← Eesti

2-11-35247/8

Obsah (8)§ 65§ 271§ 341§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 19.09.2012.a, kell 16.00 Tsiviilasja number 2-11-35247 Tsiviilasi II hagi VP

) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 65

lg 4 kohaselt kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.

§ 271

kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 341

kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on

  1. juulil 2009 rendilepingu punktis 4.6 kokku leppinud viivisemääras 0,5% päevas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt võlgnevuse 1609,08 eurot, viivised 02.maist kuni
  2. juulini summas 659,72 eurot ja alates
  3. juulist 2011 kuni kohase täitmiseni 0,5% päevas tasumata võlgnevuselt (1 609,08 eurot). Kostja 1 on võtnud omaks hageja põhinõude ning viivisenõuet vaidlustanud ei ole. Kostja 2 hagile vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus rahuldab 3 hagi ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 1609,08 eurot, viivised
  4. maist kuni
  5. juulini 2011.a. summas 659,72 eurot ja alates
  6. juulist 2011 kuni kohase täitmiseni 0,5% päevas tasumata võlgnevuselt (1609,08 eurot). Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul on kostja 1 küll võtnud õigeks hageja nõude summas 1 609,08 eurot, kuid on eelnevalt pika aja vältel jätnud oma kohustused hageja ees täitmata. Jättes lepingust tulenevad kohustused täitmata, pidi kostjad ette nägema, et see võib kaasa tuua kohtumenetluse ning vastavad hageja kulutused. Lähtudes eeltoodust ning TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Geete Lahi Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.