Toimetada otsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused AS Elisa Eesti ja kostja vahel sõlmiti 11.03.2008 telekommunikatsiooniteenuse osutamise leping. Kostja jättis osutatud teenuse eest
Kostja põhivõlg hageja ees on 299.72 eurot ja viivist nõuab hageja veel 48.55 eurot, sest on vähendanud viivise nõuet põhivõla suuruseni. Kostja poolt aastatel 2010 ja 2011 kokku tasutud 251.17 eurot on arvestatud põhivõla ulatuses nõutava viivise katteks. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud kostja kanda jätta. Kostja vastuväited hagile Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja oli sõlminud suulise maksegraafiku AS-ga Lindorff Eesti ning täitis seda 500 krooni kaupa. Kostja ei ole nõus maksma viivist ning loeb enda tasutud summad kõik põhivõla katteks tasutuks. Kostja on nõus maksma põhivõla tasumata osa 48.99 eurot. Samuti pole kostja nõus hüvitama menetluskulusid. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus lahendab hageja nõuet TsMS § 405 kohaselt lihtmenetluses. Võlaõigusseaduse (
) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal ei ole ühtegi vastuväidet seoses temal AS Elisa Eesti eest 2009. aastal tekkinud võla suurusega. Kostja võtab õigeks, et ta on jätnud arved õigel ajal tasumata.
lg 1 kohaselt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostjaga sõlmitud liitumislepingu kohaselt on kokku lepitud, et „Maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest. Tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused kannab klient.“ Kostja ei ole millegagi põhjendanud, miks tema ei pea maksma viivist, kui on temale esitatud arvete tasumisega viivitanud alates 18.02.2009. Viivise nõudmise õigus on nii AS-l Elisa Eesti kui ka kostja vastu esitatava nõude loovutuse saajal Julianus Inkasso OÜ-l. Sellest on kostjat informeeritud ka 30.09.2010 teatisega nõude loovutamise kohta.
lg 8 ja 9 kohaselt Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks 2 muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Hageja on arvutanud viivist oluliselt suuremas ulatuses ning on vähendanud viivise nõuet põhivõla suuruseni. Kohus on seisukohal, et hageja nõutav viivis on mõistlikus suuruses ja põhjendatud, arvestades võla suurust, võla osalist tasumist ja viivitatud perioodi pikkust. Kostjal ei ole seadusest tulenevat alust nõuda tema poolt tehtud maksete arvamist põhivõla katteks. Seaduse kohaselt ei või võlgnik ühepoolselt ise otsustada, mille katteks tema poolt tehtud makse läheb: kas võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste, intressi (ka viivitusintressi) või põhivõla katteks. Kostjal on käesoleva ajani tasumata põhivõlg osutatud teenuse eest, mille suuruse üle vaidlust ei ole, see on 299.72 eurot. Hageja on arvestanud kostja poolt tasutud summad kokku 251.17 eurot 299.72 euro suuruse viivise katteks, millest on tasumata veel 48.55 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista võla ja viivise katteks kokku 348.27 eurot Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on esitanud menetluskulude suurust tõendavad dokumendid ja taotluse juba hagi esitamisel. Kostja ei ole kohtu märatud tähtajaks menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise nõuet esitanud, samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude suuruse osas. Menetluskulud jäävad hageja taotlusel kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja tasutud riigilõivu katteks 63.91 eurot ja kulutused õigusabile 63.91 euro ulatuses, kokku 127.82 eurot ning viivis sellelt summalt kuni täieliku tasumiseni TsMS § 177 lg 2 alusel. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.