lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Nimetatud põhjustel ei pea kohus analüüsima poolte väiteid sellest, millal ja mis põhjusel on kinnistusraamatus ebaõiged kanded ning selle kohta poolte esitatud tõendeid seonduvalt ehitisregistris olevate andmetega, sh plaane ja eksplikatsioone. Kinnistusraamatu kande muutmine, parandamine ja kustutamine ei eelda isikute süü tuvastamist, mis põhjusel on kanne ebaõige, kuivõrd selle asjaolu kontrollimise vajadus ei tulene seadusest ega oma asja lahendamisel tähendust (AÕS § 65 lg 1). Kuna kostjad võtsid hageja 31.08.2011 esitatud nõude 14.10.2011 kohtule esitatud avalduses õigeks, kuulub hageja nõue AÕS § 65 lg 1, KRS § 341 lg 8, TsÜS § 68 lg 5 järgi rahuldamisele. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 1 järgi kontrollib Riigikohus õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel ning lg 3 alusel algatab kohus menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. Sama seaduse § 9 lg 1 kohaselt kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Hageja ei ole taotlenud õigustloova akti kohaldamata/andmata jätmist. Seega ei ole Riigikohtu määruse, kinnistusosakonna toimingute ning ringkonnakohtu otsuse näol tegemist õigustloova akti või selle andmata jätmisega, millisel puhul tekiks küsimus nende kohaldamata jätmisest ja põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamisest. Hageja taotlus põhiseadusliku järelevalve kontrolli teostamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hagi kuulus rahuldamisele ja
Kuna kostjad tunnistasid hagi koheselt pärast tahteavalduse asjaõigusliku sisu täpsustuste esitamist, tuleks
Kohus leidis, et mõlemal viisil kulude jaotus oleks ebaõiglane teise poole suhtes. Arvestades poolte käitumist menetluses, oli kohtu arvates õiglane jätta kummagi menetlusosalise menetluskulud nende endi kanda kooskõlas
Traugott Läänmäe apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotamise osa ja teha uus otsus, millega jäetakse hageja poolt kogu kohtumenetluse jooksul kantud menetluskulud kostjate kanda ning osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolli teostamiseks ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Harju Maakohtu kinnistusosakonna 02.01.2008 toimingute osas täitmata 26.09.2007 määruse nr 1726452007 alusel kinnistusraamtusse ebaõiges koosseisus, ebaõigetes omandiosades, ebaõigete plaanide alusel korteriomandite sissekandmise osas; Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2011 otsus osas, milles on kohaldatud TsÜS, KRS, AÕS seaduse muudetud redaktsiooni ning Riigikohtu 16.05.2011 määruse nr 3-7-1-2-141 osas, milles jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud menetlusõigusnorme, hinnates tõendeid ja nendest tulenevaid asjaolusid ebaõigesti. Kohus on 5
Kostjad on kuritarvitanud oma menetlusõigusi ja võtnud hagi õigeks alles ajal, kui kohtumenetlus oli kestnud juba aastaid.
lg 6 kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid ei eksisteeri ja maakohus on normi vääralt kohaldanud, luues olukorra, mis on normi kohaldamise mõttele vastupidine. Kostjad ei tõendanud, mis põhjustel ei olnud varasemalt võimalik mõõdistustoimingute läbiviimine, ehitise teatistele nõusolekute andmine ja kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks vajalike eeltoimingute teostamine, kuigi hageja tegi korduvalt vastavaid ettepanekuid. Kostjad eirasid hageja ettepanekuid seaduslike toimingute läbiviimiseks ja iga mõistlik inimene pöörduks sellisel juhul kohtu poole. Seega ei saa öelda, et kostjad oma käitumisega ei ole andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks. Kohtusse pöördumiseta oleksid andmete muutmiseks vajalikud ettevalmistavad toimingud endiselt tegemata, kinnistusraamatu andmed muutmata ja korterite tsiviilkäibe takistused lahendamata. Ülaltoodud asjaolusid, kostjate mõõdistustoimingute läbiviimisega nõustumist, samuti ehitise teatisele nõusolekute andmist (s.o kinnistusraamatu ebaõige kande muutmise nõude täitmiseks vajalike eeltoimingute tegemist) ja hagi sisulist õigeksvõtmist tuleb igal juhul arvestada menetluskulude jaotamisel, olenemata ametlikust hagi õigeksvõtmise avalduse esitamisest või esitamata jätmisest, kuna kostjad asusid nõudeid täitma alles hagimenetluse kestel. Hageja ei ole toiminud hea usu põhimõtte vastaselt ega põhjustanud oma käitumisega kohtusse pöördumist. Kostjad on toiminud nii oma sõnadele kui lubadustele vastupidiselt ja tahtlikult põhjustanud kahju tekitava käitumisega hagejale kulutusi hageja omandiõiguse taastamiseks. 05.03.2012 otsuses tõlgendas maakohus vääralt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadust (PSJKS). Kohtul tuleks algatada põhiseaduslikkuse normi kontroll ja tuvastada, kas kohtule 21.10.2011 esitatud taotluses nimetatud asjasse puutuvad toiming(ud) ja otsus(ed) vastavad põhiseadusele, mis asja lahendamisel on määrava tähtsusega. Põhiküsimuseks on, kas Harju Maakohtu kinnistusosakonna toimingud 02.01.2008 täitmata määruse 26.09.2007 nr 1726452007 alusel, Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2011 otsus ja Riigikohtu 16.05.2011 määrus nr 3-7-1-2-141, milles jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, on kooskõlas põhiseadusega. Maakohus tõlgendas vääralt 05.03.2012 otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadust. Otsuse kohaselt ei ole hageja taotlenud õigusvastase akti kohaldamata/andmata jätmist ja seetõttu poleks justkui Riigikohtu määruse, kinnistusosakonna toimingute ja ringkonnakohtu otsuse näol tegemist õigustloova akti või selle andmata jätmisega. Maakohus lähtus PSJKS §-i 9 liiga kitsast tõlgendusest, kuna leidis, et selleks, et kohus saaks vastavalt §-le 9 tunnistada normi põhiseaduse vastaseks kohtumenetluse poole algatusel, peab kohtumenetluse pool sõna-sõnalt väljendama soovi akti kohaldamata jätmiseks. Tegelikkuses läheb selline tõlgendus vastuollu põhiseaduslikkuse 6
lg-le 1 ja § 438 lg-le 2, jaotades sõnaselgelt poolte menetluskulud vaid käesoleva otsusega lahendatud nõuetes, jättes ülejäänud menetluses kantud menetluskulud jaotamata. 20.09.2010 otsusega oli maakohus jätnud kõikides nõuetes hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Järgnevalt tühistas Tallinna Ringkonnakohus 26.01.2011 otsusega maakohtu 20.09.2010 otsuse kinnistusraamatu kannete muutmiseks tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamise ja menetluskulude jaotamise osas ning jättis maakohtu otsuse muutmata osas, millega jäeti rahuldamata hagi ehitise kasutusloa taotluse esitamise kohustuse tuvastamiseks, kinnistamisavalduse esitamise kohustuse tuvastamiseks, kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja kinnistusraamatusse selle kohta märkuse kandmiseks. Ringkonnakohus selgitas otsuse p-s 49, et menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Järelikult tühistas ringkonnakohus 26.01.2011 otsusega menetluskulude jaotuse kogu menetlust puudutavas osas ja maakohus pidi 05.03.2012 otsuses võtma seisukoha kõikide menetluskulude jaotamise osas. Maakohus seda kohustust ei täitnud rikkudes
Kostjad on kõikide menetluskulude jaotamise vajadusele juhtinud tähelepanu 14.10.2011 vastuses hagile (p 3.2). Isegi kui ringkonnakohus 26.01.2011 otsusega oleks tühistanud menetluskulude jaotuse osaliselt, pidanuks see selgelt nähtuma otsuse p-st 2. Ringkonnakohtu otsuse p-st 2 sellist otsustust ei tulene ja sellist tõlgendust ei saa järeldada ka otsuse põhjenduste alusel. Lisaks on ringkonnakohtu otsuse p-s 2 võetud seisukoht ka nõude osas, mis oli hageja poolt esitatud 28.02.2008 (kasutusloa esitamise kohustuse tuvastamine). Kuivõrd enne 31.08.2011 esitatud hageja nõuded jäeti rahuldamata ja 31.08.2011 esitatud nõuete osas ei olnud vaidlust, on õige panna kõik menetluskulud hageja kanda. Arvestades hageja põhjendamatut kohtuskäimist ja kostjatele asjatu kulu põhjustamist, ei ole ühtki põhjust, miks ei oleks õigustatud menetluskulude jätmine hageja kanda. Kostjad rajasid maakohtus oma vastuväited (eelkõige 14.10.2011 vastus hagile) menetluskulude jaotamise osas
Kostjad võtsid hagi koheselt õigeks ja põhistasid, miks on õige kohaldada
Maakohus ei ole põhjendanud otsustust, et kulude jätmine kostjate kanda
alusel või kulude jätmine hageja kanda
Otsusest ei selgu, miks kohus leiab, et menetluskulud on õiglane jätta poolte endi kanda ja miks ei tule asjas kohaldada
Kui esineb selge alus menetlusnormi kohaldamiseks ja puuduvad erilised põhjused menetluskulude jaotamiseks õigluse põhimõtte alusel, tuleb kohaldada
Kuivõrd nimetatud rikkumisega jäid kostjad ilma võimalusest pöörata oma menetluskulude nõue hageja vastu, on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega. Riigikohtu senises praktikas menetluskulude jaotamise kohta on viidatud põhimõttele, et kui esineb alus menetluskulude väljamõistmiseks teiselt poolelt, pole 7
lg 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Vastupidisel juhul jääksid kostjate huvid ja õigused täielikult kaitseta ja nende suhtes osutuks sisutühjaks õigusnorm, mis peaks neid kaitsma põhjuseta esitatud hagide eest küsimustes, mille üle pooltel tegelikult vaidlus puudub.
lg 2 kohaselt olid ringkonnakohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel maakohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Maakohus ei arvestanud menetluskulude jaotamisel ringkonnakohtu juhistega. Hageja varasemalt esitatud nõuded kinnistusraamatu kannete muutmiseks jäeti rahuldamata, hagi ei olnud võimalik rahuldada ja seda ei olnud võimalik ka õigeks võtta. 26.01.2011 otsuse p-s 41 on ringkonnakohus märkinud, et ekslik on hageja seisukoht, et kohus oleks pidanud eelnimetatud nõude rahuldama, kuna kostjad on hagi sisuliselt õigeks võtnud. Õigeks saab võtta hagi, mis kuuluks rahuldamisele. Hageja ei ole senini esitanud kinnistusraamatu kannete muutmiseks tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamise nõuet, mida kostjad saaks õigeks võtta. Ringkonnakohus rõhutas, et edasise menetluse aluseks saab olla vaid hagi täpsustus. Hageja 31.08.2011 täpsustus põhines teistsugusel alusel (ehitisregistri andmete muutmine) kui 28.02.2008 esitatud nõue. Seega ei ole õige tugineda menetluskulude jaotamisel asjaolule, kas kostjad andsid 2008. aastal põhjust hagi esitamiseks või mitte, vaid sellele, et enne 31.08.2011 esitatud hageja nõuded olid põhjendamatud ja kõik menetluskulud tuleb panna hageja kanda. Kuivõrd menetlus ei oleks saanud sisuliselt jätkuda ilma hageja 31.08.2011 nõudeta ja seni esitatud nõuded jäeti kohtute poolt rahuldamata, puudub alus varasemate menetluskulude hagejalt väljamõistmata jätmiseks. Kuivõrd ringkonnakohus on 26.01.2011 otsuses leidnud, et asjas võib kuuluda kohaldamisele
lg 6, paluvad kostjad ringkonnakohtul seda normi kohaldada seoses hageja 31.08.2011 nõuetega, mille kostjad õigeks võtsid. Hageja on rikkunud hea usu põhimõtet, käitudes kohtumenetluses vastuoluliselt. Hageja esitas kohtule nõude kinnistusraamatu kande muutmiseks, kuid keeldus kohtuväliselt kinnistusraamatu kannete muutmisest, vaatamata kostjatepoolsele hagi õigeksvõtmisele ja sellekohastele korduvatele ettepanekutele. Kohus saab asja läbi vaadata lähtudes poolte esitatud taotlustest ja nõuetest ja kohus rahuldas hagi sellisena nagu hageja selle 31.08.2011 esitas. Seega ei saa hageja väita, et tal oli hagis esitatud nõude vabatahtlikust realiseerimisest keeldumiseks õiguslik alus. Nimetatu kinnitab hageja põhjusetut kohtuskäimist ja tahtmatust kohtuväliselt suhelda. Alates 2008. märtsist on hageja põhjustanud kostjatele asjatut kohtuskäimist ja kulusid. Arvestades rahuldamata jäetud nõudeid seoses kasutuskorra 8
lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Vaidlust ei ole selles, et kostjad võtsid hagi õigeks ja tegid hagejale ettepaneku lahendada hageja nõuded kompromissiga kohtuväliselt. Hageja keeldus kompromissist ja ei soovinud kohtuväliselt oma nõudeid realiseerida. Kohus rahuldas hagi selliselt nagu kostjad hagi õigeks võtsid ja nagu oli kostjate ettepanek asja lahendamiseks. Seega on tegemist olukorraga, kus kostja tegi hagejale ettepaneku hagis esitatud nõuete osas, kuid hageja sellega ei nõustunud. Eeltoodud asjaolude tõttu on alus
lg 2 kohaldamiseks juhul kui kohus ei pane menetluskulusid hageja kanda
Kostjad paluvad sel juhul jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas hageja kanda. Vastustaja seisukoht
Ringkonnakohus leiab, et sellist viga ei saa parandada
lg 1 p-s 3 sätestatud korras ja et selline viga kuulub lahendamisele apellatsioonimenetluses, sest
Nende nõuete osas õigeksvõttu ei toimunud ning asjaolusid, mis viitaksid sellele, et menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane, ei esine. Kõnealuste nõuete osas esitas hageja kostjate vastu alusetu ja põhjendamatu hagi, mis jõustunud kohtuotsustega jäeti rahuldamata. Olukorras, kus hageja koormab kostjaid alusetu hagi, mis jäetakse kohtuotsusega rahuldamata, esitamisega, tuleb kostjate menetluskulud jätta hageja kanda. Selline lahendus korvab mõnevõrra neid negatiivseid materiaalseid tagajärgi, mida hageja kostjatele alusetu kohtumenetlusega tekitas. 11. 05.03.2012.a otsusega lahendatud nõuete osas tuleb lähtuda sellest, et kostjad võtsid hagi õigeks. Vaidlustatud maakohtu otsuse menetluskulude jaotust puudutavas osas esineb veel üks ebatäpsus, nimelt järeldas maakohus, et nimetatud otsusega rahuldatud nõue oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele ning
Selline maakohtu järeldus on täielikult põhjendamata. Õigeksvõtul põhineva otsuse korral kohus hagi sisulist põhjendatust ei kontrolli vaid teeb õigeksvõtul põhineva otsuse. Ka käesoleva otsuse raames ei ole maakohus nõude põhjendatust kontrollinud, vaid põhjendas nõude rahuldamist õigeksvõtuga. Olukorras, kus maakohus soovib järeldada, et nõue kuulunuks rahuldamisele, tulnuks kohtul nõuet sisuliselt kontrollida ning vastavad põhjendused kirjalikult kohtuotsuses esitada. Ainuüksi asjaolu, et kostjad hagi ühe nõude osas õigeks võtavad, ei tähenda, et kohus oleks ka ilma õigeksvõtuta hagi selle nõude osas rahuldanud. Kuigi seda võimalust ei saa välistada, ei saa kohus oma otsust sellistele järeldustele rajada ilma, et kohus nõuet sisuliselt ja kohtuotsuse põhjendamisele kehtestatud nõudeid järgides ei kontrolli. Kuid õigeksvõtul põhineva otsuse korral kuuluvad menetluskulud jaotamisele
lg 6 kohaselt sõltumata sellest, kas hagi kuulunuks rahuldamisele ka ilma õigeksvõtuta või mitte. Seetõttu tuleb 05.03.2012.a maakohtu otsusega rahuldatud nõude menetlemisel tekkinud kulude jaotuse määramisel lähtuda
lg-s 6 sätestatud asjaoludest ja mitte sellest, kas hagi oleks ka muul juhul rahuldamisele kuulunud, nagu seda maakohus ekslikult tegi. 12. Kostjad leiavad, et
lg-st 6 tulenevalt tuleb 05.03.2012.a otsusega rahuldatud nõude osas jätta menetluskulud hageja kanda, sest kostjad võtsid selle nõude osas hagi koheselt õigeks ja kostjad ei andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Ringkonnakohus nõustub kostjate sellesisulise seisukohaga. Hageja pöördus 2008ndal aastal kohtusse hagiga, mille üks nõue oli rajatud sellele, et kinnistusraamatu andmed on valed. Kuigi kostjad selle väitega nõustusid, ei esitanud hageja enne 31.08.2011.a sellist nõuet, mis oleks saanud viia kinnistusraamatu kannete parandamiseni. Olukorras, kus hagejat häirib kinnistusraamatu vale kanne ja olukorras, kus kostjad ei ole vabatahtlikult nõus kande parandamise eelduseks olevat nõusolekut andma (KRS § 34¹), saab hageja oma õigusi kohtulikult kaitsta selliselt, et esitab teiste kaasomanike suhtes, kellel lasub AÕS § 65 lg-st 1 tulenevalt ebaõige kande parandamise eelduseks oleva tahteavalduse andmise kohustus, hagi, 10
Kuivõrd menetlusõigust käsutab hagieseme määratlemise osas hageja ja mitte kohus, ei saa kohus hageja eest haginõuet välja mõtelda ega hageja eest haginõuet määratlema hakata. Seega tuleb hagejal täpselt määratleda, millises täpses sõnastuses tahteavalduse andmist hageja kostjatelt kohtu kaudu nõuab. Olukorras, kus kinnistusraamatusse kantud andmed on valed, ei saa kohus mitte igasugust hagi, milles tuginetakse valele kinnistusraamatu kandele rahuldada, vaid kohus saab rahuldada üksnes sellise hagi, milles nõutakse selliste konkreetsete tahteavalduste andmist, mis viiksid vale kande õigeks parandamiseni. Sellest tulenevalt ei saa kostjatelt eeldada, et nad võtavad igasuguse kinnistusraamatu valele kandele põhineva hagi õigeks, vaid kostjatelt võib
lg 6 tähenduses eeldada, et nad võtavad õigeks sellise hagi, mis viib kinnistusraamatu ebaõige kande õigeks muutmiseni. Vastupidine tõlgendus viiks absurdini, sest vastupidisel juhul ei lange ära põhjus, miks kohtusse pöörduti ja ei lõpe ka pooltevahelised kohtuvaidlused. Seda, et AÕS § 65 lg 1 alusel saab rahuldamisele kuuluda ainult sellise hagi esemega hagi, mis viib kinnistusraamatu vale kande parandamiseni, selgitas Tallinna Ringkonnakohus hagejale juba 26.01.2011.a otsuses. Sellises sõnastuses haginõude, milles määratleti täpses sõnastuses hagetav tahteavaldus, esitas hageja kohtule alles 31.08.2011.a ja peale seda said selle nõudega tutvuda ka kostjad. Enne seda kuupäeva esitatud haginõuete osas võib järeldada, et need oleksid jäänud rahuldamata ning seetõttu ei saa kostjatele ette heita, et kostjad varasemates sõnastustes nõudeid õigeks ei võtnud. Tallinna Ringkonnakohus jääb siin oma 26.01.2011.a otsuses väljendatud põhjenduste juurde. Harju Maakohus määras kostjatele hageja poolt 31.08.2011.a esitatud nõuetele vastamiseks tähtpäeva 14.10.2011.a (vt t 8 kd lk 276). Kostjad vastasid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ning võtsid esimese menetlusdokumendiga hagi selle nõude osas, milles maakohus 05.03.2012.a otsusega hagi rahuldas, hagi õigeks. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostjad võtsid viimases sõnastuses esitatud hagi õigeks koheselt, sest see toimus ilma viivituseta, kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kehtivast õigusest ei tulene, et hagi tulnuks õigeks võtta varem, kui kohtu poolt muudetud nõudele vastamiseks määratud tähtaja jooksul. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostjad võtsid 05.03.2012.a otsusega rahuldatud nõude koheselt õigeks. 13. Vastupidist järeldust ei võimalda ka need hageja väited, et kostjad oleksid võinud hagi õigeks võtta juba 2008ndal või 2009ndal aastal, sest juba hagi esitamisel oli teada, et kinnistusraamatu kanded on valed ja 2009ndal aastal saabus ehitisregistri andmete parandamisega selgus, et millised peaksid õiged andmed olema. AÕS § 65 lg 1 kohaselt saab õigustatud isik nõuda vale kinnistusraamatu kande korral selliste tahteavalduste andmist, mis viivad ebaõige kande õigeks muutmiseni. Seega vaidlesid kostjad hagile põhjendatult vastu senikaua, kuni hageja lõpuks formuleeris oma haginõude selliselt, mis võimaldab suure tõenäosusega hagiga taotletavat eesmärki saavutada.
lg-le 6 ei saa anda põhimõtteliselt sellist sisu, et kostja peaks menetluskulude kandmise hirmus võtma õigeks kõik nõuded, sh ka sellised, mis materiaalõiguse järgi rahuldamisele ei kuuluks, mis hagiga taotletud eesmärgi saavutamiseni ei viiks ja mis kohtusse pöördumise vajadust ei lõpetaks. Ringkonnakohus möönab, et maakohus oleks võinud juba enne 26.01.2011.a ringkonnakohtu otsust toimunud menetluses juhtida hageja tähelepanu esialgses sõnastuses esitatud kinnistusraamatu kande parandamise nõude läbivaatamata jätmise alustele ning maakohus oleks võinud selgitada, et juhul, kui hageja oma nõude sõnastust selliseks ei muuda, mis võimaldaks kande parandamist, võib kohus jätta hagi selle nõude osas läbi vaatamata (
14. Ringkonnakohus leiab, et täidetud on ka
lg-s 6 sätestatud viimane eeldus– kostjad ei andnud 05.03.2012.a maakohtu otsusega rahuldatud nõude osas kohtusse pöördumiseks põhjust. Kuigi kinnistusraamatu andmed olid valed, puuduvad käesoleva tsiviilasja 10-köitelises toimikus viited sellele, et hageja oleks enne kohtusse pöördumist pöördunud kostjate poole nõudega, et kostjad annaksid 31.08.2011.a menetlusdokumendis väljendatud sisuga tahteavalduse. Hageja väited, et ta nõudis abstraktselt kinnistusraamatu parandamiseks vajalike tahteavalduste andmist, ei saa olla aluseks teistsuguse järelduse tegemisele, sest täita saab üksnes konkreetset hageja nõuet, st kohtuväliselt oleksid kostjad saanud minna notari juurde ja anda üksnes konkreetse tahteavalduse. Seda, et kostjad kinnistusraamatu kannete parandamise eelduseks olevaid täpseid tahteavaldusi ise ei formuleerinud, ei saa kostjatele
Toimikumaterjalide alusel ei saa teha järeldust, et kostjad oleksid menetlusõigusi kuritarvitanud või õigusi pahauskselt kasutanud. Ka kostjatepoolsele menetluse venitamisele miski ei viita. Juhul, kui hageja oleks jätnud kohtusse esitamata need nõuded, mis jõustunud otsusega rahuldamata jäeti ja juhul, kui hageja oleks juba alguses formuleerinud haginõude sellises sõnastuses, mida oleks saanud õigeks võtta, siis oleks saanud maakohus teha õigeksvõtul põhineva otsuse, kirjalikus menetluses, paari kuu jooksul hagi esitamisest alates ning menetlus oleks piirdunud lühikese esimese astme kohtumenetlusega. Juhul, kui esinesidki asjaolud, mis ei võimaldanud hagejal täpset hagi formuleerida, oleks hageja saanud esitada koos hagiavaldusega, ühe korraga ja ammendavalt selged, konkreetsed ja hagi täpse formuleerimiseni viinud taotlused, mille osas oleks kohus saanud koheselt, peale kostjatelt seisukoha saamist seisukoha kujundada ja peale mille rahuldamist oleks saanud asjas lõpplahendi teha. Eespool toodud põhjustel tuleb jätta kõik selle tsiviilasja menetluses kantud menetluskulud hageja kanda. 17. Hageja vaidlustas 05.03.2012.a maakohtu otsust ka osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kontroll terve rea hageja poolt nimetatud taotluste osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p IV). Ringkonnakohus leiab, et selles osas on hageja apellatsioonkaebus valesti menetlusse võetud ning kaebus tuleb jätta selles osas läbi vaatamata (
Pool saab apellatsioonkaebuse esitada esimese astme kohtuotsuse peale (
lg 5 alt 2) ja otsuse resolutsiooniga lahendatud küsimusi tuleb vaidlustada apellatsiooni korras, saab muude, kui otseselt hagi rahuldamise osas tehtud taotluste rahuldamata jätmist vaidlustada üksnes juhul, kui konkreetse taotluse rahuldamata jätmise osas on ette nähtud kaebeõigus (
Kuigi
lg 2 kohaselt võib nende määruste kohta, mille osas määruskaebuse esitamise õigust ette nähtud ei ole, esitada vastuväite, apellatsioonimenetluses, saab vastuväide puudutada üksnes seda, et maakohus oleks taotluse rahuldamise korral pidanud tegema teistsuguse otsuse. Käesoleval juhul aga vaidlustas hageja 05.03.2012.a maakohtu otsust üksnes menetluskulude jaotuse osas ning hageja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kohus oleks pidanud või saanud teha teistsuguse otsuse eeldusel, et kohus oleks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluse rahuldanud.
-i regulatsioon (hagi esitamise ajal kehtinud protsessiõigus) nägi ette eelduse, mille kohaselt tuleks sellisel juhul lähtuda iga nõude osas 15 000 kroonisest hagihinnast. Kuivõrd hageja esitas kohtusse sisuliselt kaks nõuet, tuleb hagihinnaks lugeda summa, mis vastab 30 000-le kroonile (2x15000). Sellise käsitlusega nõustusid sisuliselt mõlemad pooled ka 01.06.2012.a kohtuistungil. Kuivõrd menetlusse jäänud apellatsioonkaebuste raames vaidlustati üksnes menetluskulude jaotust, tuleb mõlema apellatsioonkaebuse hinnaks lugeda 0 eurot.
Kuigi viidatud normis nähakse ette, et vastuväide tuleb esitada kas samal kohtuistungil või esimeses kohtule adresseeritud menetlusdokumendis, tuleb vastavat sätet mõista selliselt, et kohtuistungil toimunud väidetava rikkumise osas tuleb esitada vastuväide samal kohtuistungil ja vastuväite esitamine esimeses kohtule adresseeritavas menetlusdokumendis saab kõne alla tulla nende väidetavate rikkumiste osas, mis leiavad aset väljaspool kohtuistungit, sest kohtu tegevuse peale vastuväite esitamise mõte seisneb selles, et kohus saaks võimaliku rikkumise kõrvaldada, st vastuväite esitamine teenib kiire ja efektiivse menetluse eesmärki. Sellise eesmärgi puhul ei saa vastuväite esitamise tähtaeg sõltuda menetlusosalise suvast, st sellest, millal menetlusosaline otsustab ise esimese menetlusdokumendi kohtule saata. Teiseks märgib ringkonnakohus, et kohtuistungil küsis kohus üksnes seisukohta hageja apellatsioonkaebuse osalise läbivaatamata jätmise osas. Sellise seisukoha küsimine hageja õigusi ei riiva. Hageja apellatsioonkaebus jäetakse osaliselt läbi vaatamata käesoleva otsusega ning seda saab hageja vaidlustada kassatsioonkaebust esitades. Ringkonnakohus märgib veel, et juhul, kui hagejale said peale eelmise taandamistaotluse esitamist teatavaks uued asjaolud, mis võiksid olla taandamistaotluse esitamise aluseks, tulnuks hagejal esitada kohtukoosseisu või selle liikme suhtes uus taandamistaotlus. Seda aga hageja ei teinud. Ringkonnakohus absoluutseid ega ka relatiivseid taandamise aluseid ei näe. Olukorras, kus hageja esitab taandamistaotluse asemel peale kohtu istungit vastuväite kohtu tegevuse peale, milles heidab kohtule ette, et kohtunik ennast ei taandanud, valis hageja vale õiguskaitsevahendi, mistõttu tuleb ka sellel põhjusel jätta kohtu tegevuse peale esitatud vastuväide läbi vaatamata. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.