) § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisel laenu ja teine pool kohustub selle tagastama.
lg 1 järgi tuleb majanduskutsetegevuses antud laenult maksta kokkulepitud intressi.
lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma ning lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu sätteid.
järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab krediiti tarbijale.
lg 1 p 1, 2 ja § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja tarbijale lepingu üles öelda, kui viimane on jätnud tasuma kolm järjestikust osamakset või on viivituses olnud vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ning krediidiandja annab tarbijale vähemalt 2 – nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ütleb lepingu üles, kui võlga ära ei tasuta. Lepingu lõppedes (ülesütlemisel) on krediidiandjal õigus nõuda kohustuse täitmist – võlgnetava krediidi tagastamist ning lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist
lg 1 p1,2 , §401 lg 1, § 396 lg 1 lg 1, 397 lg 1 järgi.
lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse mittetäitmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 2
lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, 3 § 402 järgi ja mis on lepingu rikkumise tõttu kostjale üles öeldud. Lepingu ülesütlemise ja võla, intressi ning viivise suuruse üle vaidlus puudus ja seega on hagejal õigus nõuda
lg 1, § 101 lg 1, § 108 lg 1 ja § 396 lg 1, § 397 lg 1,§ 399 lg 1 p 1, 2 , § 401 lg 1, 3 § 416 lg 1 järgi tasumata laenu tagastamist, võlgnetavat intressi ja lepingu ülesütlemise ajaks sissnõutavaks muutunud intressi ning kohustuse täitmisega viivitamise tõttu
lg 1, § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel lepingus kokkulepitud määras viivist ning lepingus kokkulepitud kulude tasumist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 3 162,70 eurot, millest 1703,22 eurot on tagastamata krediidisumma, 447,26 eurot on intress, 115,02 eurot on võla sissenõudmisega seotud kulu, 886,26 eurot on viivis, 10,94 eurot on lepingu sõlmimise tasu. Alates hagi esitamise ajale järgmisest päevast, so 29.11.2011.a alates tuleb kostjalt välja mõista hagejale viivist 30,94% aastas tagastamata krediidisummalt 1703,22 eurot kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel ja § 405 lg 1 p 3 alusel määrab lihtmenetluse asjas ka kulude suuruse TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi kuulus rahuldamisele ja kulud jäävad kostja kanda. Hageja täiendavaid kulusid peale nende, mis on märgitud hagiavalduses, ei esitanud (kohtu kiri 15.06, tähtaeg 23.08.12, t/l 66-67). Hageja menetluskuluks on riigilõiv 383,46 eurot, lepingulise esindaja kulud 95,68 eurot (t/l lk 20-21, arve 313, viide kostja lepingule nr XXX A.S., m/k 1146, t/l 30 m/k XXX riigilõiv 383,46 eurot). Esinduskulud 95,68 eurot on TsMS §175 järgi põhjendatud ja tõendatud ning on kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 04.09.2008 § 1 lg 1 sätestatud piirmääraga, 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.