2-12-1311 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 08.oktoobril 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlu

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD 1. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 30-32), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud

§ 322lg 1 sätestatud korras 28.augustil 2012 (tl 39).

Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut 2

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Swedbank Liising AS esitas Tartu Maakohtusse hagi A. P. `u vastu 321, 88 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Metaan AS (müüja) 13.10.2006 Ego järelmaksuga müügilepingu nr 124/115660, mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba, kostja aga kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma hagejale kui faktoorile. Lepingu kohaselt oli intressimäär 17,9% aastas. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 06.01.2011 kostjale lepingu ülesütlemise teatise. Kostja võlgnevust tähtajaks ei kustutanud, mistõttu luges hageja lepingu üles öelduks alates 25.01.
2. Hagiavaldus esitamise seisuga on kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 12,36 eurot; millest põhiosa on 7,61 eurot; intress 1,75 eurot; võla menetlemise tasu ( kirja koostamine ja postitamine tulenevalt lepingu 8.2) 3 eurot. Kostja ja Klick Eesti AS sõlmisid 17.04.2009 Ego järelmaksuga müügilepingu nr 299/234821, mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba, kostja aga kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma hagejale kui faktoorile. Lepingu kohaselt oli intressimäär 19,9% aastas. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 26.11.2009 kostjale lepingu ülesütlemise teatise. Kostja võlgnevust tähtajaks ei kustutanud, mistõttu luges hageja lepingu üles öelduks alates 11.01.
3. Hagiavaldus esitamise seisuga on kostja nimetatud lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 309,52 eurot; millest põhivõlgnevus on 262, 80 eurot; intress 43, 52 eurot ja võla menetlemise tasu (kirja koostamine ja postitamine) 3,20 eurot. Kostja võlgneb hagejale kokku 321, 88 eurot, millest põhiosa 270, 41 eurot; intress 45, 27 eurot ja võla menetlemise tasu 6, 20 eurot. Neil asjaoludel esitas Swedbank Liising AS hagi A. P. `u vastu Ego järelmaksu müügilepingutest tuleneva võlgnevuse 321, 88 euro ja viivise protsendina põhinõudelt (so EKP intress+7% aastas summalt 270, 41 eurolt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1,4,6, 101 lg 2; millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt

§ 367

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 3.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 321, 88 eurot ning arvestades

§ 367sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 270, 41 eurolt, alates hagi esitamisest, so 3

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD 4.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 76,69 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 8,9).

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hagi esitamise ajal kehtinud

§ 133

lg 1, 2 kohaselt on käesolevas asja hagihind 276, 61 eurot ( põhivõlgnevus 270, 41 eurot+ võla menetlemise tasu 6, 20 eurot) ning nimetatud hagihinnalt tuli vastavalt RLS § 57 lg 1 ja Lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 63, 91 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 63, 91 eurot. Hagejal on õigus esitada

§ 150lg 1 p 1; lg 4 alusel avaldus enam tasutud osas riigilõivu tagastamiseks.

Tulenevalt

§ 144

p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Pärnu Maakohtu 07.12.2011 määrusega jäeti

§ 483

lg 2 p 3 alusel rahuldamata Swedbank Liising AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus A. P. vastu. Hageja on kohtusse esitanud hagi samas nõudes

1. jaanuaril
2. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt välja mõista AS Swedbank Liising kasuks menetluskulu kokku 111, 84 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu ( 111, 84 euro) nõuet. Heiki Kolk Kohtunik 4