KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 26.09.2012, Tartu Haldusasja number 3-11-704 Haldusasi Margot Mäe taotlus pädeva organi määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.04.
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Margot Mäe määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Margot Mäe Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.04.
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
- Kaebuse esitajale kuulub korter, mis ei vasta tema sõnul ehitisele kehtestatud nõuetele. Ehitises mõraneb põrand, kokku on pandud materjalid, mille koosmõjul tekib hallitus, ning ehitis ei vasta tuleohutuse nõuetele.
- Kaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada avalikõigusliku suhte olemasolu ning määrata pädev organ hinnangu andmiseks korterile seoses korteri ohtlikkusega tervisele. Kaebuse esitaja on pöördunud erinevate ametiasutuste poole, kuid ei ole saanud kohast abi korterile hinnangu andmiseks. Kaebuse kohaselt ei ole kaebuse esitajal olnud võimalik saada ka eksperthinnangut, sest tal puuduvad selleks nõutavad korteri ehitusprojekt ja plaan. Samuti ei jätku kaebuse esitaja sõnul tal rahalisi vahendeid ekspertiisi tellimiseks. Kaebuse esitaja väidab kaebuses, et riik peab täitma Euroopa Liidu ehitusdirektiive ja tervist rikkuva toote käibeshoidmise ja turustamise lubamine ei ole eraisiku probleem, vaid seda peab lahendama riik. Kaebuse esitaja palub kohtul määrata pädev organ või komisjon, kus on vastava ala spetsialistid, kes oleksid võimelised andma hinnangu puidu ja raudbetooni koosmõjust allergiat põdevatele inimestele.
- Tartu Halduskohus tagastas 08.04.
- a määrusega kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Määruse kohaselt ei ole kaebuse esitaja taotlus halduskohtus menetletav. Halduskohus selgitas, et avalik-õigusliku suhte kindlakstegemise aluseks on õigussuhe või selle puudumine ehk teiste sõnadega on tegemist isiku subjektiivse avaliku õiguse tuvastamisega. Kaebusest ei selgu, millist avalik-õiguslikku suhet kaebuse esitaja soovib tuvastada. Halduskohus on seisukohal, et kaebusele lisatud Tehnilise Järelevalve Ameti 17.03.
- a ekirjast ja Terviseameti 18.03.
- a e-kirjast nähtub, et kaebuse esitajale on antud piisavalt suuniseid, kelle poole tal tuleks oma murega pöörduda. Asjaolu, et kaebuse esitajal puuduvad nõutud dokumendid või rahalised vahendid eksperthinnangu tellimiseks, ei pane eksperthinnangu tellimise kohustust kohtule. Samuti selgitab halduskohus, et seadusandja ei ole näinud ette halduskohtu ülesandena määrata pädevat organit või komisjoni hinnangu andmiseks korteri terviseohtlikkusele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
- Kaebuse esitaja esitas 17.04.2011 määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 08.04.
- a määrus. Määruskaebuse kohaselt ei ole halduskohus tuvastanud avalikõigusliku suhte olemasolu. Kaebuse esitaja on seisukohal, et käesoleval juhul seisneb avalikõigusliku suhte olemasolu tuvastamine õiguse tuvastamises saada avalik-õiguslikust organist hinnangut ehitise terviseohtlikkuse kohta. Kõik ametid, kuhu kaebuse esitaja on pöördunud, väidavad, et terviseohtlikkuse kinnitamine ei puutu nende pädevusse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
- Halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni (HKMS) § 6 lg 3 p 3 kohaselt võib kaebusega taotleda avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist. Antud juhul on kaebuse esitaja taotlenud kohtult avalik-õigusliku suhte tuvastamist ja pädeva organi määramist hinnangu andmiseks korterile seoses korteri ohtlikkusega tervisele.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebuse esitaja esitatud kaebusest ei selgu, millist avalik-õiguslikku suhet kaebuse esitaja soovib tuvastada. Halduskohus on õigesti selgitanud, et avalik-õigusliku suhte kindlakstegemise aluseks on õigussuhe või selle puudumine ehk tegemist on isiku subjektiivse avaliku õiguse tuvastamisega. HKMS § 6 lg 3 p 3 järgi avalik-õiguslike suhete tuvastamine tähendab sellise faktilise asjaolu kindlakstegemist, kas teatud õigussuhe eksisteerib või ei. Samuti peab esinema HKMS § 10 lg 3 alusel kaebuse esitamisel avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise kindlakstegemiseks kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Põhjendatud huviga on tegemist siis, kui on ohustatud kaebaja õigused või juhul, kui kaebuse rahuldamine annab talle mingi õiguse või eelise. Samuti peab avalik-õigusliku suhte kindlakstegemine parandama kaebaja rikutud õiguslikku, majanduslikku või materiaalset positsiooni. Antud kaebuses esitatud asjaoludest ei nähtu kaebuse esitaja subjektiivset 2 avalikku õigust nõuda mõnelt kaebuses nimetatud avalik-õiguslikult organilt kaebuse esitaja suhtes tema rikutud õiguste taastamist. Kaebaja õigusi ei ole avaliku võimu kandjate poolt rikutud, mistõttu ei saa kaebajal olla ka põhjendatud huvi enda õiguste taastamiseks suhtes avaliku võimu kandjaga.
- Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas kaebuse esitaja poolt sellisel kujul esitatud taotluse näol ei ole tegemist avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemise taotlusega HKMS § 6 lg 3 p 3 tähenduses, vaid tegemist on selgitustaotlusega, mille menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Tegemist võib olla eraõigusliku vaidlusega tootja või müüja vastutuse väljaselgitamiseks, mis aga ei kuulu halduskohtu pädevusse. Eelnevast tulenevalt on halduskohus kaebuse õigesti kaebuse esitajale tagastanud. Einar Vene Agu Timmi 3 Madis Ernits