← Eesti

2-12-23259/5

Obsah (9)§ 113§ 396§ 397§ 402§ 416§ 76§ 82§ 101§ 108

2-12-23259 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2012. a Põlva Tsiviilasja number 2-12-23259 Tsiviilasi S.

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt - 5762,35 eurot - alates 13.06.2012 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

  1. Jätta menetluskulud A. S. . 2.1 Välja mõista A. S. . A. S. -i kasuks 639 (kuussada kolmkümmend üheksa) eurot 11 senti hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu katteks. 2.2 Välja mõista A. S. K. S. ) S. A. S. -i kasuks 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot 87 senti maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu katteks. 2-12-23259 2.3 A. S. menetluskuludelt tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
  2. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 17.10.2012 kell
  3. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. S. S. ) ja A. S. ) 07.07.2004 laenulepingu nr 04-331989EL, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 8058 eurot korteriomandi ostmiseks asukohaga xxxxxxxxx-xxxxxxxxx. Kostja kohustus laenusumma tagasi maksma osamaksetena ja tasuma hiljemalt iga kuu
  4. kuupäevaks ning intressi määraks oli 6 kuu Euribor + 3,5 % aastas. Lepingust tulenevate kostja kohustuste täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga xxxxxxxxx-xxxxxxxxx kostja kohustus kindlustama tagatisega koormatud vara hageja aktsepteeritud kindlustusseltsis. Tagatisega koormatud vara kindlustamata jätmisel oli hagejal õigus sõlmida kindlustusleping kostja eest ning kostja pidi hagejale hüvitama kõik kindlustuslepingu sõlmimisega seotud kulud. Rahaliste kohustuste (v.a intress) täitmisega viivitamise korral kohustus kostja maksma viivist. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, ütles hageja 15.06.2009 laenulepingu üles ja nõudis kogu laenusumma kohest tagastamist. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 7765,48 euro väljamõistmist, millest on laenu võlgnevus – 5762,35 eurot, laenuintress – 429,31 eurot, viivis laenult (seisuga 12.06.2012) – 1422,67 eurot, varakindlustuse võlgnevus - 116,77 eurot, viivis varakindlustuse võlgnevuselt (seisuga 12.06.2012) – 21,60 eurot ja kirjade saatmise kulu – 12,78 eurot. Ka nõuab hageja kostjalt edasi viivist

§ 113

lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt – 5762,35 eurot kuni selle tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 172,87 euro ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 639,11 euro väljamõistmist ning menetluskuludelt viivist

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 2

(5)2-12-23259 Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 13.09.2012 (tl 51), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 44). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale tähitud kirjaga postiteenuse osutaja vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale isiklikult 13.09.2012 (tl 51). Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS §-de 312 lg 1 ja 313 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 4. oktoobriks 2012) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 396

lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 402

sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

§ 76lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. 3

(5)2-12-23259

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 101

lg 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 6-42) ja õiguskult põhjendatud. Seega tuleb

§-de 396 lg 1, 397 lg 1, 402, 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista 7765,48 eurot, sealhulgas laenu võlgnevus 5762,35 eurot, laenuintress 429,31 eurot, viivis (seisuga kuni 12.06.2012) laenult 1422,67 eurot, varakindlustuse võlgnevus 116,77 eurot, viivis (seisuga kuni 12.06.2012) varakindlustuse võlgnevuselt 21,60 eurot ning kirjade saatmise kulu – 12,78 eurot. Täiendavalt kuulub kostjalt väljamõistmisele TsMS § 367 alusel viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt – 5762,35 eurot - alates 13.06.2012 kuni põhivõla kohase täitmiseni. Käesoleva tsiviilasja hagihind hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 5879,12 (5762,35+116,77) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 4

(5)2-12-23259 Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses (tl 3 ), kus on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 639,11 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 172,87 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 639,11 eurot (tl 7). Seega on põhjendatud hageja taotlus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 639,11 euro väljamõistmiseks. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel A. ja K. S. tasunud riigilõivu 172,87 eurot (tl 6). Kuna maksekäsk õnnestus teha vaid K. S. , sealhulgas viimaselt riigilõivu tasumise kohta, siis on põhjendatud hageja taotlus kostjalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 172,87 euro väljamõistmiseks, s.o solidaarselt K. S. TsMS § 165 lg 3 esimese lause alusel. Menetluskuludelt tuleb vastavalt hageja esitatud taotlusele maksta viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude kohase tasumiseni. Ts

MS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Lembit Käis kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.