingu, millega OÜ Valga Leivatehas on üle võtnud võlgniku kohustused Eesti Energia AS, AS Eraküte ja Bank DnB NORD AS Eesti filiaali ees. 27.05.2010 kinnistu võõrandamise tehingut tuleb vaadelda koos kohustuste ülevõtmise lepinguga. OÜ Valga Leivatehas jaoks oli vajalik kinnistu omamine, et taotleda PRIA-st raha majandustegevuse arendamiseks; 7) vale on kohtu seisukoht, et võlgnik ei ole pikema aja jooksul suutnud likvideerida oma võlgnevusi võlausaldajate ees ja see suutmatus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul puudusid pankrotiavalduse esitamise seisuga muud võlad kui vaieldav panga võlg. OÜ Valga Leivatehas on võlgniku kohustused üle võtnud ja neid täitma asunud; 8) võlgnikul ei ole olnud laenumaksete tasumisel hilinemisi. Majanduslanguse tingimustes taotles võlgnik laenulepingu tingimuste ülevaatamist. Võlausaldaja keeldus pahatahtlikult lepingutingimuste muutmisest ning esitas teadvalt ebaseadusliku ja võlgnikku kõige intensiivsemalt survestava pankrotiavalduse, eksitades kohut ebaõigete asjaolude esitamisega. 6 Eeltoodust tuleneb, et kohtu järeldused võlgniku maksejõuetusest ja maksejõuetuse põhjustest ei ole asjakohased ning puudub alus pankroti väljakuulutamiseks. 7. OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) esitas 26.11.2010 ringkonnakohtule ka täiendavad selgitused, milles rõhutab, et Simus Kinnisvara OÜ 27.09.2010 eksperthinnangu kohaselt on XXX kinnistu turuväärtus 24.09.2010 seisuga 73 000 000 krooni. Võlausaldaja nõue pankrotiavalduses oli 56 545 121 krooni ning nõue on tagatud pandiga samale kinnistule. Seega puudus nii alus kui vajadus pankrotiavalduse esitamiseks, kuivõrd võlausaldajal olnuks võimalus nõude rahuldamiseks täitemenetluse kaudu, mis oleks võlgnikku tunduvalt vähem koormav. Võlausaldaja ei ole pankrotiavalduse esitamisel käitunud heas usus. Pankrotimenetluses on esitatud nõudeid 63 404 153 krooni ulatuses, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue moodustab sellest 62 861 535 krooni, s.o enamuse. Kuivõrd suurima võlausaldaja nõue on tagatud pandiga, mille väärtus on suurem kui võlausaldaja nõue, oli pankroti väljakuulutamine ilmselgelt ennatlik ja põhjendamatu. Simus Kinnisvara OÜ on hindajana aktsepteeritud kõikides suuremates krediidiasutustes. Eksperthinnangu on koostanud riiklikult tunnustatud ekspert D.T. . Hindaja on objekti üle vaadanud, hinnang on põhjalikult motiveeritud ja objektiivne. Ekspert on kasutanud nii võrdlusmeetodit kui tulumeetodit ning on jõudnud sarnase tulemuseni. AS Pindi Kinnisvara hindamisakt sama usaldusväärne ei ole. AS Pindi Kinnisvara hindajad ei kuulu riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. Hindamisaktist nähtub, et objekti ülevaatust ei ole toimunud ning tellija ei ole võimaldanud kinnistu hoonestustegevuse ja majandustegevuse täpsemat ülevaatust. Hindamisakt on tunduvalt pealiskaudsem ja üldsõnalisem.

§ 3lg-st 3 tulenevalt peab kohus rakendama pankrotimenetluses uurimispõhimõtet.

Kohus ei ole seda teinud ning on oma järeldused rajanud ühe poole andmetele. Võlausaldaja on võlgnikule ette heitnud XXX kinnistu võõrandamist 27.05.2010 müügilepinguga OÜ-le Valga Leivatehas. Kohus on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks hinnanud just nimetatud tehingu toimumist. Ka ajutised haldurid on asunud seisukohale, et plaanis on esitada hagi kinnistu tagasivõitmiseks pankrotivarasse. OÜ Valga Leivatehas on taganenud 27.05.2010 kinnistu võõrandamise tehingust. Kinnistu omandiõiguse tagasivormistamisel võlgniku maksejõuetust ei eksisteeriks ainuüksi põhjusel, et võlgniku vara kataks kõiki kohustusi. Haldurid on keeldunud kinnistu tagasivormistamisest võlgniku omandisse, milline käitumine on arusaamatu ning võlausaldajate huve kahjustav. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

1. Bank DnB NORD A/S, kes tegutseb läbi Bank DnB NORD A/S Eesti filiaali, vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväited: 1) pankrotiavaldusele lisatud hindamisaktide alusel on tuvastatav, et võlausaldaja nõue ei ole täielikult pandiga tagatud. Pankrotiavalduse esitamise eelduseks ei ole pandiesemete sundmüüki suunamine. Võlausaldaja, analüüsides võlgniku majanduslikku olukorda ja saades võlgnikult korduvalt kirjalikke kinnitusi maksejõuetuse kohta, pidas oluliseks alustada pankrotimenetlust. Peale pankrotiavalduse esitamist võlausaldajale edastatud kirjas on võlgnik täiendavalt kinnitanud oma maksejõuetust ja avaldanud, et ka tehingute tagasipööramisega ei ole maksejõuetus kõrvaldatav. AS Pindi Kinnisvara hindamisaktid on usaldusväärsed. Võlausaldaja on esitanud hindajale piisavalt andmeid, mis on võlgniku poolt kinnitatud (sh üüritulude koondandmed). Võlgniku 7 tellimusel hinnatud pandiesemete turuväärtus sisaldab käibemaksu, Kinnistute käibemaksuta turuväärtus oleks 60 838 003 krooni, s.o oluliselt väiksem. Võlausaldajal on põhjendatud kahtlus, et võlgnik on esitanud hindajale mittetõeseid andmeid üüritulude kohta, kuivõrd võlgniku poolt võlausaldajale esitatud 30.04.2010 seisuga kinnitatud üüritulude väljavõte erineb kohtule esitatud 01.09.2010 seisuga kinnitatud väljavõttest ulatuslikult. Kinnistu IV kohta on võlausaldaja tellinud ka 2009 jaanuaris hinnangu ekspert J.S. . Nimetatud hinnangu kohaselt on Kinnistu IV likviidsus ebarahuldav ja ilma võimalikku renoveerimiskulu arvesse võtmata on Kinnistu IV turuväärtus maksimaalselt 11 000 000 krooni. 2010 mais on hinnatud Kinnistu IV turuväärtus olematuks või ostja erihuvidest lähtudes maksimaalselt 3 000 000 kroonile. Hindaja on leidnud, et Kinnistu IV väärtust mõjutab oluliselt hoone eeldatavalt kõrge lammutus/rekonstrueerimiskulu. Seega on nimetatud hinnangud omavahel võrreldavad ja hinnangu tulemus vastab turusituatsioonile. Võlgniku viide Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusele nr 3-2-1-59-08 on põhjendamatu, kuivõrd võlausaldaja nõue võlgniku vastu ei ole täies ulatuses pandiga tagatud; 2) nõustuda ei saa väitega, et võlgniku bilansis vastab omakapital nõuetele, kuna XXX kinnistu omandiõigus kuulub kinnistusraamatu alusel endiselt OÜ-le Valga Leivatehas; 3) võlausaldaja ei ole esitanud pankrotiavalduses valeandmeid. Võlgniku avaldus võlausaldajate huvide kahjustamise kohta on tuletatav ka võlgniku käitumisest – võlgnik on keeldunud lepingute kohasest täitmisest ning püüdnud survestada võlausaldajat loobuma oma nõudest võlgniku vastu ja aktsepteerima uue võlgnikuna OÜ-t Valga Leivatehas; 4) võlgniku avaldus, et kuna võlausaldaja ei ole võlgniku kontot debiteerinud kogu nõude summa ulatuses ja nõue võlgniku vastu ei kajastu võlgniku pangakontol, siis seisuga 23.08.2010 puudub võlausaldajal nõue võlgniku vastu, tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd see ei põhine ühelgi Eestis kehtival regulatsioonil ega võlgniku ja võlausaldaja kokkuleppel; 5) võlgniku rikkumised on tuvastatud nii kohtu kui pankrotihalduri poolt. Võlgnik on jätnud täitmata ÄS § 180 lg-st 5¹ tuleneva pankrotiavalduse esitamise kohustuse ja rikkunud TsÜS §-st 35 tulenevat lojaalsuskohustust. Pandiesemete võõrandamistehingud on tehtud võlgniku suhtes kahjustavatel tingimustel ning V.M. ja R.P. , olles tehingute ajal võlgniku juhatuse liikmed, on tahtlikult ja omakasu eesmärgil põhjustanud võlgniku maksejõuetuse; 6) võlgnik on korduvalt võlausaldajale kirjalikult avaldanud, et tal ei ole võimalik täita kohaselt kõigi võlausaldajate nõudeid ja et suurimateks võlausaldajateks panga kõrval on endised juhatuse liikmed V.M. ja R.P. . Ka 13.07.2010 eelistungil avaldas võlgniku esindaja, et võlausaldaja nõue ei ole täidetav, kuivõrd võlgnikul on mitmed võlausaldajad ja puuduvad vahendid igakuiste kohustuste täitmiseks olemasolevatel tingimustel; 7) krediidilepingute ülesütlemise aluseks oli eelkõige võlgniku poolne maksekohustuste täitmata jätmine, kusjuures võlgnik ei asunud rikkumist kõrvaldama ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingute ülesütlemise järgselt sõlmis võlgnik võlgnikku kahjustavatel tingimustel üürilepingute üleandmise tehingu. Võlausaldaja on esitanud palve, et võlgnik lõpetaks võlgnikku kahjustavate tehingute tegemise ning tagastataks krediidilepingu tingimustega vastuolus läbiviidud tehingutega juhatuse liikmetele võimaldatud rahalised vahendid, kuid võlgnik on nimetatust keeldunud. Kirjeldatud käitumine võlgniku maksejõuetuse põhjustamiseks on reguleeritud süüteona KarS § 384 lg-s
2. Võlgniku esitatud krediidilepingute tingimuste muutmise ettepanekud ei olnud võlausaldajale vastuvõetavad, kuivõrd eelkõige sooviti muudatusega võimaldada võlgnikule rahalised 8 vahendid endiste juhatuse liikmete nõuete rahuldamiseks ja võlgnik oli andnud OÜ-le Valga Leivatehas üle Kinnistu III suhtes sõlmitud üürilepingutest tulenevad õigused-kohustused. Põhjusel, et enam ei laeku rendilepingutest tasusid võlgnikule, ei suuda võlgnik teostada kreeditoridele maksmisele kuuluvaid makseid kohaselt; 8) kohtul ei ole kohustust ise asja arutamist uuendada. Täiendavate materjalide esitamine pärast sisulise aruteluga istungit ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (TsMS § 238 lg 3; § 329) kooskõlas ja kohus on õigustatult jätnud materjalid vastuvõtmata.
3. Pankrotihaldurid O. Kuklase ja A. Hermet vaidlevad määruskaebusele vastu. Vastuväited: 1) määruskaebuse väited võlausaldaja nõude pandiga tagatuse kohta on asjakohatud, kuna kehtiva

§ 31

lg 1 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamiseks piisab isiku maksejõuetusest ning tähtsust ei oma asjaolu, kas võlausaldajal on selge ja pandiga tagamata nõue võlgniku vastu; 2) väide, et võlausaldaja nõue on täielikult pandiga tagatud, on ka ekslik. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-59-08 leidnud, et kohtul tuleb koguda ja hinnata tõendeid võlausaldaja kasuks hüpoteekidega koormatud kinnisasjade väärtuse kohta, selgitamaks välja, kas pankrotiavalduse aluseks olev nõue on hüpoteekidega täielikult tagatud või mitte. Võlausaldaja esitas tõendid selle kohta, et hüpoteekidega koormatud kinnisasjade väärtus on pankrotiavalduse esitamise ajal oluliselt väiksem kui võlausaldaja nõue, mis pankrotiavalduse esitamisel oli 56 545 121.95 krooni. AS Pindi Kinnisvara ekspertarvamuste kohaselt on Kinnistute turuväärtus kokku 25 200 000 krooni ja Kinnistu IV turuväärtus 3 000 000 krooni. Pankrotihaldurite hinnangul on kinnisasjade väärtus veel oluliselt madalam (XXX ja XXX kinnistute väärtus 725 000 krooni ja Kinnistu IV väärtus 5 000 000 krooni). Nimelt andis võlgnik 31.03.2010 sõlmitud lepingu alusel kõikide Kinnistutel asuvate äriruumide osas sõlmitud üürilepingutest tulenevad üürileandja õigused ja kohustused (samuti õiguse sõlmida uusi üürilepinguid XXX ja XXX vabade äripindade osas) tähtajatult üle OÜ-le Valga Leivatehas. Selle tulemusena ei saa võlgnik alates 01.04.2010 enam kinnistutest üüritulu, mis vähendab oluliselt kinnistute väärtust võlgniku seisukohalt. Simus Kinnisvara OÜ eksperthinnangutes toodud väärtused sisaldavad käibemaksu, seega Simus Kinnisvara OÜ 27.09.2010 eksperthinnangu järgi oleks kinnistute väärtuseks tegelikult ca 60 833 333 krooni, samuti ei ole eksperthinnangutes arvestatud 31.03.2010 lepinguga; 3) võlgniku omakapital ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. XXX kinnistu omanikuks on vastavalt kinnistusraamatu kandele endiselt OÜ Valga Leivatehas. Samas isegi juhul, kui XXX kinnistu omand antakse tagasi võlgnikule, ei vastaks võlgniku 06.09.2009 bilansis kajastatud kinnisvarainvesteeringute, maa ja ehitiste väärtus tegelikkusele. Isegi võlgniku esitatud Simus Kinnisvara OÜ 27.09.2010 eksperthinnangu järgi on Kinnistute turuväärtus ilma käibemaksuta ca 60 833 333 krooni, mitte 79 000 000 krooni. Teiseks, kuna võlgnik andis 31.03.2010 üürilepingutest tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle OÜ-le Valga Leivatehas, ei saa kinnistute väärtus olla ligilähedaseltki selline, nagu on kajastatud bilansis. Samuti on võlgnik meelevaldselt kajastanud enda kohustusi. Bilansi kohaselt on lühiajaliste laenukohustuste suurus 1 550 447 krooni ja pikaajaliste laenukohustuste suurus 52 675 573 krooni. Samas ei ole vaidlust, et võlausaldaja edastas 12.05.2010 võlgnikule teate laenulepingute erakorralise ülesütlemise kohta, lepingud lõppesid 29.05.2010 ja sellega muutus kogu laenulepingutest tulenev võlgnevus (56 545 121.95 krooni) sissenõutavaks. 9 Seega tegemist on lühiajalise kohustusega. Bilansi kohaselt on võlgnikul käibevara summas 41 132 krooni, samas kui lühiajalisi kohustusi on summas 1 980 398 krooni, seega ületavad lühiajalised kohustused käibevara ligi 50 korda. Võlgniku kohustused seoses laenulepingute ülesütlemisega on muutunud 29.05.2010 täies ulatuses sissenõutavateks, st tegelikkuses on võlgnikul lühiajalisi kohustusi enam kui 56 miljoni krooni suuruses summas. Võlgnikul puudub majandustegevus, mille arvel oleks võimalik saada vahendeid nõuete rahuldamiseks; 4) põhjendamatu ja üllatuslik on võlgniku väide, mille kohaselt olevat võlausaldaja aktsepteerinud võlgniku kohustuste ülevõtmist OÜ Valga Leivatehas poolt. Maakohtus võlgnik sellist väidet ei esitanud. Ainuüksi pankrotiavalduse esitamine ja selle juurde jäämine kinnitab üheselt, et võlausaldaja ei nõustunud võlgniku kohustuste ülevõtmisega. Lisaks on ka võlgniku esitatud 06.09.2010 bilansis kajastatud võlgnevus Bank DnB Nord A/S ees. 31.03.2010 sõlmitud lepingute tingimusi arvestades ei saa tegelikult rääkida kokkuleppest kohustuste ülevõtmise kohta. Lepingutest (p 2.1) nähtub, et OÜ Valga Leivatehas ei olnud nõus võtma üle võlgniku kohustusi tingimustel, mis tulenesid võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud laenulepingutest, vaid nägid ette, et võlgnik ja OÜ Valga Leivatehas esitavad võlausaldajale ühise taotluse laenulepingute tingimuste muutmiseks (p 2.2); 5) kohus jättis õigesti arvestamata võlgniku poolt 07.09.2010, s.o ligi 1 kuu pärast pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil 12.08.2010, esitatud täiendavad tõendid. Ühtegi TsMS §-s 437 nimetatud asjaolu, mille alusel oleks kohus võinud kaaluda asja arutamise uuendamist, ei esinenud. Ajutised haldurid nimetati 26.07.2010 määrusega, seega ei oleks asja arutamise uuendamine olnud kooskõlas ka

§ 27lg-ga 2.

Esitatud täiendavad tõendid ei tõenda ka asjaolu, et võlgniku bilanss on positiivne ning et võlgnik ei ole maksejõuetu; 6) kohus on võlgniku maksejõuetuse tuvastanud võlgniku varalist seisundit iseloomustavate andmete ja ajutiste haldurite arvamuse alusel. See, kas võlgnik on maksejõuetuse põhjustanud

§ 10

lg 2 p-s 3 nimetatud tegudega, ei oma pankroti väljakuulutamise põhjendatuse seisukohalt iseenesest tähtsust. Samas on kohtu viited

§ 10lg 2 p-s 3 sätestatud tegude toimepanemisele võlgniku poolt iseenesest õiged.

Võlgniku majandustegevus seisnes temale kuuluva kinnisvara üürileandmises ja haldamises Valgas, kusjuures põhilise osa käibest andsid Kinnistutest saadavad üüritulud. Võlgnik omandas Kinnistud enda osanikelt ja juhatuse liikmetelt V.M. ilt ja R.P. ilt 14.03.2008 lepingu alusel hinnaga 32 400 000 krooni, mis tasuti võlausaldajalt saadud pangalaenu arvel. 02.06.2009 sõlmis võlgnik V.M. i ja R.P. iga lepingu, millega suurendati Kinnistute eest V.M. ile ja R.P. ile makstavat ostuhinda 26 500 000 krooni võrra 58 900 000 kroonini. Seega võttis võlgnik ilma igasuguse majandusliku põhjenduseta täiendavaid varalisi kohustusi enda osanike ja juhatuse liikmete ees 26,5 miljoni krooni ulatuses. 31.03.2010 sõlmis võlgnik lepingu V.M. i ja R.P. iga ning OÜ-ga Valga Leivatehas, mille kohaselt andis võlgnik kõikidest Kinnistute äriruumide osas sõlmitud üürilepingutest tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle OÜ-le Valga Leivatehas. OÜ Valga Leivatehas ainsateks juhatuse liikmeteks ja osanikeks on samuti V.M. ja R.P. . 31.03.2010 leping ei sätesta muud OÜ Valga Leivatehas poolset vastusooritust peale võlgniku kohustuste ülevõtmise V.M. i ja R.P. i ees summas 17 846 400 krooni (milline kokkulepe on vorminõuete rikkumise tõttu tühine), kusjuures OÜ Valga Leivatehas kohustus nimetatud isikutele tasuma 50% XXX ja XXX äriruumide osas sõlmitud või sõlmitavate üürilepingute järgi igakuiselt saadavast netotulust. 27.05.2010 müüs võlgnik XXX kinnistu OÜ-le Valga Leivatehas hinnaga 5 000 000 krooni. Seega müüs võlgnik kinnistu, mille oli ostnud 02.06.2009 hinnaga 52 596 200 krooni, vähem kui 1 aasta hiljem OÜ-le Valga Leivatehas enam kui 10 korda odavama hinnaga. 10 Isegi seda, turuhinnast kordades madalamat ostuhinda ei pea OÜ Valga Leivatehas tasuma enne kui 2021 märtsis; 7) võlgniku püsiva maksejõuetuse seisukohalt ei oma tähtsust, kas võlausaldaja on esitanud pankrotiavalduses võlgniku väidetud valeandmeid, ning kohus ei ole põhjendanud pankroti väljakuulutamist viidatud asjaoludega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. 11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused, mille kohaselt on võlausaldaja nõue täielikult pandiga tagatud, tuleb jätta tähelepanuta.

§ 15

lg 3 p 2 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui nõue on pandiga täielikult tagatud. Kohus peab nimetatud sättest lähtuma, kui võlausaldaja avalduse esitab. Ringkonnakohtu arvates ei ole enam käesolevas menetlusetapis võimalik tagasi pöörduda

§ 15

lg 3 p 2 aluse juurde, ringkonnakohus saab pärast pankroti väljakuulutamist üksnes hinnata, kas võlgnik on maksejõuetu, mis on piisav juriidilise isiku pankroti väljakuulutamiseks

§ 31lg 1 alusel.

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited hüpoteekidega koormatud kinnisasjade turuväärtuse kohta, ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Asjas on esitatud erinevad eksperthinnangud, mis lähtuvad osaliselt erinevatest andmetest ja erinevast metoodikast. Kuni kinnisasjade reaalse võõrandamiseni ei ole võimalik anda lõplikku hinnangut, milline on hüpoteekidega koormatud kinnisasjade turuväärtus. See selgub hüpoteekide realiseerimisel. Ringkonnakohtu arvates omab käesoleva määruskaebuse lahendamisel tähtsust ka võlgniku senine käitumine ja koostöövalmidus võlausaldajaga suhtlemisel. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik võõrandas 18.12.2008 hüpoteegiga koormatud kinnisasjad võlgniku juhatuse liikmetele. Võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud lepinguid rikkudes tegi võlgnik seda võlausaldajat teavitamata. 7 kuu möödudes võõrandasid juhatuse liikmed kinnistud tagasi võlgnikule, ka sellest tehingust ei teavitatud võlausaldajat. Kinnistute tagasivõõrandamisel tekkis võlgnikul juhatuse liikmete ees täiendav hüpoteetiline kohustus summas 17 864 400 kr. 31.03.2010 sõlmis võlgnik OÜ-ga Valga Leivatehas kohustuste ja üürilepingute ülevõtmise lepingu. VÕS § 175 lg 2 kohaselt võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Asja materjalides puuduvad andmed, mis kinnitaksid võlausaldaja nõusolekut kohustuste ülevõtmiseks ja võlausaldaja väitel ei ole ta nõusolekut andnud ega ülevõtmist ka heaks kiitnud. VÕS § 175 lg 3 kohaselt peab võlausaldaja nõusolek olema avaldatud ja vaikimist ega väidetavat aktsepteerimist ei loeta nõustumuseks. Võlgnik võõrandas 27.05.2010 ühe koormatud kinnisasja XXX kinnistu (s.o kinnisasi III) 5 miljoni krooni eest kolmandale isikule. Ajutise halduri taotluse alusel keelas maakohus 09.
2. 2010 määrusega kolmandal isikul nimetatud kinnisasja võõrandamise ja koormamise ning 11 kinnistusraamatusse kanti keelmärge. Pärast keelumärke seadmist tegi 07.09.2010 kolmas isik müügilepingust taganemise avalduse. Asja materjalidest ei nähtu võlgniku selgitused ja seisukohad, mis põhistaksid eelnimetatud tehingute tegemist võlausaldaja nõude rahuldamise ja/või võlgniku vara ja majandustegevuse säilitamise eesmärgil. Ringkonnakohtu arvates, arvestades võlgniku tehtud tehinguid varaga ning majandustegevust tervikuna, samuti ajutise halduri seisukohta ning ka hüpoteekidega koormatud ja käesoleval ajal võlgnikule kuuluvat vara, samuti võlgniku kohustuste suurust, on võlgnik maksejõuetu. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hilinemisega, s.o pärast kohtuistungit esitatud materjalidega ei saa hagita asjas, sh pankrotiasjas, kohus vajaduse korral omal algatusel arvestada. Ringkonnakohtu arvates on kohus alati pädev omal algatusel menetlust uuendama TsMS § 437 alusel. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei toonud võlgniku lisatud materjalidega arvestamata jätmine kaasa ebaõige lahendi tegemist. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku bilansis kajastatu ei anna alust asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuline. Võlgniku reaalse maksejõulisuse hindamisel ei ole ainsaks aluseks võlgniku bilanss.
3. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse väited võlausaldaja esitatud ebatäpsete andmete ning selle kohta, et võlgnik ei ole oma tegevusega andnud alust pankrotimenetluseks, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
4. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt menetlusosaliste endi kanda. Egon Konsand Viivi Tomson 12 Andra Pärsimägi