← Eesti

3-11-319/47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Lauri Madise, Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 22.08.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-319 Haldusas

) § 31 nõuab ehitamise dokumenteerimist ja loetleb ehitamise tehnilised dokumendid, milleks on ehitusprojekt ja selle muudatused, ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid, töökoosolekute protokollid ja muud ehitamist iseloomustavad dokumendid (teostusjoonised, ehitustoodete vastavussertifikaadid jms). OÜ Skandera oleks pidanud järgima

-st tulenevaid dokumenteerimise nõudeid Top Fassaad OÜ-ga tehinguid tehes, 2

(10)3-11-319 st vormistama tööde vastuvõtu akte. Tellijatega oli OÜ-l Skandera sõlmitud lepingud ning pole mingit põhjust, miks OÜ Skandera ei vormistanud sarnaselt enda alltöövõtjaga tehingu toimumise asjaolusid; 6) Top Fassaad OÜ arvetel ei ole märgitud käibe toimumise perioodi. Fassaadi armeerimis- ja krohvimistööd on pikemaajalised ning neid ei saanud osutada arve väljastamise kuupäeval. Käibe toimumise perioodi puudumine oleks pidanud OÜ Skandera esindaja tähelepanu äratama sisendkäibemaksu mahaarvamisel; 7) ehituse puhul on tavapärane, et lepingus märgitakse tööde garantiitingimused. Kui Top Fassaad OÜ töötajate poolt väidetavalt tehtud tööde osas ilmneks kahe aasta jooksul vajadus parandustööde tegemiseks, jääb see praegusel juhul OÜ Skandera kanda, kuna väidetav alltöövõtja ei ole teada ega kättesaadav. Usutav ei ole, et üks äriühing võtab endale vastutuse teise äriühingu või eraisikute poolt teostatud tööde osas; 8) seletusi andnud töömehed A B ja N Š tunnevad nii R kui A. Re vahendusel võis toimuda ehitusteenuse osutamine OÜ-le Skandera, kuid seda ei saa lugeda arvetel näidatud äriühingu so Top Fassaad OÜ tegevuseks. Nimetatud äriühingu nimel ei ole tehtud väljamakseid töötajatele ega alltöövõtjatele; 9) teadmata seda, kas väidetavalt teenust pakkuv äriühing selliseid töid teeb, kes vormistab ja allkirjastab äriühingu nimel dokumente, kas äriühingut ehitusplatsil esindanud isikul on volitus esindamiseks või töösuhe äriühinguga, ei saa asuda seisukohale, et OÜ Skandera on mõistlikult käituv heauskne ostja ja et selline praktika oleks tavapärane.
  1. OÜ Skandera kaebuses paluti 06.01.2011 maksuotsus nr 12.2-3/4224-9 tühistada. Kaebuse põhjendused: 1) kaebaja ja Top Fassaad OÜ vahelised tehingud on reaalselt toimunud. Objektidel teostasid ehitustöid Top Fassaad OÜ töömehed N Š, A B ning S M. Nimetatud töömehed on andnud seletused, et nad töötasid Top Fassaad OÜ juhtimise ja kontrolli all, tegeledes viimistluse, värvimise, keldri laesoojustuse jms. Tööalaseid juhiseid said nad R Vi käest, kes muretses ehitusobjektidele ka vajalikud ehitusmaterjalid. Töö eest maksis R V. AS Eesti Ehitus esindaja Ai K, kes oli objektide Akadeemia tee 5A ja 7A objektijuht, on kaebajale kirjalikult selgitanud, et kaebaja kasutas ehitusobjektil alltöövõttu ning alltöövõtjaks oli Top Fassaad OÜ; 2) kaebaja kasutas alltöövõttu, sest kõik kaebaja töötajad olid erinevate ehitusobjektidega hõivatud. Läbirääkimised R Viga alltöövõtu teostamiseks toimusid augustis
  2. Läbirääkimiste käigus andis R V visiitkaardi, kuhu oli märgitud, et ta on Top Fassaad OÜ juhatuse liige.
  3. a augustis see nii ka oli. A H kontrollis ka äriregistrist, kas R V on Top Fassaad OÜ juhatuse liige. Seega oli R Vil õigus lepingut sõlmida. Asjaolu, et hiljem toimus juhatuse liikme vahetus, ei oma tähtsust, sest puudub seadusest tulenev kohustus pärast lepingu sõlmimist jooksvalt äriühingu juhatuse liikmete ringi kontrollida. Järelikult oli kaebaja piisavalt hoolas. Äriühingu hoolsust tõendab ka see, et A H käis lepingueelsete läbirääkimiste faasis Top Fassaad OÜ kontoris, et kontrollida osutatava ehitusteenuse kvaliteeti. Samuti kontrollis ta, et Top Fassaad OÜ oli käibemaksukohustuslane; 3) hoolsuskohustuse hindamisel on ebaõige tugineda

§-le 31 või asjaolule, et garantiitingimusi ei ole kokku lepitud.

§ 31ei seondu ehitusteenuse osutamise lepingu vormistamisega.

Seadus ei kohusta vormistama tööde vastuvõtu akte. Praktikas on tavaline, et väiksemahuliste alltöövõttude puhul eraldi vastuvõtu akte ei vormistata, vaid arve esitatakse pärast seda, kui tellija on ehitustööd isiklikult üle vaadanud ning tellijal pretensioone ei ole. Kui Top Fassaad OÜ oleks ehitusteenust osutanud ebakvaliteetselt, oleks see asjaolu selgunud tööde ülevaatamisel. Kui lepingurikkumine oleks ilmnenud hiljem, oleks kaebaja saanud esitada Top Fassaad OÜ vastu nõude; 4) Top Fassaad OÜ poolne kohustuste täitmata jätmine ei viita kaebaja hooletusele. Kaebaja ei saa vastutada selle eest, kas teine äriühing esitab majandusaasta aruandeid, registreerib end 3

(10)3-11-319 majandustegevuse registris, deklareerib väljamakseid töötajatele või käivet. Pealegi ei tõenda maksuhalduri poolt väidetu, et Top Fassaad OÜ ei saanud reaalselt ehitusteenust osutada. Relevantne ei ole, et Top Fassaad OÜ jättis äriregistrile
  1. a majandusaasta aruande esitamata, sest see kohustus tekkis tal alles 30.06.
  2. Kaebaja sõlmis lepingu aga
  3. a augustis. Maksuhaldur on rõhutanud, et Top Fassaad OÜ ei deklareerinud veebruaris 2009 käivet. Veebruaris 2009 esitatud arvel kajastub käibemaks summas 450 krooni. Kuna maksuhaldur ei räägi midagi 30.12.2008 esitatud arvetest nr 153 ja 156, tuleb eeldada, et seda käivet Top Fassaad OÜ deklareeris. Asjaolu, et Top Fassaad OÜ juhatuse liige ei ole maksuhaldurile kättesaadav, ei näita, et kaebaja ei olnud lepingu sõlmimisel hoolas. Kaebaja on teinud pingutusi, et saada kontakti R Viga, kuid see ei ole õnnestunud; 5) teenuse osutamise aja puudumine arvetel ei tingi sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusest ilmajäämist. Kui ka oleks tegemist olulise puudusega, oleks maksuhaldur pidanud andma võimaluse arves esinevad puudused kõrvaldada. Maksuhaldur ei ole kaebajalt küsinud, mis hetkel Top Fassaad OÜ talle ehitusteenust osutas. See toimus november-detsember 2008; 6) maksuotsus ei ole piisavalt põhjendatud ning rikutud on ka ärakuulamisõigust.
  4. Maksuhaldur palus jätta kaebuse rahuldamata, jäädes maksuotsuses avaldatu juurde. Vastuseks kaebusele selgitas maksuhaldur järgmist: 1) kahtlust äratavad on töömeeste N Ši, A Bi ning S Mi seletused, et nad töötasid Top Fassaad OÜ-s. Maksumenetluses ei maininud A H kordagi, et ta teab Top Fassaad OÜ töötajaid nimepidi. Nn töötajad ilmusid välja alles pärast kontrollakti saamist. Kui A H suhtles Top Fassaad OÜ-st ainult Rega, aga Rt väidetavalt kätte saada ei õnnestunud, siis kuidas teab A H Top Fassaad OÜ töötajate nimesid ning isegi telefoni numbreid ja aadresse. Kaebusele lisatud tööliste seletused, mis olid lisatud ka eriarvamusele, on ette trükitud, põhimõtteliselt samad. Maksuhaldurile on seletused antud hiljem, seega on selge, et isikud mainivad Top Fassaad OÜ nime; 2) veenev ei ole ka AS Eesti Ehitus objektijuhi kinnitus, et Top Fassaad OÜ osutas kaebajale ehitusteenust. Advokaadibüroo poolt saadetud küsimused olid suunavad. Top Fasaad OÜ poolt 31.12.2008 väljastatud arve nr 156 kohaselt oli tehtud tööde sisuks märgitud lagede soojustus, armeerimis- ja krohvimistööd 235 m2 ning armeerimis- ja krohvimistööd 45 m
  5. A Ke sõnul kasutati alltöövõttu parkla lagede krohvimiseks ja viimistlemiseks, sokli ehituseks, rõdude seinte viimistluseks, katteliistude paigaldamiseks ja erinevate katteplekkide paigaldamiseks. Kaebaja on 19.11.2008 väljastanud AS-le Eesti Ehitus arve koos lisaga (akt nr 3). Akt on koostatud novembrikuu kohta ja sealt on näha, et sokli krohvimine on juba eelnevalt akteeritud, seega ei saanud Top Fassaad OÜ vastavat tööd teha. Samalt aktilt on näha, et ka parkla lagede soojustus on juba enne novembrikuud akteeritud; 3) A H poolt maksumenetluses antud ütluste kohaselt ei ole alltöövõtjate kasutamine tema äritegevuses tavapärane. Seega ei ole õige kaebuse vastupidine väide. Kaebaja on rõhutanud, et augustis 2008 sõlmiti leping. Samas ei saanud augustis 2008 kokku leppida Akadeemia 23A tööde (fassaadi armeerimise ja krohvimise tööd) osas, sest leping kaebaja ja Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise SA vahel sõlmiti alles 06.11.
  6. R Vi visiitkaardi omamine ei tõenda lepingu sõlmimist. A H on 19.08.2010 seletuses maksuhaldurile väitnud, et ta ei teadnud, et R V Top Fassaad OÜ-d esindab, teadis vaid, et ta teeb krohvimistöid ja on Airaco OÜ-s; visiitkaardi sai siis, kui tööd pakkus. Kaebaja sõlmis lepingu AS-ga Eesti Ehitus 25.06.2008 tööde teostamiseks Akadeemia 5A ja 7A objektidel. Tööde teostamise lepingujärgne aeg oli 30.06.2008-30.08.
  7. Kui augustiks pidid olema tööd valmis, ei ole eluliselt usutav, et lepingueelsed läbirääkimised R Viga toimusid augustikuus. Kaebaja ei ole sõlminud kirjalikku alltöövõtulepingut, määranud kindlaks tööde mahtu, teenuste hinda, pole tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte. 4
(10)3-11-319
  1. Tallinna Halduskohtu 06.03.2012 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) ekslik on kaebuse väide, et arvetelt on tuvastatav majandustehingu teine pool ja arved on sisendkäibemaksu mahaarvamiseks sobivad. Kahtluse esinemisel peab maksukohustuslane olema võimeline esitama maksuhaldurile tõendeid tehingu tegeliku toimumise kohta; 2) pelgalt visiitkaardile tuginemine ei kinnita majandustegevuses nõutavat tavapärast hoolsust. A H on maksuhaldurile antud seletustes väitnud, et järeldas asjaolu, et objektil töötasid Top Fassaad OÜ töötajad, sellest, et ta suhtles Rega ning visiitkaardile oli ta juhatuse liikmena märgitud. Kaebaja on kinnitanud, et „rohkem ei uurinud, ehitas varem Merkole ka, seega pidasin usaldusväärseks“. Pelgalt visiitkaardile tuginemine ei kinnita majandustegevuses nõutavat tavapärast hoolsust, mis eeldaks tehingupartneri esindajalt isikut tõendava dokumendi ja volituse nõudmist. Seda ei asenda ka kaebaja väidetud Top Fassaad OÜ kontoris käimine. Väide, nagu oleks A H lepingu sõlmimise eel ka äriregistrist kontrollinud, kas R V on Top Fassaad OÜ juhatuse liige, ei ole usaldusväärne, sest on vastuolus suuliste seletustega ja puudub mõistlik põhjendus, miks vastavaid selgitusi ei antud maksuhaldurile suuliste seletuste esitamisel; 3) põhjendatud on maksuhalduri kahtlus, et Top Fassaad OÜ-ga
  2. a augustis alltöövõtulepingut ei sõlmitud. A H 19.08.2010 seletusest maksuhaldurile nähtub, et lepingut ei sõlmitud. Nimelt ei täpsustanud A H lepingu sõlmimise asjaolusid, vaid ütles üksnes, et „kuna maksan pärast töö tegemist, põhimõtteliselt suuline leping“. Eluliselt usutav ei ole, et tööde kohta, mis kaebaja ja AS Eesti Ehitus vahel sõlmitud lepingu kohaselt peavad olema augustikuus tehtud, peetakse samal kuul lepingueelseid läbirääkimisi ja sõlmitakse lepe; 4) kaebuses väidab kaebaja, et alltöövõtu kasutamine on OÜ Skandera puhul tavaline. Kaebaja sõlmis alltöövõtjatega lepingud, mis sisaldasid garantiitingimusi, tööde kohta koostati üleandmis-vastuvõtuaktid. Top Fasaad OÜ puhul vastav dokumentatsioon puudub. Kirjalikku alltöövõtulepingut ei sõlmitud, samuti puuduvad üleandmis-vastuvõtuaktid. Maksuhaldur on põhjendatult arvestanud ehitustööde dokumenteerimise kohta

§-s 31 sätestatuga, samuti pidanud ehitusvaldkonnas lepingusse garantiitingimuste märkimist ning üleandmis-vastuvõtuaktide koostamist sellele valdkonnale tavapäraselt omaseks; 5) koos kaebusega esitati kohtule Top Fassaad OÜ arve nr 156, millel on viide aktile nr 79, ja arve nr 153, millel on viide aktile nr 78. Vanemrevident M. Ree selgitustest ning maksuhalduri esitatud logiraamatust järelduvalt esitas A H maksuhaldurile arved nr 153 ja 156, millel viidet akti numbrile ei olnud. See kinnitab kahtlusi kaebaja juhtide seletuste usaldusväärsuses; 6) AS Eesti Ehitus objektijuhi Ai Ke poolt kaebaja küsimustele antud vastused ei tõenda tehingute toimumist. Ai K andis küsimustele oletusliku iseloomuga vastuse „Töövõtja alltöövõtjad olid ilmselt ettevõttest Top Form või Top Fassaad, täpset nimetust ei mäleta.“ Vastuse usaldusväärsuse seavad kahtluse alla küsimusi sisaldavas elektronkirjas olevad selgitused ja olemuselt suunavad küsimused. Samuti on maksuhaldur põhjendatult juhtinud tähelepanu ajalistele vastuoludele kaebaja poolt AS-le Eesti Ehitus esitatud aktidel ning Top Fassaad OÜ poolt esitatud arvetel näidatud tööde tegemise vahel; 7) maksuhaldur on toonud esile vastuolud A H 19.08.2010 suuliste seletuste protokollis kajastatu ning maksuhaldurile seletusi andnud N Ši, A Bi ning S Mi seletuste vahel. Töömeeste ütlused ei tõenda, et nad töötasid Top Fassaad OÜ-le. Töölepingut sõlmitud ei olnud, suheldi vaid Rega; 8) maksuhaldur on asjas kogutud tõendite ja teabe kogumis ja vastastikuses seoses hindamise tulemusena asunud põhjendatult seisukohale, et kaebaja pidi olema teadlik, et ta ei ostnud teenuseid Top Fassaad OÜ-lt; 9) ärakuulamisõigust ei ole rikutud. Kaebajale on antud võimalus esitada kontrollaktile oma vastuväited. Ärakuulamisõiguse rikkumisega ei ole tegemist, kui maksuhaldur ei ole võtnud 5

(10)3-11-319 vaieldavate küsimuste osas seisukohta. Maksuotsus on põhjendatud määral, mis võimaldab kaebajal sellest aru saada. Maksuotsuses on maksuhaldur märkinud, miks ei arvestata esitatud seletustega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. OÜ Skandera apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 06.03.2012 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb varasemalt avaldatud seisukohtade juurde. Täiendavad vastuväited halduskohtu otsusele: 1) ebaõige on kohtu seisukoht, et Top Fassaad OÜ juhatuse liikme visiitkaardi omamine ei kinnita kaebaja majandustegevuses nõutavat tavapärast hoolsust teenuseosutaja tuvastamisel. Puudub mõistlik põhjendus, miks ei peaks usaldama isikut, kes esitab visiitkaardi, kust nähtub, et tegemist on äriühingu juhatuse liikmega. A H oli R Viga kohtunud ka varem. Kaebaja kontrollis ka äriregistri andmeid ning vajaliku tööriistapargi olemasolu. Maksumenetluses ei andnud ta selle kohta seletusi, sest vastavat küsimust talle ei esitatud. Pealegi toimus seletuse andmine kaks aastat pärast vaieldavat tehingut ning kõik lepingueelsete läbirääkimiste detailid ei saanudki A Hle kohe meenuda; 2) halduskohus on põhjendamatult lugenud mitteusutavaks Top Fassaad OÜ-ga suulise lepingu sõlmimise
  2. a augustis, sest see on vastuolus A H 19.08.2010 seletusega. A H on seletuses viidanud suulise lepingu sõlmimisele; 3) kaebaja ei käitunud tavapärasest erinevalt. Ei maksuhaldur ega kohus pole tuvastanud, mis on kaebaja tavapärane käitumine. Kohtuotsusest ei nähtu, mis tõendite pinnalt leiti, et tavaliselt sõlmis kaebaja alltöövõtjatega lepingud, mis sisaldasid garantiitingimusi, koostades üleandmis-vastuvõtmisaktid. Garantii osas ei pea kirjalikult kokku leppima, sest garantii on seadusest tulenev kohustus ja kohaldub ka suulistele lepingutele. Puudub ka seaduslik kohustus vastuvõtu akte vormistada ning praktikas on tavapärane, et väikemahuliste alltöövõttude puhul vastuvõtu akte ei vormistata ning arve esitatakse ning töö eest tasutakse alles pärast seda, kui tellija on ehitustöö üle vaadanud.

§ 31

ei sätesta kohustust ehitusteenuse lepingu vormistamiseks ega isikusamasuse tuvastamiseks, mistõttu on asjatu kaebaja puhul rääkida hoolsuskohustuse rikkumisest.

§-st 31 tulenevaid nõudeid (tööde akteerimine jms) täitsid peatöövõtjad; 4) AS Eesti Ehitus projektijuhile Ai Kele esitatud küsimused ei olnud suunavad. Kui maksuhaldur kahtles Ai Ke ütlustes, oleks ta pidanud viimase ise üle kuulama. Jättes Ai Ke küsitlemata, on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet; 5) kaebaja sõlmis suulised alltöövõtulepingud nii Top Fassaad OÜ-ga kui OÜ-ga Airaco. Mõlemad teostasid objektidel ehitus- ja viimistlustöid. Maksuhaldur on alltöövõtjate poolt tehtud tööd omavahel segamini ajanud. Seega ei ole õige seisukoht, et Top Fassaad OÜ poolt kaebajale ning kaebaja poolt AS-le Eesti Ehitus esitatud arvete vahel esinevad vastuolud. Kohus on veel viidanud sellele, et kaebaja esitas maksuhaldurile ja kohtule erinevad arved. Nimetatud seisukoht ei ole õige, sest kaebaja esitas ka maksuhaldurile arved, millel kajastusid akti numbrid. Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja ja AS Eesti Ehitus vahelise lepingu nr 02.07.007.036 muudatuse nr 1, mille p 10.4 kohaselt planeeris kaebaja kasutada ehitustöödel lisaks OÜ-dele OSVA ja Airaco Ehitus ka Top Fassaad OÜ-d; 6) kohus on põhjendamatult leidnud, et Top Fassaad OÜ töömeeste seletused ei ole usaldusväärsed. Kohus on pannud rõhu mõnele ebaolulisele vastuolule töömeeste seletustes, kuid on jätnud tähelepanuta kõik kokkulangevused. Jääb arusaamatuks, mida kaebaja oleks pidanud veel tegema, et tõendada, et Top Fassaad OÜ osutas talle ehitusteenust. Kaebaja tegi jõupingutusi, et leida töömehed ning edastas maksuhaldurile nende aadressid. Õige ei ole, et töömeeste poolt seletuste andmine advokaadibüroos muudaks seletused 6

(10)3-11-319 mitteusaldusväärseteks. Maksuhalduril oli võimalik töömehed iseseisvalt üle kuulata ja kahe töömehe osas seda ka tehti; 7) kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks on ebausaldusväärsed või asjassepuutumatud järgmised tõendid: täiendavate seisukohtade lisa 8 (tõend, kust nähtub, et juba enne augustit 2008 teadvustasid ja aktsepteerisid kaebaja ja AS Eesti Ehitus, et alltöövõttu objektil teostab mh Top Fassaad OÜ) ning lisad 4-12 (tõendid, mis kinnitavad, et kaebaja poolt AS-le Eesti Ehitus esitatud arved ja aktid näitavad ehitusteenuse osutamist Top Fassaad OÜ poolt); 8) maksuhaldur ei ole maksumenetluses järginud uurimisprintsiipi. Ta ei ole küsinud seletusi Ai Kelt ega töömees S Milt, ei ole pöördunud ehitustöö tellijate poole.
  1. Maksuhaldur palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning jääb varasemalt avaldatud seisukohtade juurde. Täiendavalt selgitab maksuhaldur järgmist: 1) augustis 2008 ei saanud kaebaja Top Fassaad OÜ-ga kokku leppida Akadeemia 23A tööde osas, sest töövõtuleping kaebaja ja Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise SA vahel sõlmiti alles 06.11.
  2. Eluliselt usutav ei ole suulise lepingu sõlmimine Akadeemia 5A ja 7A objektide osas, sest kaebaja sõlmis lepingu AS-ga Eesti Ehitus 25.06.2008 ning tööde teostamise lepingujärgne aeg oli 30.06.2008-30.08.
  3. Usutav ei ole, et augustis 2008 oli kaebajale teada, et tal ei jätku tööjõudu novembris ja detsembris 2008; 2) kohus on tõenditele tuginedes leidnud, et kaebaja sõlmis oma alltöövõtjatega tavapäraselt kirjalikke lepinguid. AS Eesti Ehitus objektiga seoses on OÜ OSVA teinud kaebajale alltöövõtu pakkumise 08.07.2008 ja alltöövõtuleping on sõlmitud 10.07.
  4. Leping sisaldab viidet garantiile. Kaebaja on esitanud OÜ Airaco Ehitus arve ja teostatud tööde akti. Aktil on kirjas alus ehitusalltöövõtuleping ja lepingu nr 02-FAS2008; 3) OÜ Aireco Ehitus aktil perioodi 02.07.2008-29.08.2008 kohta on sama nimetusega tööd, mis Top Fassaad OÜ 30.12.2008 arvel nr
  5. OÜ Aireco Ehitus teostas ka parklalae soojustust ja krohvimist. OÜ-ga Aireco Ehitus oli leping sõlmitud juulis ja selle järgi ka tööd juba üle antud. Top Fassaad OÜ esitas arve alles 30.12.
  6. Kui OÜ Aireco Ehitus oleks töid teostanud ebakvaliteetselt, oleks kaebaja nõudnud tööde parandamist OÜ Aireco Ehitus poolt, mitte teinud ise täiendavaid kulutusi tööde ümbertegemiseks; 4) A H ütles 19.08.2010 seletuses, et akte ei koostatud, täiendavaid dokumente kindlasti ei ole ning esitas Top Fassaad OÜ arved nr 153 ja 156, millel puudus viide aktile. Raamatupidaja oli seevastu varasemalt, so 09.06.2009 faksinud arved nr 153 ja 156, mis omasid viidet aktidele. Seega võib väita, et arveid kohandati vastavalt ütlustele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning vaidlustatud maksuotsus tühistada. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
  8. Vaidlust ei ole selles, et Top Fassaad OÜ ei ole oma tegevuses käitunud õiguspäraselt. Veebruaris 2009 ei ole käivet deklareeritud, alates
  9. aastast ei ole majandusaasta aruannet esitatud, tööjõukulusid ei ole kantud, puudub registreering majandustegevuse registris jne. Maksuhalduril ei ole õnnestunud maksumenetluse raames Top Fassaad OÜ esindajatega ühendust saada. Täiendavalt tasumisele kuuluvat tulumaksu ei ole kaebajale määratud, millest järeldub, et vaidlusalustel arvetel märgitud tööde tegemist ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud. Vaidlus taandub küsimusele, kas tööd on teinud Top Fassaad OÜ või on tegemist fiktiivsete arvetega. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul puudub mõistlik põhjus kahelda, et vaidlusalused tööd teostati Top Fassaad OÜ poolt. 7
(10)3-11-319 Maksuhaldur on suurt rõhku pannud asjaolule, et R V, kellega kaebaja esindaja suhtles, ei olnud alates 13.11.2008 Top Fassaad OÜ juhatuse liige, töid kaebajale teostati aga novembris ja detsembris
  1. Ringkonnakohus leiab, et kuna R V esitas Top Fassaad OÜ visiitkaardi, arved tehtud tööde eest esitas Top Fassaad OÜ ning tööde eest tasuti Top Fassaad OÜ arveldusarvele, ei pidanud kaebajal R Vi esindusõiguses kahtlusi tekkima. Seega ei oma tähtsust suulise alltöövõtulepingu sõlmimisega seonduv. Ringkonnakohus soovib aga esile tuua, et maksuhaldur on põhjendamatult A H 19.08.2010 seletustest järeldanud, et kaebaja sai alles arve esitamisel teada, et teenust osutab Top Fassaad OÜ. Maksuhalduri küsimus kõlas: „Kas tundsite varem Top Fassaad esindajat? Kas Teil on kontaktandmeid (tel. Aadress)?“. Kaebaja vastas: „Ma ei teadnud, et ta Top Fassaadi esindab, teadsin et teeb krohvi töid, et on Airaco OÜ-s, kui pakkusin tööd, siis ta andis visiitkaardi, millelt selgus, et on Top Fassaad OÜ ja kutsus enda kontorisse enda tegevust vaatama, seal leppimise tööde tähtajad kokku“. Eeltoodust ei saa kuidagi jõuda maksuotsuses toodud järeldusele. Seletusest nähtub vastupidine. Vastustaja on veel põhjendamatult leidnud, et maksumenetluses on kaebaja leidnud, et lepingut Top Fassaad OÜ-ga üldse ei sõlmitud. Küsimusele „Kas teenuste osutamise kohta sõlmisite lepingud, mil viisil (kirjalik, suuline) ja kus?“ on A H 19.08.2010 vastanud: „ei sõlminud lepingut, kuna maksan pärast töö tegemist, põhimõtteliselt suuline leping“. Kaebaja on selgelt väitnud suulise lepingu olemasolu. Maksuhaldur ei ole vajalikuks pidanud vastust täpsustada. Maksuhaldur on suulise lepingu olemasolu
  2. aasta augustis välistanud põhjusel, et sel ajal pidid AS-le Eesti Ehitus tehtavad tööd olema juba valmimas. Samuti on maksuhaldur rõhutanud, et kaebaja ei saanud augustis teada, et tal on tööjõupuudus aasta lõpus. Kuigi suulise lepingu sõlmimise aeg ei ole oluline, märgib ringkonnakohus, et kuigi AS-ga Eesti Ehitus 25.06.2008 sõlmitud lepingu kohaselt pidid tööd olema valmis hiljemalt 30.08.2008, ei ole vaidlust selles, et lepingu alusel tehti töid ka veel
  3. aasta novembris ja detsembris. Eluliselt ebausutavaks pole alust pidada ka seda, et kaebaja teadis augustis, et tal novembrikuus oma töölistest kõikide töövõtulepingute täitmiseks ei piisa. Põhjendamatu on maksuhalduri eeldus, et ka Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise SA objekti suhtes oleks kaebaja Top Fassaad OÜga pidanud lepingu sõlmima juba augustis. Olukorras, kus kaebaja tegi Top Fassaad OÜ-ga koostööd juba AS Eesti Ehituse objektil, on alusetu nõuda, et uue objekti lisandumisel oleks kaebaja pidanud hakkama uuesti R Vi esindusõigust kontrollima.
  4. Vaidlust ei ole selles, et Top Fassaad OÜ-l ei olnud vaidlusalusel perioodil ametlikult ühtegi töötajat. Eeltoodust tulenevalt on eesmärgitu otsida vasturääkivusi töömeeste A Bi ja N Ši seletustes. Top Fassaad OÜ-ga neil tööleping puudus, tööülesandeid jagas ning palka maksis R V. Töömeeste subjektiivne arusaam sellest, kelle heaks nad töötasid, ei muuda tõsiasja, et kaebajale esitas tehtud tööde eest arved Top Fassaad OÜ. Viimase õigusvastane tegevus töösuhetes ei saa mõjutada kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kaebajal puudus kohustus ja õigus kontrollida, kas objektil tööd tegevad ehitajad on sõlminud arveid esitava äriühinguga töölepingud. Kuigi Top Fassaad OÜ perioodil mai 2008 – veebruar 2009 töötajatele väljamakseid ei teinud, ei saa sellest teha kaebaja suhtes negatiivset järeldust, et Top Fassaad OÜ ei saanud kaebajale alltöövõtuteenust osutada. Maksuotsuses on välja toodud, et „Top Fassaad OÜ poolt maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonid ei kajasta Skandera OÜ-le veebruaris 2009.a arvel näidatud käivet“, sama ei ole väidetud teiste maksustamisperioodide kohta. Seega on arvetega nr 153 ja 156 seotud käivet deklareeritud. 8
(10)3-11-319
  1. Halduskohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud, et kaebaja oli AS Eesti Ehitus teavitanud Top Fassaad OÜ kui võimaliku alltöövõtja kasutamisest objektil (vt lepingu nr 02.07.007.036 muudatus nr 1 – tl 136). Eeltooduga on kooskõlas Ai Ke seletus, et alltöövõtjad võisid Top Fassaad OÜ-st olla. Seda seletust ei muuda ebausaldusväärseks ainuüksi asjaolu, et Ai K vastas kaebaja esindaja poolt esitatud küsimustele.
  2. Kõike eeltoodut arvesse võttes on piisavalt tõendatud, et Top Fassaad OÜ poolt esitatud arved ei olnud fiktiivsed. Sõltumata sellest, kas suuline leping Top Fassaad OÜ-ga sõlmiti
  3. a augustis või pärast 13.11.2008, mil R V ei olnud enam Top Fassaad OÜ juhatuse liige, ei saa tähelepanuta jätta, et arved tööde teostamise eest esitas Top Fassaad OÜ ning arvetel näidatud summad tasuti Top Fassaad OÜ arveldusarvele ülekandega. Seega pidi R V tegutsema Top Fassaad OÜ seadusliku esindaja teadmisel või omama tegelikku kontrolli äriühingu üle. Ringkonnakohus leiab, et maksuhaldur on põhjendamatult kõik maksumenetluses esile tulnud vasturääkivused tõlgendanud kaebaja kahjuks. Arvestades, et seletusi on antud kahe aasta taguse perioodi kohta, on ebatäpsuste esinemine mõistetav. Nii on maksuhaldur leidnud, et OÜ Aireco Ehitus aktil perioodi 02.07.2008-29.08.2008 kohta on sama nimetusega tööd, mis Top Fassaad OÜ 30.12.2008 arvel nr
  4. Kuigi eelnimetatud aktil on tõesti tehtud töödena välja toodud lisatööd (parkla lae soojustus), sokli krohv ja šahtide soojustus ja krohv, ei tähenda see, et tegemist on samade töödega, mis kajastuvad Top Fassaad OÜ 30.12.2008 arvel nr 156, kus on teenuse nimetusena toodud lagede soojustus ning armeerimis- ja krohvimistööd. Kaebaja poolt AS-le Eesti Ehitus novembri 2008 kohta esitatud tööde teostamise aktil nr 3 on teostatud tööna akteeritud „soojustuskrohv“ ning detsembri 2008 kohta esitatud aktil nr 4 „soojustuskrohv lae serv, tuletõkke sein, ukse ümbrus lae avad, postid“. Seega tehti eelnimetatud ajal soojustus- ja krohvitöid. AS Eesti Ehitus on akte aktsepteerinud ning nende alusel esitatud arved tasunud. Maksuhaldur on veel rõhutanud, et kaebaja on Top Fassaad OÜ arveid nr 153 ja 156 esitanud kahel kujul: koos ja ilma akti numbrita. See märkus on õige, kuid nende arvetega tutvudes on näha, et tegemist ei ole mitte erinevate arvetega, vaid ühel juhul on arvetel olevad aktide numbrid mingil põhjusel kinni kaetud. Kuigi selline käitumine on küsitav, ei piisa sellest maksukohustuse tekkimiseks.
  5. Teenuse osutamist Top Fassaad OÜ poolt pole põhjust eitada vaid seetõttu, et kaebaja ei sõlminud kirjalikku lepingut ning puuduvad üleandmis-vastuvõtuaktid. Võimalik ehitusseaduse normide rikkumine ei too kaasa sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja suhetes Top Fassaad OÜ-ga märgatavalt kaldunud kõrvale tavapärasest tegevuspraktikast ehitusvaldkonnas. Kui töö eest arve esitamine ja arve alusel töö eest tasumine toimub pärast töö kvaliteedi ülevaatamist ning pooltel vastastikused pretensioonid puuduvad, ei saa üleandmis-vastuvõtuaktide puudumist kaebajale ette heita. Samuti oskab iga kogemustega ehitusettevõtja hinnata, kui reaalne on mingi töö puhul garantiivaidluste tekkimine ning kuidas selleks puhuks oma riske maandada. Asjaolu, et kaebaja on OSVA OÜ-ga kirjaliku töövõtulepingu sõlminud, ei tõenda kaebaja õigusvastast käitumist suhetes Top Fassaad OÜ-ga. Kirjaliku lepingu olemasolu kohta OÜ-ga Airaco Ehitus toimikus tõendeid ei ole. Teostatud tööde aktil nr 1 nähtuv lepingu nr 02-FAS2008 ei ole piisav, et lükata ümber kaebaja väidet, et kirjalik leping puudub.
  6. Kuna apellatsioonkaebus ja kaebus kuuluvad rahuldamisele, tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud. Välja tuleb mõista riigilõiv kokku 301,80 eurot kahe kohtuastme eest. Samuti taotleb kaebaja esindajakulude hüvitamist esimese astme kohtu menetluses 1385,83 9
(10)3-11-319 ning ringkonnakohtu menetluses 2558,77 euro suuruses summas. Kulude kandmine on tõendatud. Esimese astme kohtus kantud esindajakulud on põhjendatud. Samas ei nähtu, miks on ringkonnakohtu menetluse esindajakulud enam kui 1000 euro võrra suuremad. Ringkonnakohus leiab, et kõrgema astme kohtu menetluskulud ei tohiks üldjuhul ületada madalama astme kohtu menetluskulusid, mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks kahe kohtuastme esindajakuluna välja mõista 2771,66 eurot. Kaire Pikamäe Lauri Madise Ruth Plaks 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.