← Eesti

2-08-51426/33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuaril 2012..a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-08-51426 KÜ Xxxhagi ES väljamõistmiseks Hagi hind 2546,30 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KÜ Xxx(r.k. XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja advokaat Rivo Kaldvee (MAQS Law Firm, Rotermanni 8, Tallinn) vastu võla ja viiviste Kostja: ES(i.k. XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
  2. november 2011.a. Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada.
  4. Välja mõista ES KÜ Xxx kasuks 5092,60 (viis tuhat üheksakümmend kaks eurot ja 60 senti), millest 2546,30 (kaks tuhat viissada nelikümmend kuus eurot ja 30 senti) eurot on põhivõlg ja 2546,30 (kaks tuhat viissada nelikümmend kuus eurot ja 30 senti) on viivised. Menetluskulude jaotamine.
  5. KÜ Xxx menetluskulud jätta ES kanda.
  6. ES menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
  7. ES on KÜ Xxx liige. Nimetatud elamus kasutab kostja kortereid nr 255, 256 ja 257, milliste suurused on vastavalt 44,3 m2, 44,3 m2 ja 44,4 m
  9. KÜ Xxx üldkoosoleku otsusega 21.04.2004.a., kus viibis ka kostja, otsustati koguda alates 01.05.2004.a. remondifondi 8.- krooni iga korteri ruutmeetri kohta. Nimetatud otsust kostja vaidlustanud ei ole.
  10. Kostja on tasunud elamu remondifondi makseid alates 01.06.2004.a. kuni 12.05.2009.a. ½ osas vähem kui temalt arve esitamisega nõuti, s.o. 4 krooni ruutmeetrilt Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
  11. Hagiavalduse kohaselt on kostja KÜ Xxx liige ja kolme korteri omanik nimetatud elamus. Vastavalt kehtiva ühistu põhikirja punktidele 3.2 ja 6.3 on kostja kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid ja osalema teiste ühistu tegevusega seotud kulude katmises. Kostja on alates 2004.a. aasta juunikuust vähendanud talle korteriühistu poolt esitatud arvetel toodud summasid remondifondi kogutavate summade arvel. Kostja võlg hageja ees moodustab perioodi eest 01.06.2004.a. kuni 12.05.2009.a. summa 2546,30 eurot tasumata remondifondi maksete eest. Hageja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivised põhivõla suuruses, sest 03.06.2002.a. juhatuse koosoleku otsusega on KÜ Xxxotsustanud nõuda võlgnikelt alates 01.07.2002.a. viivist 0,07 % päevas võlgnetavalt summalt.
  12. Oma nõude tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena KÜ Xxx põhikirja, korterite nr 255, 256 ja 257 saldo aruanded, kostjale esitatud arved, Tallinna Hooneregistri tõendi elamu Xxx kohta, KÜ Xxx 03.06.2002.a. juhatuse koosoleku otsuse, KÜ Xxx üldkoosoleku protokolli
  13. aprillist 2004.a. ning KÜ Xxx ja AS SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingu ja selle lisad koos laenu tagastamise maksegraafikuga. Kostja vastuväited ja põhjendused. 2

(2)
  1. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et ta on tasunud alates 2004.a. juunikuust kuni 12.05.2009.a. remondifondi 8.- krooni asemel 4.- krooni ruutmeetrilt ning, et vähem makstud summa suurus on kokku 2546,30 eurot (t/l 249), kuid kostja leiab, et ta ei pidanudki raha remondifondi üldkoosolekul otsustatud summas maksma, sest korteriühistu on jätnud täitmata pool remondikavast, mis samuti üldkoosoleku otsusega kinnitati. Kostja on seisukohal, et 8.- krooni tasumise kohustus ruutmeetrilt lepiti kokku tingimuslikult, s.t., et ühistu liige peab maksma 8.- krooni ruutmeetrit tingimusel, et ühistu täidab üldkoosoleku otsusega täidetud remondikava. Kui ühistul raha remondikava täitmiseks ei jätku, peab ta puuduoleva raha võtma ühistu reservist, mis ühistu liikmetelt korjatud osamaksudena ühistul olemas on.
  2. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja oma kirjad OÜ Koduhaldus juhatusele ja klienditeenindajale, Seesam Kindlustuse AS otsused
  3. septembrist 2005.a. kindlustushüvitise mittemaksmise kohta, KÜ Xxx remondikava ja selle tutvustuse koos lisadega, KÜ juhatuse esimehe vastuse kostjale seoses talle väidetavalt tekitatud kahjuga, Xxx V korruse plaani ja fotod maja seest ning väljast. Kohtuotsuse põhjendused.
  4. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et - kostja on Tallinnas, Xxx elamus asuvate korterite nr 255, 256 ja 257 omanik, milliste suurused on vastavalt 44,3 m2, 44,3 m2 ja 44,4 m2; - elamus Keemia 19, Tallinnas on moodustatud Korteriühistu Keemia 19; - kostja on korteriühistu liige; - kostja on tasunud hagejale remondifondi perioodi 01.06.2004.a. kuni 12.05.2009.a.eest vähem 2546,30 eurot kui temalt arvete esitamisega nõuti, kuna ei ole tasunud remondifondi makseid mitte 8.- krooni ruutmeetri kohta, vaid 4 krooni ruutmeetri kohta; - korteriühistu üldkoosoleku otsusega 21.04.2004.a., otsustati koguda alates 01.05.2004.a. remondifondi 8.- krooni ruutmeetri kohta; - KÜ Xxx juhatuse koosoleku otsusega 03.06.2002.a. otsustati nõuda võlgnikelt alates 01.07.2002.a. viivist 0,07 % päevas võlgnetavalt summalt. Eeltoodut tõendavad ka järgmised dokumentaalsed tõendid: KÜ Xxx põhikiri (t/l 29-31), Tallinna Hooneregistri tõend elamu Xxx kohta (t/l 81-82); ühistu juhatuse koosoleku protokoll 03.06.2002.a. (t/l 83-85); ehitusregistri tõend t/l 89-90) ja KÜ Xxx üldkoosoleku otsus 21.04.2004.a. (t/l 232-235). Pooled vaidlevad selle üle kas kostja on kohustatud tasuma elamu remondifondi makseid korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsuse kohaselt ja suuruses või on see vastastikuses seoses korteriühistu poolt vastu võetud remondikava täitmisega ja kostjal oli õigus maksta remondifondi ½ otsustatud tasust, sest korteriühistu ei ole remondikava lõpuni täitnud.
  5. Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus KÜS§ 151 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, kusjuures elamu majandamiskulusid korteriühistus arvestatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et eluruumi hoolduskulud käesoleva seaduse tähenduses on tööd, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus 3
(2)seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse aga ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist, kusjuures remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ja paigaldada täiendavaid andmeid. KÜ Xxx põhikirja p 3.
  1. alapunkt 2 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma käesolevas põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest vastavalt ühistu põhikirjale ja kodukorrale ning põhikirja p 6.
  2. kohaselt kannavad elamu majandamise kulusid ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosa üldpinna suuruse osatähtsusega kõigi elamu korteriomandite reaalosade ja nende juurde kuuluvate mõtteliste osade summaarsest üldpinnast soojusenergia ja sihtotstarbeliste fondide osas. Kõik kulud, millede arvestamisel ei lähtuta individuaalmõõdikute näitudest, jaotatakse vastavalt korteriomandite arvule võrdselt, kui liikmete üldkoosolek ei otsusta teisiti.
  3. Tulenevalt kohtuotsuse eelmises punktis märgitud seadusesätetest ja korteriühistu põhikirjast, kontrollib kohus kas hagejal on õigus nõuda kostjalt põhivõla ja viiviste tasumist. Kohus asub seisukohal, et kõigi KÜ Keemia 19 ühistu liikmete, s.h. kostja kohustus oli tasuda alates 01.05.2004.a. elamu remondifondi 8 kr/m2, sest just sellise otsuse võtsid vastu 21.04.2004.a. üldkoosolekul korteriühistu liikmed (t/l 232-235). Kostja väide nagu oleks nimetatud otsus tingimuslik ja vastastikuses seoses korteriühistu poolt remondikava täitmisega ei ole õige. Eelpoolnimetatud otsus on vastu võetud selleks, et remondikava täita ja ühistu poolt remonttööde tegemiseks võetud pangalaenu tasuda, kuid remondifondi kogutaksegi raha ette, et sellest remonttöid elamus teha. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka kostja väide nagu oleks korteriühistu pidanud võtma raha remondikava täitmiseks oma nn reservfondist ehk ühistu liikmete osamaksudest, misjärel oleks ühistul õigus ühistu liikmetelt raha sisse nõuda. Eeltoodust tulenevalt on kostja jätnud osaliselt täitmata enda kui korteriühistu liikme kohustuse tasuda korteriühistu remondifondi sihtotstarbelisi makseid ja võlgneb hagejale perioodil 01.06.2004.a. kuni 12.05.2009.a. 2546,30 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks kohtuotsusega väljamõistmisele.
  4. Hageja nõude osas mõista kostjalt välja viivis tähtaegselt tasumata arvete eest, asub kohus seisukohale, et ka see on põhjendatud. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist majandamiskulude maksmisega viivitamisel kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Samas suuruses on KÜ Keemia 9 juhatus otsustanud viivist nõuda oma liikmetelt alates
  5. juulist 2002.a. (t/l 83). Kuna kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise väljaarvestamise metoodika osas ning vaidlus puudub selles, et kostja on tasunud remondifondi makseid ½ väiksemas summas kui arvetel märgitud ja üldkoosoleku otsusega kinnitatud ning, et kostja võlg hagejale moodustab perioodi 01.06.2004.a. kuni 12.05.2009.a. eest summas 2546,30 eurot ning kostja on nimetatud remondifondi tasumisele kuuluvate summade maksmisega viivituses ka käesoleval ajal, kuulub kostjalt viivis väljamõistmisele põhivõla suuruses nagu seda palus kohtuistungil teha ka hageja. Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta. 4
(2)
  1. Juhindudes TsMS § 238 lg 5 sätestatust jätab kohus tõenditena otsuse tegemisel arvestamata kostja kirjad OÜ Koduhaldus juhatusele ja klienditeenindajale, Seesam Kindlustuse AS otsused
  2. septembrist 2005.a. kindlustushüvitise mittemaksmise kohta kostjale, KÜ juhatuse esimehe vastuse kostjale seoses talle väidetavalt tekitatud kahjuga, Xxx V korruse plaani ja fotod maja seest ning väljast, sest nimetatud tõendid ei ole asjakohased kostja vastuväidete tõendamisel hagile. Menetluskulude jaotamine.
  3. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hind.
  4. Juhindudes TsMS § 122 lg 1, 124 lg 1 ja 133 lg 1 sätestatust, on käesoleva tsiviilasja hind 2546.- eurot. Piret Randmaa kohtunik 5
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.