Obsah (5)

§ 46§ 16§ 12§ 4§ 6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 12.10.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-2141 Haldusasi G.B.e kaebus Menetlusosalised Kaebaja — G.B. Menetlus

).

§ 46lõike 1 kohaselt valvab advokaadi tegevuse järele advokatuuri juhatus.

Riigi õigusabi saaja võib riigi õigusabi osutava advokaadi tegevuse peale esitada kaebuse justiitsministrile (

§ 46

lg 4), kes võib edastada kaebuse järelevalve teostamiseks advokatuuri juhatusele või taotleda aukohtult aukohtumenetluse läbiviimist (

§ 16lg 4 p 1).

Aukohtu menetluse algatamiseks advokaadi suhtes võib huvitatud isik pöörduda ka ise advokatuuri juhatuse või otse advokatuuri aukohtu poole, kuid seda kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil kaebaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest (

§ 16lg 1).

Distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmnemisel teeb Eesti Advokatuuri juhatus advokatuuri aukohtule ettepaneku algatada advokaadi suhtes aukohtumenetlus (

§ 12p 8 ja p 15).

Kui advokaadi ja kliendi vahel on eraõiguslik lepinguline suhe, on kliendil sellest tõusetunud vaidluste lahendamiseks ja sobivate õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 1 ja § 9 lõikest 1 tulenevalt pöörduda eraõigussuhetest tekkinud vaidluste lahendamiseks pädeva kohtu ehk maakohtu poole. 4. Halduskohtule saab

§ 4

lõike 5 järgi huvitatud isik kaebuse esitada üksnes advokatuuri organi õigusakti või toimingu peale. Advokatuuri organid on aga üldkogu, juhatus, esimees, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon (

§ 6lg 2).

Seega ei saa advokaatide tegevust halduskohtus advokatuuri organite toimingutest või õigusaktidest eraldiseisvalt vaidlustada. Eeltoodu tõttu tuleb kaebus advokaatide tegevust vaidlustavas osas HKMS § 121 lg 1 punkti 1 alusel tagastada.

1. Ehkki kaebaja on antud juhul vaidlustanud ka Eesti Advokatuuri 03.10.2012 vastuse kaebaja pöördumisele, nähtub kaevatavast vastusest, et tegemist ei ole advokatuuri organeile omistatava ning halduskohtus vaidlustatava haldusakti või toiminguga. Kaebaja on pöördunud Eesti Advokatuuri poole, kuid advokatuur on kaebaja pöördumisele vastamisest sisuliselt loobunud, paludes pöördujal vormistada pöördumine eesti keeles või trükitud kujul vene keeles. Advokatuuri vastuse on allkirjastanud jurist, kelle tööd advokatuuris korraldab advokatuuri kantsler. Kantsler korraldab muuhulgas advokatuuri asjaajamist ning juhib advokatuuri kantselei tööd. Seega ei ole pöördumisele vastamisest loobumine antud juhul advokatuuri organite õigusakt või toiming. Kaebaja ei saa märgitud vastust halduskohtus vaidlustada.
2. HKMS § 121 lg 1 punktis 1 sätestatakse, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Tagastamisel selgitab kohus võimalusel, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3).
3. Lisaks käesoleva määruse punktides 3 märgitule, tuleb täpsustada, et kui kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud advokaatide ebakompetentse õigusabi osutamise käigus, on tal võimalik esitada kahjunõue tsiviilkohtumenetluse korras maakohtule. Kuivõrd advokaadid, kelle tegevust kaebaja vaidlustada soovib, tegutsevad Tallinnas, on pädevaks kohtuks praegusel juhul Harju Maakohus (TsMS § 84, § 89 lg 1, § 94). Advokatuuri vastuse vaidlustamiseks ei ole kaebajal kuhugi pöörduda, kuivõrd tegemist ei ole vaidlustatava toiminguga. Kohus märgib kaebajale selgitavalt, et Riigikohus on Eesti Vabariigis kõrgeim kohtinstants, kelle otsused edasikaebamisele ei kuulu (vt KrMS § 363 lg 6, HKMS § 232 lg 2, TsMS § 694 lg 2). Kui kaebaja leiab, et rikutud on tema Euroopa inimõiguste konventsiooniga tagatud õigused, on tal Riigikohtu lahendi jõustumise järgselt võimalik esitada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule. Kohus rõhutab, et Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole siiski siseriiklike kohtuorganite apellatsiooniinstants ega saa tühistada või muuta siseriiklike kohtute otsuseid. Aili Maasik Kohtunik 2