lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav.
alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja tasus riigilõivu neljas osas: 15.12.2011 summas 119,83 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 ja selgitusega „tsiviilasja nr. 2-11-43608“; 13.01.2012 summas 119,83 eurot viitenumbriga 2900072123 ja selgitusega „tsiviilasja nr. 2-11-43608“; 15.02.2012 summas 119,83 eurot viitenumbriga 2900072123 ja selgitusega „tsiviilasja nr. 2-11-43608 riigilõivu 3.osamakse“; 15.03.2012 summas 119,83 eurot viitenumbriga 2900072123 ja selgitusega „tsiviilasja nr. 211-43608 riigilõivu 4.osamakse“. Kokku tasus hageja seega 479,32 eurot riigilõivu. Seoses sellega, et poolte vahel sõlmiti kompromiss, kuulub
Hageja soovi kohaselt kantakse tagastatav riigilõiv tema arveldusarvele XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Riigilõivu tagastab Riigi Tugiteenuste Keskus. Kompromisslepingu osapooled on
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.