Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega väljamõistetava elatise suuruse kohta.
Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus lähtus õigesti kostjal muu vara olemasolust ja leidis seetõttu, et kostja on suuteline ülalpidamiskohustust kandma. Olenemata asjaolust, et kostjal sissetulekud kinnipidamisasutuses viibimise ajal puuduvad, tuleb korteri olemasolu elatise 3 Tsiviilasi nr 2-11-33982 väljamõistmisel arvestada. Kuigi elatise vähendamine alla PkS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ei ole täielikult välistatud, on elatise alla miinimummäära vähendamine võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (PkS § 102 lg 1). Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealise lapse elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (PkS § 102 lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (PkS § 102 lg 2 lause 3). Arvestades asjaolu, et kostja kannab karistust vägivallateo eest oma lapse ja lapse ema vastu, kostjal on vara korteri näol, oleks antud asjaoludel elatise alla miinimummääras väljamõistmine põhjendamatu ja ebaõiglane. Kostja ei ole kohtu ette toonud elatise alla miinimummäära vähendamist tingivaid asjaolusid. Kostja on selgitanud, et korteri laenumakseid tasub tema ema ja laenude tagasimaksed lõpevad aasta lõpul (maakohtu protokoll tl 46). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa teha järeldust, et kostja ei ole tema varalist seisundit arvestades võimeline miinimummääras ülalpidamiskohustust täitma (PkS §102 lg-s 1 sätestatud üldine eeldus). Ka PkS § 102 lg 2 lausest 2 tulenevalt järeldub, et elatist alla miinimummäära välja mõista ei saa. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille kohaselt ei annaks kostjale kuuluvate vahendite (korteriomand) realiseerimine elatise miinimummääras maksmise võimalust. Kostja väide, et korteriomandi väärtus on väiksem pangalaenu suurusest, on tõendamata ja esitatud esmakordselt apellatsioonimenetluses. Kostja uute väidete esitamist põhistanud ei ole ja seetõttu ringkonnakohus nendega arvestada ei saa (
S § 102 lg 2 lauses 3 toodud mõjuvate põhjuste loetelu ei ole ammendav, saab loetelus konkreetselt nimetamata põhjust pidada oluliseks üksnes juhul, kui mingi muu, loetelus otsesõnu nimetamata põhjus on loetelus toodud põhjustega piisavalt sarnane ning vastab mõjuvate põhjuste määratlemiseks antud normi eesmärgile. Nõustuda tuleb apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, jättes lahendamata enne otsuse tegemist kostja taotlused laenulepingu, maksegraafiku ja andmete väljanõudmiseks, samuti kostja töölepingu väljanõudmiseks. Maakohus ei lahendanud eelistungitel vastavaid taotlusi ja teatas otsuse kuulutamise aja otsuse kuulutamise päeval. Otsuses leidis maakohus, et kostja esindajal on vastavad tõendid võimalik endal hankida ja jättis sellega tõendite väljanõudmise taotlused sisuliselt rahuldamata. Nimetatuga jäeti kostja ilma võimalusest tõendid iseseisvalt hankida. Ringkonnakohtu hinnangul ei toonud aga nimetatud menetlusõiguse rikkumine kaasa ebaõiget kohtuotsust. Mis puudutab laenulepingut ja selle lisasid, siis laenukohustuse olemasolu hageja ei vaidlustanud. Arvestades asjaolu, et kostja kinnitusel tasub laenumakseid (suuruses 150 eurot) ema, polnud nende ja varakindlustuse suuruse tõendamine oluline. Samuti ei vaidlustanud hageja asjaolu, et kostjaga on tööleping seoses tema kinnipidamisega lõpetatud ja sellest tulenevalt vastavad töised sissetulekud puuduvad. Apellatsioonkaebusele pole apellant muid tõendeid lisanud ja nende vastuvõtmist taotlenud. Eeltoodud põhjustel jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Lähtudes
4 Tsiviilasi nr 2-11-33982 Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Reet Allikvere Ele Liiv Iko Nõmm 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.