3-11-2897/16

M ÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiit Lõhmus, Agu Timmi, Maili Lokk

1. oktoober 2012, Tartu 3-11-2897 Heiko Vardja kaebus Tartu Vangla 14.10.
2. a käskkirja nr 1-4/2631 õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks Tartu Halduskohtu 02.04.
3. a määrus Heiko Vardja määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Heiko Vardja Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 02.04.
4. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Heiko Vardja esitas 11.12.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla 14.10.
6. a käskkirja nr 1-4/2631 õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist.
7. Tartu Halduskohtu 07.02.
8. a määrusega lõpetati halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. haldusasja menetlus
9. H. Vardja esitas 15.02.2012 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 07.02.
10. a määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud alates 01.01.2012 jõustunud HKMS-i redaktsiooni ning kaebajal on õigus taotleda Tartu Vangla 14.10.
11. a käskkirja nr 1-4/2631 õigusvastaseks tunnistamist, kuna kaebajalt võeti aluseta vabadus. Määruskaebuse täienduses märkis kaebaja tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina soovi esitada tulevikus mittevaralise kahju nõue ning preventiivse huvi hoida ära sarnaseid rikkumisi tulevikus. Koos määruskaebusega esitas H. Vardja taotluse tema riigilõivust vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.
12. Tartu Halduskohtu 02.04.
13. a määrusega rahuldati H. Vardja taotlus menetlusabi saamiseks määruskaebuse esitamisel osaliselt ja kohustati teda tasuma riigilõivu summas kuus eurot. Määruse põhjenduste kohaselt on H. Vardja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek X,XX eurot. Kohtupraktika kohaselt ei oma kinnipeetavale vabaks kasutamiseks oleva raha jääk taotluse esitamise hetkel uue regulatsiooni järgi enam määravat tähendust ning samuti ei tule menetlusabi andmise otsustamisel enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Seetõttu vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumisest määruskaebuselt osaliselt ja kohustas kaebajat tasuma osalist riigilõivu summas 6 eurot.
14. H. Vardja esitas 11.04.2012 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 02.04.
15. a määrus tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kaebajale viimase 4 kuu jooksul laekunud vaid XX eurot, millest pärast kinnipidamisi on kaebajale isiklikuks tarbeks jäänud vaid X eurot. Kaebajal on inimväärikuse tagamiseks vaja teha mitmeid kulutusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 02.04.
17. a määrus tuleb jätta muutmata ja H. Vardja määruskaebus rahuldamata.
18. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Nimetatud regulatsiooni jõustumisega on muutunud ka kohtupraktika ning menetlusabi andmisel hinnatakse vaid kaebuse esitamisele eelnenud sissetulekuid (vt Ringkonnakohtu 05.03.
19. a määrus haldusasjas nr 3-11-1214). Isikukonto väljavõttest nähtuv kinnipeetavale vabaks kasutamiseks oleva raha jääk ei oma uue regulatsiooni järgi enam määravat tähendust, samuti ei tule menetlusabi andmise otsustamisel enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Seejuures tuleb kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel sissetulekuna käsitada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid kui ka ühekordseid laekumisi. Käesoleval juhul on arutluse all menetlusabi andmine H. Vardja 15.02.
20. a määruskaebuse esitamisel. H. Vardja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt (tl 8 ja tl 31) oli tema 15.02.
21. a määruskaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu (15.10.2011-14.02.2012) sissetulek XX eurot (10.11.2011 XX eur, 08.12.2011 XX eur, 20.12.2011 XX eur ja 30.01.2012 XX eur), millest maha arvamisele kuulub XX,XX eurot, sh seaduse alusel tehtavad kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi XX eurot ning tasu elektrienergia eest X,XX eurot. Muude kaebaja sellel perioodil tehtud kulutuste mahaarvamiseks puudub alus. Seega on kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavaks sissetulekuks kaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul XX,XX eurot (XX-XX,XX), mis teeb tema kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks X,XX eurot (XX,XX:4x2). Halduskohus on ekslikult arvestanud kaebaja kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks X,XX eurot. Kuna tegelikult oli kaebaja kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek mõnevõrra 2 suurem, ei oleks selle asjaolu teadmine saanud mõjutada kaebaja menetlusabi taotluse lahendamist kaebajale positiivses suunas. Käesoleval juhul on halduskohus õigesti tuvastanud, et puudub HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud alus menetlusabi andmisest keeldumiseks.
22. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata menetlusabina, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Kuna menetlusabi võib anda osaliselt ja halduskohus on tuvastanud, et kaebaja on võimeline tasuma määruskaebuse esitamise riigilõivu osaliselt, s.o 6 euro ulatuses, siis puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks.
23. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Asjakohatu on kaebaja väide, et tal on hulgaliselt muid kulutusi, kuna kaebajal oli võimalus hoida vahendeid kohtusse pöördumiseks. Kaebaja on vaidlustanud Tartu Vangla 14.10.
24. a käskkirja. Kaebuse halduskohtule esitas kaebaja 11.12.
25. Seega oli kaebaja hiljemalt oktoobris 2011 teadlik konfliktsituatsioonist ning pidi möönma, et vajalikuks võib osutuda kohtusse pöördumine. 15.02.
26. a määruskaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul, s.o perioodil 15.10.2011-14.02.2012 toimus kaebaja kontol veel piisavalt laekumisi, et säästa võimaliku edasikaebuse esitamiseks. Käesoleva haldusasja toimikus asuvad isikukontode väljavõtted tõendavad, et tõele ei vasta kaebaja väide, et talle on taotlusele eelneva nelja kuu jooksul laekunud kokku vaid XX eurot, millest pärast kinnipidamisi on kaebajale isiklikuks tarbeks jäänud vaid X eurot.
27. Eeltoodust tulenevalt on Tartu Halduskohus 02.04.
28. a määrusega põhjendatult jätnud H. Vardja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest tervikuna vabastamata ja kohustanud teda tasuma riigilõivu summas kuus eurot. Tiit Lõhmus Agu Timmi 3 Maili Lokk