lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
33 lg 1 alusel (pankrotiteade). 1 2-12-36085
lg1 p 1 ja 2 alusel pankroti väljakuulutamise kohta märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse kinnisasja juurde, mis asub * ning mille kohta on avatud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonnas registriosa nr * ning mille omanikuks on Galina Kandrov (isikukood *). 10. Kohustada võlgnikku Galina Kandrov´it andma võlgniku vanne 20. november 2012.a. kell 09.45 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas ( Haapsalu Sadama 21, saal nr. 1). 11.
lg 1 p 1, 6 ja lg 2 alusel mõista menetluskuluna Haapsalu Linnamajanduse AS kasuks pankrotivarast välja Haapsalu Linnamajanduse AS tasutud riigilõiv 250 eurot, esindaja tasu 336,00 EURi (sh km 20% 56€) ja Haapsalu Linnamajanduse AS-i poolt kohtu deposiiti tasutud 1000 eurot. Pankrotimenetluses kantud menetluskulu kanda Haapsalu Linnamajanduse AS (registrikood 10259288) arvelduskontole nr 10220010586012 SEB Pank.
12.09.2012 kohtumäärusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust ning määras eelistungi ajaks 27.09.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Siinjuures ei pea pankrotiseadus eraisikutest võlgnike puhul oluliseks, et võlad peaksid ületama varasid. Galina Kandrov´i puhul on kohustused ja varad samas suurusjärgus, kuid: - võlgnevused on olnud pikaajalised ( ~2 aastat), - mitme võlausaldaja ees ( nt. BIGBANK AS; Haapsalu Linnamajanduse AS), - kasvavad igakuiselt ( pankrotiavalduse esitamisest alates on võlgnevus Haapsalu Linnamajanduse AS ees kasvanud 191,93 € võrra) ja - võlgniku tulude suurenemist ei ole ette näha. Kuna võlgnik ei ole suutnud ei oma laekumiste arvelt pikema perioodi vältel võla-usaldajate nõudeid rahuldada, samuti ei ole ta asunud oma kinnisvara (ega ole ka sellisest kavatsusest teada andnud) tuleb asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu
II Võlgniku tegevus ja maksejõuetus Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul suutmatus tasuda endale võetud kohustuste eest. Seega on maksujõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt vara, võlgnik on pensionär, on tegemist võlgniku maksejõuetusega, mis ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Halduril ei ole käesoleval ajal andmeid pankrotikuritegude kohta KarS §-de 384 või 385 tunnustel. Ajutine haldur on arvamusel, et kohustustest vabastamise menetlus on võimalik. 3 2-12-36085 III Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalused Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei ole võlgnik teinud tagasivõidetavaid tehinguid. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-dest § 23 lg 1, 2, 3, 6; § 31, § 40 lg 1 p 1, § 86, § 150lg 1 p 2 ja 5 ning lg 2 teeb ajutine haldur ettepaneku: 1) Kuulutada välja Galina Kandrov´i pankrot ja nimetada pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik. 2) mõista võlgnikult välja ajutise halduri tasu ning pankrotimenetluse kulude hüvitis. 3) Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. 4) Määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 640,00 € (kuussada nelikümmend eurot), millele lisandub sotsiaalmaks ja mõista see pankroti väljakuulutamisel välja võlgniku arvelt Andrus Õnnik´u kasuks. Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku, võlausaldaja ja ajutise pankrotihalduri seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavaldus tuleb rahuldada.
lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnikul on ainukeseks sissetulekuks on pension 210€/kuus ja tema kohustused on vastavalt ajutise pankrotihalduri ettekandele vähemalt 22 266,60 eurot, on tegemist olukorraga, kus võlgnik G. Kandrov ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et seoses tagastamata laenudega kasvavad pidevalt viivised ja intressid ning seetõttu võlgniku maksejõuetus süveneb. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kergekäeliselt võetud laenud. Oma sissetulekutest ei suuda võlgnik katta olemasolevaid kohustusi. Kohus on veendunud, et kui võlgniku pankrotti välja ei kuulutata, siis võlgniku maksejõuetus süveneb veelgi. Eeltoodu alusel tuleb võlgnik Galina Kandrov pankrot välja kuulutada.
lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Vastavalt
lg 1 võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus leiab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb määrata 20. novembrile 2012.a. Kohus leiab, et Andrus Õnnik vastab
Vastavalt
Pankrotimenetluse kulud
lg1 p 1 ja 2 on pankrotimenetluse kuludeks kohtukulu ja ajutise halduri tasu.
lg 2 sätetel kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
1 p. 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara. Eeltoodu alusel jäävad pankrotimenetluse kulud võlgniku Galina Kandrovi kanda. Ajutine haldur esitas kohtule aruande tehtud tööst ajutise pankrotihaldurina ning tasu taotluse. Ajutine haldur taotleb määrata tasuks 640 eurot. Kohtuistungil jäi ajutine haldur oma taotluse 4 2-12-36085 juurde. Võlausaldajate esindaja Peep Rajavere oli nõus ajutise halduri poolt esitatud tasu arvestusega, samuti ei vaielnud võlgnik G. Kandrov ajutise halduri aruandele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt esitatud tasu taotlus on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil 30.10.2012.a. esitas võlausaldajate esindaja Peep Rajavere taotluse tagastada ajutise halduri tasu 1000 EURi kohtudeposiidi arvelt Haapsalu Linnamajanduse ASile ning riigilõiv 250 EURi ja esindaja tasu 336,00 EURi (sh km 20% 56€), mõista välja pankrotivarast. Haapsalu Linnamajanduse AS on kohtu nõudel tasunud kohtu deposiiti 1000 eurot ajutise halduri tasu ja kulude katteks. Samal kohtuistungil esitas pankrotihaldur A. Õnnik taotluse, et kohtu deposiiti tasutud summast hüvitatakse ajutise halduri tasu, millega võlausaldajate esindaja nõustus. Kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse ja mõistab võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summast välja ajutise halduri tasu 640 eurot.
lg 2 alusel kuulub kohtu deposiiti tasutud summa välja mõistmisele võlgniku pankrotivarast, seega tuleb Haapsalu Linnamajanduse ASi kasuks võlgnikult välja mõista kohtu deposiiti tasutud 1000 eurot. Samuti leiab kohus, et võlausaldaja esindaja tasutud riigilõiv ja esindaja tasu on
Kohtueelistungil 27.09.2012 võttis tõlgina menetlusest osa R. L., kes tõlkis kohtuistungil kella 10.05 kuni 10.35. Kokku kulus tõlgil tõlkeülesannete täitmisele kohtus üks pooltund. Kohus mõistis 30.10.2012.a. välja R L.le tõlgi tasu summas 18 eurot, mis on
lg 1 p 1 tähenduses menetluskulu, seetõttu tuleb tõlgi kulu pankrotivarast välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.