§-st 367 tulenevat nõuet, mida kostja peaks hüvitama. Kostjale jääb arusaamatuks, miks on liisingueseme müügihinda langetatud niivõrd kiiresti – 20 000 krooni kuus. Oluline on, et müügiprotsessiga ei kaasnenud hagejale märkimisväärseid lisakulusid, mis oleksid tinginud kiire ja odava müügi.
§-le 367, st tegemist on liisingulepingu ülesütlemise järgse hüvitisnõudega. Liisingulepingu ülesütlemise tagajärgi ning liisinguvõtja poolt hüvitatava summa kindlaksmääramise põhimõtteid on kolleegium põhjalikult käsitlenud nt
lg 1 järgi hüvitada 4 2-11-47099 krediteerimiseks tehtud kulutused (vt ka Riigikohtu
lg 1 järgi esmajoones liisingueseme ostuhind ja ostuhinna finantseerimise kulud ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 3 järgi tuleb juhul, kui liisinguese jääb pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale, viimase kulutuste määramisel arvestada ka tagastatava eseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise ajal (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07, p 26). Seega on
Seadusest ei tulene otseselt, millal võib liisinguandja nõuda lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamist. Tehingust tuleneva nõude TsÜS §-s 146 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Ka
lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (
Kuna liisingulepingu ülesütlemisest tekkiva liisinguandja kulutuste hüvitamise kohustuse täitmise tähtpäev ei ole kindlaks määratud, peab liisinguvõtja
lg 3 järgi täitma kohustuse ning liisinguandja võib
lg 7 kolmanda lause järgi nõuda selle kohustuse täitmist kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul. Seega muutub liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguandja nõue sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemist. Mõistliku aja pikkus sõltub muu hulgas liisinguandja kulutuste kindlakstegemisele mõistlikult kuluvast ajast. Kulutuste hüvitamise sissenõutavaks muutumine ei eelda, et liisinguandja nõuaks kulude hüvitamist kohtuväliselt. Eeltoodust tulenevalt peab maakohus asja menetlemisel hageja nõude aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuvastama, millal muutus hageja nõue sissenõutavaks, st millal möödus pärast lepingu ülesütlemist mõistlikult vajalik aeg kulude hüvitamiseks
ÜS §-ga 144, mille järgi aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Hageja nõue koosneb 14 709,18 eurost, sh tasumata liisingumaksed koos intressiga 2135,78 eurot (arved A07339320, A07373762, A08024178, A08058900, A08094495 ja A08130689 maksetähtajaga 03.12.2007-02.05.2008, tl 99-104), liisingueseme hüvitamata osa 12 141,33 eurot (03.09.2009 arve nr A09301033 maksetähtajaga 18.05.2009), lisakulud 271,63 eurot (02.06.2008 arve nr A08192745 tähtajaga 10.06.2008, 18.08.2008 arve nr A08280088 tähtajaga 26.08.2008), teenustasu 7,54 eurot (08.04.2008 arve nr A08123701 tähtajaga 15.04.2008) ja viivis 152,90 eurot (tl 35). Liisinguleping on üles öeldud 25.04.2008, millest hageja teavitas kostjat 08.04.2008 teatega (tl 19-20). Hageja on teavitanud liisingulepingust tulenevast nõudest 22.06.2009, millise teate kohaselt palus kulud hüvitada hiljemalt 02.07.2009 ja 19.05.2011, millise teate kohaselt palus kulud hüvitada hiljemalt 30.05.2011 (tl 32-33). Kohus on seisukohal, et hageja nõue muutus sissenõutavaks, st millal möödus pärast lepingu ülesütlemist mõistlikult vajalik aeg kulude hüvitamiseks
lg 7 kolmanda lause järgi, ajast, mil hageja teavitas esmakordselt ehk 22.06.2009 kostjat liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmisest ja kohustas kostjat kohustused täitma hiljemalt 02.07.
) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Puudub vaidlus, et 17.07.2007 sõlmisid hageja ja kostja liisingulepingu nr XXX, mille alusel andis hageja kostja kasutusse üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 16) alusel kostja poolt välja valitud 2007 sõiduauto Saab 9-7X (edaspidi liisinguese) (tl 7-8, 13). Liisingulepingule kohaldati lepingu üldiseid tingimusi (tl 9-12). Liisingueseme omandas hageja 17.07.2007 A OÜ-ga sõlmitud liisingueseme müügilepingu nr XXX alusel. Hageja tasus liisingueseme eest 30 037,47 eurot (tl 14-15). 20.
lg 6 alusel, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda.
lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Vastavalt lepingu üldiste tingimuste punktile 12.1 liisinguandjal on õigus leping üles öelda, kui leiab aset kasvõi üks alljärgnevalt loetletud juhtumitest ja liisinguandja on vajadusel andnud liisinguvõtjale edutult tähtaja lepingu rikkumise lõpetamiseks ja/või kõrvaldamiseks: 1) liisinguvõtja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva liisingumaksega või lepingujärgselt tasumisele kuuluva muu summaga ja liisinguandja on andnud liisinguvõtjale edutult vähemalt 2 nädalase tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul liisingumaksete või mõne muu lepingujärgse summa tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab liisinguvõtjalt kogu võla, st kõikide kulude hüvitamist, mis liisinguandja kandis seoses liisinguesemega; samaaegselt eelnimetatud tähtaja andmisega on liisinguandja pakkunud liisinguvõtjale võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Kohus on tuvastanud, et kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata esitatud arved (tl 17-18, 99-104). Kuna kostja ei täitnud oma kohustusi edastas hageja kostjale 08.04.2008 teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles andis kostjale tähtaja tasuda võlgnevus hiljemalt kahe nädala jooksul teatise saamisest ning teavitas, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb hageja lepingu ennetähtaegselt üles, millisel juhul tuleb liisinguese tagastada (tl 19-20). Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 25.04.2008, mille eest esitas hageja kostjale vastavalt hinnakirjale (tl 21) teenustasu arve A08123701 summas 7,54 eurot (tl 18). Hageja oli õigustatud lepingu ennetähtaegselt lõpetama ja selle eest tasu arvestama. 21. Vastavalt
lg 2, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. On tuvastatud, et leping öeldi ennetähtaegselt üles. Seega oli kuni lepingu ennetähtaegse ülesütlemise ajani liisinguvõtja kohustuseks tasuda liisinguandjale liisingumakseid ja teisi tasusid vastavalt lepingule ja hinnakirjale. Hageja poolt esitatud arvetest nr A07339320, A07373762, A08024178, A08058900, A08094495, A08130689 (tl 17-18, 99-104) nähtub, et kostjal jäid tasumata liisingumaksed koos intressiga suuruses 2135,78 eurot. Seega on kostja kohustatud vastavalt
lg-le 1 ja § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1 tasuma hagejale liisingu- ja intressi makseid summas 2135,78 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid liisingumaksete tasumata jätmise osas. 22. Vastavalt
lg-le 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus liisinguvõtja tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 12.4 andma hagejale üle liisingueseme valduse, mida kostja ei teinud. Hagiavalduse kohaselt, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks OÜ R poole, kes taastas vara valduse 22.05.2008 (tl 23). Pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle A OÜ-le (tl 23). OÜ R ja A OÜ esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 271,62 eurot (tl 22, 24), mille kohta edastas hageja kostjale arved 6 2-11-47099 A08192745 ja A08280088 (tl 18). Üldiste tingimuste punkti 12.5 alusel kulutused, millised kaasnevad lepingu ülesütlemisega punktis 12.1 nimetatud alusel, kannab liisinguvõtja. Kui lepingu ülesütlemisega kaasnevad liisinguandjale mistahes kulutused (sealhulgas kuid mitte ainult liisingueseme valduse tagasisaamiseks tehtavad kulud), peab liisinguvõtja need viivitamatult hüvitama. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid tagastusteenusele ja pesuteenusele, seega on lisakulud summas 271,62 eurot põhjendatud. 23.
lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Üldiste tingimuste punkti 6.9 alusel kui liisinguvõtja hilineb ükskõik millise liisingumakse või mõne muu lepingujärgse summa maksmisega (va intress) maksab ta iga viivitatud päeva eest liisinguandjale viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras. Hageja on arvestanud viivist 152,90 eurot (tl 35). Kostja ei ole viivisele vastuväiteid esitanud, mistõttu on viivisenõue põhjendatud. 24. Vastavalt
lg-le 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 3 alusel, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Üldiste tingimuste punkti 12.2 alusel lepingu ülesütlemisel ükskõik millisel punktis 12.1 toodud alusel, on liisinguandjal õigus nõuda liisinguese liisinguvõtja valdusest ja kasutusest välja, liisinguese võõrandada ja saadud rahast katta tasumata liisingueseme netohind, liisingueseme netohinna finantseerimise kulusid, periodiseeritud käibemaksu jääki, kindlustusmakse jääki, liisingueseme võõrandamisel liisinguandja poolt tehtud kulutusi (sealhulgas kuid mitte ainult liisingueseme hindamise kulud, võõrandamiseks ettevalmistamise kulud ja võõrandamise kulud) ja muid lepingust tulenevaid liisinguandja nõudeid. Punkti 12.2.1 kui liisinguandja saab seoses lepingu ülesütlemisega punktis 12.1 toodud alusel kahju, eelkõige, kui liisingueseme võõrandamist saadud summast ei piida kõikide nõuete tasumiseks, kohustub liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ka tekkinud kahju. Punkti 12.2.2 kohaselt lepingu ülesütlemisel punktis 12.1 nimetatud alusel on liisinguandjal õigus võõrandada liisinguese omal äranägemisel. Vara soetusmaksumuse jääk oli lepingu ülesütlemisel 21 558,39 eurot käibemaksuta (tl 13). Liisingueseme valdus taastati 22.05.2008 ja asja väärtuses kokku ei lepitud (tl 23). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja pani liisingueseme müüki 08.08.2008 hinnaga 28 057,21 eurot (tl 25), ning, et liisinguese müüdi 04.05.2009 oksjonil 9417,06 euroga käibemaksuta (tl 30-31) ehk 33,56% odavamalt. Alghinnaga 28 057,21 eurot oli sõiduk pakkumisel 74 päeva, misjärel langetati hinda 4,6% hinnale 26 778,98 eurot, peale 51 müügipäeva 4,8% hinnale 25 500,75 eurot, peale 50 müügipäeva 7,5% hinnale 23 583,40 eurot, peale 48 müügipäeva 5,7% hinnale 22 241,25 eurot. Hinnaga 22 241,25 eurot oli sõiduk müügis 56 päeva (tl 25-29). Riigikohus on lahendi 3-2-1-77-08 punkti 16 viimases lõigus märkinud poolte kokkuleppel on (ka liisinguandja tüüptingimustes) lubatav lähtuda ka liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast, ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Riigikohus leidis, et lubatav hinnaerinevus on sel juhul kuni 10%. Käesoleval juhul on hinnaerinevus 33,56%, milline ei ole lubatud, seega on oluline liisingueseme väärtus selle tagastamise hetkel. Kostja poolt esitatud tõendid, interneti väljavõtted sarnaste ning uuemate sõidukite müügi kohta käesoleval ajal (tl 82-91), ei tõenda vaidlusaluse liisingueseme turuväärtust selle tagastamise hetkel 22.05.2008. Riigikohus on lahendi 3-2-1-11-12 punkti 12 kolmandas lõigus märkinud, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-110-09 leidnud, et iseenesest ei ole välistatud korteriomandi väärtuse tõendamine ka samas piirkonnas asuvate sarnaste kinnisasjade müügikuulutustega. Käesoleval juhul kostja poolt esitatud tõendid, ei ole aasta 2008 osas ja osad sõidukid on uuemad, seega ei saa nendega tõendada vaidlusaluse liisingueseme 7 2-11-47099 turuväärtust liisingueseme tagastamise hetkel. Kuna liisingueseme väärtus on tähtis selle tagastamise hetkel, siis käesoleval juhul saab ja tuleb võtta konkreetse liisingueseme turuväärtuse määramisel aluseks hageja poolt määratud esmane müügihind, mis eelduslikult oligi liisingueseme turuhinnaks tol ajahetkel. Et tegemist oli mõistliku ja loogilise hinnaga, nähtub ka liisingueseme tehnilist seisundist. Liisinguesemel oli tagastamisel esi- ja tagastange defektid, muidu oli tegemist 2007 sõidukiga, mille läbisõit oli üksnes 10 271 km (tl 23). Esmase hinnamääramisel on hageja vastavaid asjaolusid arvestanud, seega tuleb pidada mõistlikuks, et turuväärtuseks tagastamise hetkel oli selle esmane müügihind. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millised põhjendaksid liisingueseme turuväärtuse langust vastava perioodi jooksul nii suures ulatuses. Lisaks jääb arusaamatuks, miks hageja on liisingueseme müüki pannud valduse taastamisest alles kolm kuud hiljem ja langetanud liisingueseme hinda peaaegu korra kuus. Majanduslangus ei ole põhjuseks, miks kostja peab kandma müügi riski ja seda veel olukorras, kus kostjal ei olnud võimalust osaleda müügiprotsessis. Kohus möönab, et reeglina on omanikul õigus otsustada, millise hinna eest ta oma vara müüki paneb, kuid liisingulepingu ülesütlemise tulemusena tagasi saadud vara müügi puhul tuleb seejuures arvestada ka teise lepingupoole huvide ja õigustega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et lubatuks ei saa pidada olukorda, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa müügiprotsessi mõjutada (lahendid nr 3-2-1-11-12, nr 3-2-1-33-08, nr 3-2-1-7708). Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et müügist või hinna alandamistest oleks liisinguvõtjat teavitatud. Hageja väide, et juhindudes üldiste tingimuste punktist 12.2.2 oli hagejal õigus müüa sõiduk omal äranägemisel, ei vasta seadusele ja on teist lepingupoolt oluliselt kahjustav. Lahendis nr 3-2-1-77-08 on Riigikohus selgitanud, et määratud hinnast ja selle alandamisest tuleb teavitada ka liisinguvõtjat, et ta teaks määratud hinnaga arvestada ja saaks soovi korral eseme müümisel aktiivselt osaleda. Kohus leiab, et hageja puhul on tegemist suure äriühinguga, kes tegeleb pidevalt sõidukite liisimisega ja kellel on tööl õigusteadmistega isikud, peaks teadma, et sõiduki tagastamisel tuleb juhindudes
lg 3 määrata kindlaks sõiduki turuväärtus ning, et müügist ja hinnaalandamisest tuleb teavitada ka teistpoolt. Käesoleval juhul on hageja risk, et hageja on jätnud kohustused täitmata ja müünud sõiduki oksjonil 33,56% odavamalt selle esmasest müügihinnast, milles kostja ei ole saanud osaleda. Käesoleval juhul ei ole müük toimunud avalikult ja läbipaistavalt, mistõttu ei saa lugeda oksjonil müüdud liisingueseme väärtust selle turuväärtuseks. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et vaidlusaluse liisingueseme müügihinnaks tuleb lugeda selle esmane müügihind 28 057,72 eurot – 10%, milline on lubatud hinnaerinevus Riigikohtu seisukohalt, ehk liisingueseme turuväärtuseks selle tagastamise hetkel tuleb lugeda 25 251,49 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.