3-12-1658/15

M ÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi, Maili Lokk

1. oktoober 2012, Tartu 3-12-1658 Eduard Pavljutšenko kaebus Viru Vangla 25.06.
2. a käskkirja nr 6-3/1067-D tühistamiseks ja tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu 27.08.
3. a määrus Eduard Pavljutšenko määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Eduard Pavljutšenko Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
4. Määruskaebus rahuldada.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu 27.08.
6. a määrus ja vabastada Eduard Pavljutšenko riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-12-
8. Saata asi Tartu Halduskohtule tagasi asja menetlusse võtmise otsustamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Eduard Pavljutšenko esitas 06.08.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 25.06.
10. a käskkirja nr 6-3/1067-D tühistamist ja vanglaametnike tegevuse – kartserikaristuse määramine – õigusvastaseks tunnistamist. Koos kaebusega esitas E. Pavljutšenko taotluse tema riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel maksejõuetuse tõttu.
11. Tartu Halduskohtu 27.08.
12. a määrusega jäeti E. Pavljutšenko taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja kohustati teda tasuma riigilõivu summas 15 eurot. Määruse põhjenduste kohaselt ei ületa käesoleva kaebuse riigilõiv (15 eurot) kaebaja kahekordset keskmist kuu sissetulekut (XX,XX eurot), mistõttu ei ole kaebaja riigilõivust vabastamine halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 järgi lubatud.
13. E. Pavljutšenko esitas 11.09.2012 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 27.08.
14. a määrus tühistada, kuna halduskohus ei arvestanud mahaarvamisi nõuete fondi ja vabanemisfondi ning kaebajal puudub võimalus riigilõivu tasumiseks. Määruskaebuses esitas kaebaja taotluse saata asi tagasi halduskohtusse teisele kohtunikule, kuna kohtunik on alusetult keeldunud asja läbivaatamisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 27.08.
16. a määrus tühistada ning vabastada E. Pavljutšenko riigilõivu tasumisest halduskohtule kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-12-
18. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Nimetatud regulatsiooni jõustumisega on muutunud ka kohtupraktika ning menetlusabi andmisel hinnatakse kaebuse esitamisele eelnenud sissetulekuid, arvestades mahaarvamiste erisusi kinnipeetavate puhul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.
19. a määrus haldusasjas nr 3-7-1-3-61-12 ja Tartu Ringkonnakohtu 05.03.
20. a määrus haldusasjas nr 3-11-1214). Kohtupraktika kohaselt on kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vt vangistusseaduse § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad analoogia korras võrdsustatavad HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega, sest kinnipeetaval puudub nende summade osas käsutamisõigus. Kuna kinnipeetavaid peetakse ülal riigieelarvest, siis puuduvad neil üldjuhul kulutused eluasemele ja transpordikulud, kuid menetlusabi andmisel on siiski elektriseadme kasutamise kulud võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega sissetulekust maha arvatavad. Käesoleval juhul on halduskohus menetlusabi andmise otsustamisel arvestanud perioodi mai kuni august
21. E. Pavljutšenko esitas kaebuse Tartu Halduskohtule 06.08.
22. Seega on menetlusabi andmise seisukohalt oluline nelja kuu pikkune ajavahemik, mis eelnes kaebuse esitamisele, so 06.04.2012-05.08.
23. Haldusasja toimikus puudus kaebaja isikukonto väljavõte ajavahemiku 06.04-22.04.2012 kohta. Seega on halduskohus menetlusabi andmisest keeldunud puudulike andmete alusel. Lisaks on halduskohus arvestanud menetlusabi taotluse lahendamisel ajavahemikku mai kuni august 2012, kuigi arvestama peaks vahetult 06.08.
24. a kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu pikkust perioodi, so perioodi 06.04.2012-05.08.
25. Samuti ei ole halduskohus vaidlusaluse määruse tegemisel võtnud arvesse ega arvanud kaebaja sissetulekust maha neid summasid, mis on kaebajale laekunud summadest maha võetud rahaliste nõuete täitmiseks või vabanemisfondis hoiustamiseks. Ringkonnakohtu päringu vastusena esitatud E. Pavljutšenko vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu (06.04.2012-05.08.2012) sissetulek XX eurot, millest maha arvamisele kuulub XX eurot, sh seaduse alusel tehtavad kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi. Muude kaebaja sellel perioodil tehtud kulutuste (kaupluses tasumine) mahaarvamiseks puudub alus. Seega on kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavaks sissetulekuks kaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul XX eurot (XX-XX), mis teeb tema kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks X eurot (XX:4x2). Riigilõivuseaduse § 571 lg 1 järgi tuleb halduskohtule kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Isegi kui eeldada, et antud asja menetluskulud kaebaja jaoks piirduvad riigilõivuga, 2 ületab ainuüksi riigilõiv kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku ning menetlusabi andmisest riigilõivust vabastamise osas ei saa keelduda HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel.
26. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus esitatud määruskaebuse, tühistab vaidlustatud määruse ja vabastab E. Pavljutšenko kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest ning saadab asja halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks kaebuse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis.
27. Ringkonnakohus jätab pädevuse puudumise tõttu läbi vaatamata kaebaja taotluse määrata haldusasi läbivaatamiseks teisele halduskohtu kohtunikule. Ringkonnakohus selgitab, et kaebajal on õigus HKMS § 13 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 24 lg 1 kohaselt taotleda kohtuniku taandamist, kui esinevad TsMS §-s 23 nimetatud alused. TsMS § 24 lg-te 2 ja 3 kohaselt tuleb taandamise alust avalduses põhistada ja see tuleb esitada kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub, so käesoleval juhul Tartu Halduskohtule. Madis Ernits Agu Timmi 3 Maili Lokk