TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2046 Otsuse kuupäev 22.detsember 2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Irina Loemaa kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 07.04.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6178-11 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Irina Loemaa kaebus rahuldamata. Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 23.jaanuaril 2012 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 21.07.2008 võõrandas Irina Loemaa Lahe külas Vihula vallas Lääne-Viru maakonnas asuvast Lassi kinnistust ½ kinnistut hinnaga 1 350 000 krooni. Edasikaebamise kord
- 21.03.2009 esitas I.Loemaa 2008.aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, milles kinnistu müügitulu ta ei deklareerinud. Tuludeklaratsioonil märkis I.Loemaa oma elukohaks Tapa, Valve 24-
- 08.12.2009 esitas I.Loemaa 2008.aasta kohta parandatud tuludeklaratsiooni, kus deklareeris kinnistu müügist saadud tulu ja taotles maksuhaldurilt maksuvõla tasumise ajatamist. 22.12.2009 rahuldas maksuhaldur maksuvõla tasumise ajatamise taotluse. 07.04.2010 esitas I.Loemaa uuesti 2008.aasta kohta parandatud tuludeklaratsiooni, kus kinnistu müügitulu ei deklareerinud. 30.04.2010 tagastas maksuhaldur tagastamistaotluse alusel I.Loemaale 32 567 krooni.
- 01.09.2010 korraldusega nr 12.2-3/6178-1 alustas maksuhaldur I.Loemaa 2008.aasta maksude arvestamise ja tasumise üksikjuhtumi kontrolli. 02.02.2011 väljastas maksuhaldur I.Loemaale kontrollakti nr 12.2-3/6178-
- 24.03.2011 esitas I.Loemaa kontrollaktile eriarvamuse.
- 07.04.2010 tegi Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksu- ja Tollikeskus maksuotsuse nr 12.23/6178-11, millega määras I.Loemaale 2008.aasta eest täiendavalt tasumisele tulumaksu 133 080 krooni, so 8505,36 eurot. Maksuhaldur leidis, et I.Loemaa on 2008.aastal jätnud deklareerimata ja tasumata tulumaksu Lahe külas Vihula vallas asuva Lassi kinnistu müügilt saadud tulu. 12.05.2011 esitas I.Loemaa Lõuna maksu- ja tollikeskusele vaide, milles taotles maksuotsuse kehtetuks tunnistamist. 03.06.2011 jättis Maksu- ja Tolliamet oma vaideotsusega nr 6-1/260-2 I.Loemaa vaide rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
- 15.06.2011 esitas I.Loemaa Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus oma 16.06.2011 määrusega haldusasjas nr 3-11-1489 rahuldas I.Loemaa taotluse ja andis riigi õigusabi seoses MTA vastu kaebuse koostamiseks ja halduskohtus esindamiseks. Riigi õigusabi infosüsteemi kaudu määrati advokaat Anne Vissak esindama I.Loemaad ning A.Vissak võttis RIS-i kaudu asja vastu 01.07.
- 22.08.2011 saabus posti teel Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja I.Loemaa esindaja advokaat A.Vissaku kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 07.04.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6178-11 tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-2046). Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja andis oma 23.08.2011 kohtumäärusega haldusasja nr 3-11-2046 täies ulatuses üle kohtualluvuse järgi sama kohtu Tartu kohtumajale. Kaebaja ei nõustunud maksuotsuses ja vaideotsuses toodud järeldustega, et Lassi kinnistu ei olnud enne müüki I.Loemaa alaline või peamine elukoht ja palub Maksu- ja Tollameti Lõuna maksu ja tollikeskuse 07.04.2011 maksuotsus nr 12.2-3/6178-11 tühistamist ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebaja väidab, et tema alaline ja peamine elukoht asus Lassi kinnistul, mistõttu tuleb tema suhtes kohaldada TuMS § 15 lg 5 p 1 tulenevat maksuvabastust. Kaebaja leiab, et rahvastikuregistrisse tehtud kanne I.Loemaa elukohana ei saa olla tõendiks selle kohta, et tema elukoht oli Tapal Valve 24-
- Kaebaja leiab, et põhjendamatu on maksuhalduri järeldus, et 07.02.2002 sõlmitud üürileping on sõlmitud tagantjärgi ja väär on ka maksuhalduri seisukoht, milles seatakse kahtluse alla kaebuse esitaja ema elamine Tapal, Valve 24-
- Kaebuse esitaja leiab, et meelevaldne on maksuhalduri järeldus, et KÜ Valve 24 kirjast nähtub, et korteris elasid alaliselt kaks inimest, I.Loemaa oma tütrega ja ema elas korteris vahetevahel. Samuti ei tõenda Vihila valla vastus, et kaebaja kinnistut elukohana ei kasutanud.. Kaebaja leiab, et maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks I.Loemaa poolt esitatud põhjendus Lassi kinnistul elektrienergia vähese tarbimise kohta ei ole aktsepteeritav. Samuti ei saa kaebaja aru, miks ei ole maksuhaldur arvesse võtnud I.Loemaa enda selgitusi oma elukorralduse kohta ja tema poolt esitatud tunnistajate ütlusi. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
- Vastustaja palub jätta I.Loemaa kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja kaebus rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja on seisukohal, et kaebuses esitatud väited ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks. 2 Vastustaja väidab, et Lassi kinnistu ei olnud enne müüki I.Loemaa alaline või peamine elukoht ning nimetatud põhjusel ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele ka maksuvabastus ning kinnistu müügist saadud tulult kuulub tasumisele tulumaks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
- Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et I.Loemaa esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks viivitamatult peale 03.06.2011 vaideotsuse saamist. Tartu Halduskohus andis 16.06.2011 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-11-1489 I.Loemaale riigi õigusabi seoses MTA otsuse vaidlustamisega. Advokaat A.Vissak võttis asja vastu 01.07.2011 ja pidi kaebuse kohtule esitama tähtaegselt, kuid jättis selle esitamata. Kaebus saabus kohtule alles 22.08.
- Kohus leiab, et kaebaja pöördus õigeaegselt oma õiguste kaitseks ja abi saamiseks kohtu poole, kuid advokaat jättis oma tööülesanded tähtaegselt täitmata, mistõttu ei ole kaebaja süüdi kaebetähtaja möödalaskmises ja see on mööda lastud kaebajast mitteolenevast põhjusest, järelikult tuleb kaebuse esitamise tähtaeg ennistada.
- Vaidlus on selle üle, kas kaebajal oli õigus tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg 5 punktis 1 sätestatud maksuvabastusele temale Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Lahe külas asuva Lassi kinnistust kuulunud ½ kinnistu müügilt saadud kasu osas. TuMS § 15 lg 5 p 1 kohaselt ei maksustata tulumaksuga kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud kasu, kui kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või –hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma alalise või peamise elukohana. Vaieldakse selle üle, kas on täidetud eelviidatud maksuvabastuse kohaldamise tingimus, mille kohaselt peab maksumaksja kinnisasja või eluruumi kuni võõrandamiseni olema kasutanud oma alalise või peamise elukohana. Maksuvabastuse rakendamisel peab maksukohustuslane olema valmis maksuhalduri nõudmisel tõendama või aitama maksuhalduril tõendeid leida selle kohta, et müüdud eluase oli tema alaliseks või peamiseks elukohaks. Juhul, kui jääb tõendamata, et tegemist oli maksukohustuslase alalise või peamise alukohaga, maksuvabastust ei kohaldata. Jättes kõrvale asjaolu, et õiguskirjanduses avaldatud seisukohtade järgi loetakse isiku elukohaks TsÜS § 14 lg 1 mõttes valda või linna, kus asub isiku eluase, märgib kohus, et seadus ei sätesta peamise või alaliste elukohtade piirarvu, mis isikul TuMS § 15 lg 5 p 1 tähenduses samaaegselt olla võib. Teiseks ei tulene ka tsiviilseadustiku üldosa seadusest, et isiku elukoha tuvastamisel oleks määrav tähendus isiku ütlustel. Isik määrab ise oma elukorralduse, sh selle, millist ja kui mitut eluaset isik alalise või peamise elukohana kasutab. Kuid faktilise asjaolu, millist ja mitut eluruumi isik alalise või peamise elukohana tegelikult kasutab, tuvastamisel maksumenetluses saab tugineda kõigile maksumenetluses lubatud tõenditele (MKS § 59 lg 1), kusjuures määravat tähtsust ei saa omistada maksumaksja enda seletustele. TuMS § 15 lg 5 punktis 1 sätestatud maksuvabastuse saamise ja tulumaksukohustuse vältimise eesmärgil võib isik anda oma alalise ja peamise elukoha kohta valeütlusi. See viiks kohtu viidatud olukorrani, kus isiku maksuvabastus sõltuks üksnes tema enda otsustusest.
- Kaebaja väited, et ta kasutas Lassi kinnistut oma alalise elukohana kuni selle müügini, ei ole usaldusväärsed ja maksuhalduri poolt kogutud tõendid ei kinnita seda. Kohtul pole alust kahelda selles, et kui 02.12.2009 võttis maksuhaldur esmakordselt ühendust I.Loemaaga, siis I.Loemaa kinnitas telefonivestluses maksuhaldurile, et peale abikaasa surma (05.10.2001) ta seal kinnistul ei ela. 3
- Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et rahvastikuregistrisse tehtud kanded ei kinnita seda, et tema elukoht oli Tapal, Valve 24-
- Kohtu arvates on I.Loemaa kajastanud oma elukoha muudatusi korrektselt Eesti rahvastikuregistris, mille andmete põhjal oli ta elukohaks enne 31.03.2002 märgitud Lassi kinnistu, perioodil 01.04.2002 – 14.10.2010 Tapa, Valve 24-
- Samal perioodil ja samas kohas elas rahvastikuregistri andmetel ka I.Loemaa tütar Katrina Loemaa. Maksuhaldurile I.Loemaa poolt esitatud füüsilise isiku tuludeklaratsioonides on I.Loemaa oma elukohaks nii 2007.aastal kui ka 2008.aastal märkinud Tapa, Valve tn 24-
- 21.07.2008 ostu-müügilepingus on I.Loemaa oma elukohaks märkinud Tapa, Valve 24-
- Kajastatud on ka elukohavahetus, mis toimus 14.10.2010, st peale Tapa, Valve 24-14 korteri võõrandamist ja kolimist Tapale Valgejõe pst
- Mis puutub asjaolusse, kas aadressil Tapa, Valve 24-14 elas kaebaja ema või mitte ja et üürileping oli sõlmitud tagantjärgi, siis kohtu arvates ei ole oluline, kas aadressil Valve 24-14 elas kaebaja ema ja millal sõlmiti üürileping, vaid maksustamise seisukohast omab tähendust asjaolu, kas I.Loemaa kasutas Lassi kinnistut oma alalise või peamise elukohana. Maksuhaldurile ega kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid usaldusväärselt, et peale sissekirjutuse lõppemist 31.03.2002 oleksid I.Loemaa või tema pereliikmed kasutanud Lassi kinnistut oma alalise elukohana.
- Üheks tõendiks, mis kinnitab, et Lassi kinnistul alaliselt ei elatud, on elektri mittekasutamine. Eesti Energia AS-lt saadud andmete kohaselt oli perioodil 06.06.2007 – 25.05.2008 Lassi kinnistu elektritarbimine kokku 38 kWh, perioodil mai-juuli 2008 puudus aga elektritarbimine hoopiski. Ja kuigi I.Loemaa sõlmis enda nimel Lassi talus elektrienergia tarbimiseks lepingu alates 19.06.2008, siis leping lõpetati 21.07.2008 sama näiduga, mis alustati, seega 0 kwh. Maksuhaldur, analüüsinud Eesti Energia AS-lt saadud andmeid, jõudis järelduseni, et antud kogus elektrit on tarbitud tõenäoliselt Lassi kinnistul sissekirjutust omanud I.Loemaa ämma Vilma Loemaa poolt, kes tasus ka arveid kuni 06.06.2007 ning pärast tema surma, so alates 24.06.2007 elektritarbimine Lassi kinnistul puudus. Samas perioodil 06.06.2007 kuni 30.04.2008 elektritarbimise näite keegi ei teatanud, arved esitati prognoosi alusel ja õigeaegselt neid keegi ei tasunud. Seega viitab kohtu arvates elektritarbimise puudumine asjaolule, et kaebaja ei kasutanud kinnistut alaliselt.
- Kohtu arvates on usutavad kaebaja poolt esitatud seletuskirjad, millest nähtuvalt käis I.Loemaa Tapa ja Lassi kinnistu vahel tööst vabal ajal ja viibis seal suvel, kuid need ei kinnita ja ei anna alust lugeda, et I.Loemaa kasutas kinnistut enne müüki alalise või peamise elukohana, kuna alates 07.02.2002 seoses Tapal Valve 24-14 korteri ostmisega, olid kaebaja elukoht ja elulised huvid juba Tapal. Ta käis Tapalt 2 km kaugusel tööl, tütar käis tal Tapal koolis ja ta hooldas kahte vanainimest.
- Lisaks peab kohus usaldusväärseks ka maksuhaldurile KÜ Valve 24 poolt antud informatsiooni, mille kohaselt elasid perioodil 01.01.2008 – 31.12.2008 korteris 14 kaks inimest – Irina Loemaa ja tema tütar ning vahetevahel ka Irina Loemaa ema. Kommunaalteenuste arved saadeti I.Loemaale, kes tasus nende eest isiklikult.
- Eeltoodud asjaolusid kogumis arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kaebaja väited on paljasõnalised ja põhjendamatud ning need ei anna alust vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks. Kohus leiab, et maksuotsus on põhjalikult motiveeritud ning maksuhaldur on maksuotsuses teinud õige järelduse, et Irina Loemaa alaline ja peamine elukoht ei olnud Lassi kinnistul, mistõttu kohus jätab I.Loemaa kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 4 5