lg 2 p 1): 2 Rahaliste vahendite jääk pankrotimenetluse algatamisel oli 374,59 eurot. Laekumised pankrotivarasse: - laekunud pangaintress 139,51 - laekunud varade (pandieseme) müügist 150 192,37 - laekunud sõiduki müügist (sisaldab käibemaksu 1 544,53 eurot) 9 267,19 - laekunud renditasu ja debitoorne võlgnevus (sh käibemaks 715,81 eurot) 4 981,05 -laekunud haagise müügist (sisaldab käibemaksu 80 eurot) 480,00 Kokku laekumine pankrotivarasse 165 060,12 Laekumine käibemaksuta 162 719,78 Kokku laekumine pankrotivarasse arvestades rahaliste vahendite jääki on summas 165 434,71 eurot. Lisaks eeltoodule on OÜ P (pankrotis) maksude ettemaksukonto saldo summas 383,12 eurot. Kokku seega pankrotivara summas 165 817,83 eurot. 2. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (
lg 2 p 2): Harju Maakohtu kohtumäärusega 21.aprill 2011 on kinnitatud pankrotimenetluse kulud summas 4 440,43 eurot. Peale jaotusettepaneku koostamist (24.11.2010) on pankrotimenetluses teostatud menetluskulusid ning väljamakseid alljärgnevalt: - riigilõivud, teenustasud 25,81 -raamatupidamisteenus, bürookulu (18 kuud) 4 755,14 (kinnitatud üldkoosoleku 02.06.2010 otsusega) -tasutud riiklikud maksud s.h käibemaks 1 364,18 --tasutud elektri ja vee eest XXX, Tallinn 403,66 Kokku: 6 548,79 Tulevase perioodi kuluna arvestatakse halduri tasu minimaalmäära järgi summas 13 549 eurot (brutto), millele lisandub sotsiaalmaks summas 4471,17 eurot. Teisi tulevase perioodi kulusid ei arvestata. Kokku tulevase perioodi kulu summas 18 020,17 eurot. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. 3. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (
rahuldamisjärgus vastavalt Harju Maakohtu poolt kinnitatud jaotusettepanekule, pandiga tagatud võlausaldajale AS Swedbank summas 127 663,52 eurot ning 2. rahuldamisjärgus 8 999,1 eurot. Kokku on teostatud väljamakseid jaotise alusel summas 136 662,62 eurot.
lg 4 kohaselt ulatuses, milles pandiga tagatud nõue on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, rahuldatakse see koos
153 paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nõuetega (
lg 2 p 4): Pandiesemena on müüdud võlgnikule kuulunud kinnistu Tallinnas XXX, hinnaga 2 350 000 krooni (ei sisalda käibemaksu) ehk 150 192,37 eurot. Kinnistule (registriosa nr XXX) oli seatud hüpoteegid summas 4 300 000 krooni AS Hansapank kasuks. 5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (
Müük on teostatud kooskõlastatult pankrotitoimkonnaga. Pankrotihaldur on tuvastanud, et ca 50 % debitoorsest võlgnevusest on nõuded välismaiste äriühingute vastu, mistõttu nende sissenõudmine on väga kulukaks ning arvestades raamatupidamise konservatiivsuse põhimõtet oleks tulnud need lugeda lootusetuteks debitoorseteks võlgnevuseks, kuna need on tekkinud 3-4 aastat tagasi. 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (
lg 2 p 6): OÜ P pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu kohtumäärusega 13.maist
.§ 162 lg 2 p 7): II rahuldamisjärk: Võlausaldaja Rahuldamata nõue (eurodes)
.§ 153 lg 1 p 3) Võlausaldaja Rahuldamata nõue (eurodes)
.§ 162 lg 2 p 8): Pankrotimenetluses ei esitatud ühtegi hagi, kuna selleks puudus alus. 9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (
162 lg 2 p 9): Kohtukulusid antud pankrotimenetluses ei ole, kuna hagisid ei esitatud. Kõik kulutused on kooskõlastatud igakordselt pankrotitoimkonnaga ning teostatud väljamaksed kululiikide lõikes on toodud aruande p-s 2 (pankrotimenetlusega seotud väljamaksed). Tulevase perioodi kuluna käsitleb lõpparuanne pankrotihalduri tasu koos sotsiaalmaksuga, muid tulevase perioodi kulusid ei arvestata. Tulenevalt Pankrotiseaduse § 651 oleks pankrotihalduritasu alammääras, arvestades pankrotivarasse laekunud netosummat 162 719,78 eurot, summas 13 549,15 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 4 471,22 eurot. Pankrotihalduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Pankrotihalduri hinnangul tekkisid võlgnikul ajutised makseraskused juba 2009 aasta teises pooles, kui Maksu- ja Tolliameti ees oli tekkinud maksuvõlg summas 868 392 krooni ning Maksu- ja Tolliameti otsusega rahuldati võlgniku poolt esitatud maksuvõlgade ajatamise taotlus. AS SEB Liising ja Swedbank Liising AS-i poolt lõpetati liisinglepingud vastavalt novembris ja detsembris 2009 aastal ning võlgnik oli kohustatud liisinguesemed tagastama. Peale eelnimetatud liisinglepingute ennetähtaegset lõpetamist ja liisinguesemete tagastamist lõppes ka võlgniku majandustegevus ning võlgnik oli muutunud püsivalt maksejõuetuks. Pankrotihaldurina on arvamusel, et üheks maksejõuetuse tekke põhjuseks oli käibekapitali puudujääk, mistõttu äriühing ei olnud enam võimeline täitma võetud kohustusi 5 krediidiasutuste ees, samuti avaldas olulist mõju turusituatsiooni oluline transporditeenuste osas, mille tõttu äriühingu majandustegevus oluliselt halvenes. langus Taotlus kohtule Pankrotihalduri koostatud lõpparuanne lõpeb taotlusega kohtule. Juhindudes Pankrotiseaduse §-dest 162, 163 ja 65 palub pankrotihaldur kohtul kinnitada OÜ P (pankrotis) pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetada OÜ P (pankrotis) pankrotimenetlus, määrata OÜ P (pankrotis) dokumentide vastutavaks hoidjaks EV(ik: XXX, elukoht XXX), määrata halduritasuks tulenevalt pankrotitoimkonna otsusest summa 13 549,15 eurot brutotasuna ning kinnitada menetluskulud summas 10 987,99 eurot. Ning vastavalt 03.10.2012 taotlusele vabastada Kalev Mägi OÜ P (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest pankrotimenetluse lõpetamisel. Kohtumääruse põhjendused
p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 järgi kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.
lg-te 4 ja 5 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. Pankrotihaldur on 03.10.2012 kirjaga esitanud kohtule õienduse lõpparuande punkti 7 sattunud ebatäpsuse parandamiseks, paludes lugeda õigeks AS Swedbank nõude rahuldamata osa suuruseks 38 033,78 eurot ning 2.järgu rahuldamata nõuete jäägiks kokku 387 644,61 eurot. Lõpparuandest nähtuvalt kuulus pandipidaja AS Swedbank 1. rahuldamisjärgu nõue summas 189 585,15 eurot rahuldamisele pandieseme müügist laekunud raha 150 192,37 eurot arvel. Nimetatud laekumisest 85% ehk 127 663,52 eurot on välja makstud pandipidajale ning menetluskuludena 15% ehk 22 528,85 eurot. Vastavalt
lg 4 ulatuses, milles pandiga tagatud nõue on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, rahuldatakse see koos 2.järgu nõuetega. Seega kuulub 1.järgu nõudest 189 585,15 eurot pärast pandieseme müügist laekunud 150 192,37 euro mahaarvamist rahuldamisele 2.järgus summa 39 392,78 eurot. 2.järgus on pandipidaja nõue vara puudumise tõttu rahuldatud vaid summas 1 359 eurot, mistõttu on AS Swedbank nõude rahuldamata osa jääk 38 033,78 eurot. Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-44-05 punktis 15 asunud seisukohale, „… et pankrotimenetlusega seonduvate väljamaksete tegemine pandieseme müügist saadu arvel ei tähenda, et ulatuses, milles pandipidaja nõue jääb nimetatud väljamaksete mahaarvamise tõttu rahuldamata esimese järgu nõudena, tuleks pandipidaja nõue rahuldada teise järgu nõudena.
lg 1 ja § 146 lg 1 eesmärk ei ole mitte üksnes pankrotimenetlusega seonduvate väljamaksete tegemine enne võlausaldajate nõuete rahuldamist, vaid ka kõigi võlausaldajate, sh pandiga tagatud nõudega võlausaldajate osalemine nimetatud väljamakseteks tehtavate kulutuste katmises oma jaotise arvel. Sellest tulenevalt tuleb pandieseme müügist saadud summast arvata maha pankrotimenetlusega seonduvad kulud ning selles osas jääb pandipidaja nõue rahuldamata, kui pandieseme müügist saadud raha ei kata nii pandipidaja nõuet kui ka pandieseme müügist saadud rahast tehtavaid pankrotimenetlusega seotud väljamakseid. Seejuures peab pandipidaja
lg 2 järgi osalema nimetatud väljamakseteks vajalike kulutuste katmises maksimaalselt 15% ulatuses pandieseme müügist saadud 6 summast.“ Sama riigikohtu lahendi punkti 16 kohaselt: „
lg 4 järgi rahuldatakse pandiga tagatud nõue ulatuses, milles see on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, teise järgu nõudena. Kolleegium leiab, et esimeses järgus rahuldatavast nõudest mahaarvatud
lg-s 1 sätestatud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete ulatuses ei tule pandipidaja nõuet rahuldada
lg 4 järgi teise järgu nõudena.
lg 4 reguleerib olukorda, kus pandiga tagatud nõue jääb pandieseme müügist saadud raha arvel rahuldamata seetõttu, et pandieseme müügist saadud rahast ei piisa pandipidaja nõude rahuldamiseks.“ Tutvunud esitatud lõpparuandega ja selle lisadega ning tulenevalt eeltoodust kohus leiab, et OÜ P (pankrotis) lõpparuanne vastab
Pankrotitoimkonna 06.06.2012 koosoleku protokolli kohaselt on pankrotitoimkond lõpparuande heaks kiitnud. Lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta on haldur avaldanud teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele kohtule esitatud ei ole. Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Tulenevalt eeltoodust kuulub OÜ P (pankrotis) lõpparuanne kinnitamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Lõpparuandes ei ole pankrotihaldur maksejõuetuse põhjusena märkinud kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga, vaid muud asjaolud. Muuhulgas on pankrotihaldur arvamusel, et üheks maksejõuetuse tekke põhjuseks oli käibekapitali puudujääk, mistõttu äriühing ei olnud enam võimeline täitma võetud kohustusi krediidiasutuste ees, samuti avaldas olulist mõju turusituatsiooni oluline langus transporditeenuste osas, mille tõttu äriühingu majandustegevus oluliselt halvenes. Eeltoodust tulenevalt kohus nõustub lõpparuandes väljendatud halduri seisukohaga selles, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Kohus märgib, et lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses tunnustatud nõuetele vastuväite esitanud, mistõttu on käesolev kohtumäärus kooskõlas
§-ga 168 nimetatud nõuete osas täitedokumendiks. Halduri tasu ja kulud
Vastavalt
lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvestatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.
lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus on seisukohal, et halduri taotlus tasu määramiseks summas 13 549,15 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 4 471,22 eurot on põhjendatud ja mõistlik, arvestades OÜ P (pankrotis) 7 pankrotivara käibemaksuta suurust 162 719,78 eurot. Tasu 13 549,15 eurot vastab pankrotihalduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele ja kutseoskustele ning on võrdne
Pankrotitoimkonna 06.06.2012 koosoleku protokolli kohaselt on pankrotitoimkond halduri tasu summas 13 549,15 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 4 471,22 eurot, heaks kiitnud ja kinnitanud. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et OÜ P (pankrotis) pankrotihaldur Kalev Mägi tasuks tuleb määrata 13 549,15 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 4 471,22 eurot. Haldur taotleb kohtult pankrotimenetluse kulude kinnitamist summas 10 987,99 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kohus jaotusettepaneku kinnitamisel (Harju Maakohtu 21.04.2011 määrusega) juba kinnitanud menetluskulusid summas 4 440,43 eurot, mistõttu kohus nimetatud kulutusi teistkordselt ei kinnita. Lõpparuandest ja pankrotitoimkonna 06.06.2012 koosoleku protokollist nähtuvalt on pankrotihaldur teinud peale OÜ P (pankrotis) jaotusettepaneku kinnitamist menetluses täiendavalt kulutusi summas 6 548,79 eurot. Pankrotitoimkonna 06.06.2012 koosolek on halduri tehtud kulutused läbi vaadanud, tunnistanud kulutused summas 6 548,79 eurot vajalikeks ja põhjendatuiks ning heaks kiitnud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et halduri poolt pankrotimenetluses tehtud kulutused ja väljamaksed summas 6 548,79 eurot on mõistlikud, põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad kinnitamisele summas 6 548,79 eurot. Halduri vabastamine
lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne ajutise halduri nimetamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.
lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et taotlus halduri vabastamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kalev Mägi tuleb vabastada OÜ P (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest pärast OÜ P (pankrotis) kustutamist äriregistrist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Äriseadustiku § 219 lg 1 järgi osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Kohus rahuldab halduri taotluse OÜ P (pankrotis) dokumentidele hoidja määramiseks. Kohus leiab, et lõppenud juriidilise isiku OÜ P (pankrotis) dokumentide vastutavaks hoidjaks tuleb määrata EV(isikukood XXX). Lukiina Vismann kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.