Obsah (6)

§ 3§ 20§ 48§ 49§ 21§ 31

3-12-1372 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 15.august 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-12-1372 Haldusasi OÜ Prügivedu kaebus

) sätetega ning rikuvad kaebaja õigusi, sest kaebaja soovib hankes osaleda ning tal on subjektiivne õigus nõuda, et vastustaja ei teostaks riigihanget ilma eesmärgita sõlmida hankelepingut (liiga madalalt määratletud riigihanke eeldatava maksumuse puhul ei sõlmita hankelepingut) ning pakkumuse esitamise aluseks olev hanketeade ja hankedokumendid oleksid kooskõlas seadusega. VAKO otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, kuivõrd VAKO on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnorme, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi. 12.Kaebuse väitel on garantii maksumuse suuruse ja kehtivuse tähtaja nõue õigusvastane . Vastustaja on fikseerinud garantii nõude summas 50 000 eurot ebaproportsionaalselt hankelepinguga ning garantii jõusoleku tähtaja määranud vastuolus hankelepingu tähtajaga ning seega on vastustaja oluliselt rikkunud

§ 3

regulatsiooni, sh ei ole kasutanud rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, kuna ebaproportsionaalne garantii tõstab pakkumuse ja seega ka hankelepingu maksumust. VAKO ei ole käsitlenud oma otsuses garantii summa ja hankelepingu summa omavahelisi proportsioone, samuti garantii tähtaega, mistõttu on VAKO otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnorme, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi. Eeltoodud seisukohti on kaebaja põhjendanud järgmiselt: 12.1.Hankelepingu täitmise garantiiks ja tagatiseks olev garantii ei ole proportsionaalne hankelepingu esemega ning garantii kui pakkujale seatav piirang ja kriteerium ei ole riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalne, asjakohane ja põhjendatud, kuna tagasivõtmatu esimesel nõudel garantii eesmärk on tagada pakkuja kui hankelepingu täitja ülesannete täitmine ka siis, kui pakkuja seda ise ei tee. Seega on garantii suurus otseses seoses lepingu maksumusega. Antud juhul on hankelepingu eeldatavaks maksumuseks jäätmeveo piirkonnas nr 9 (Kesklinn) 1 600 000 (üks miljon kuussada tuhat) eurot, jäätmeveo piirkonnas nr 1 (Haabersti) 1 000 000 (üks miljon) eurot, jäätmeveo piirkonnas nr 7 (Põhja- Tallinn, Kalamaja- Paljassaare) 860 000 (kaheksasada kuuskümmend tuhat) eurot jäätmeveo piirkonnas nr 5 (Kristiine) 760 000 (seitsesada kuuskümmend tuhat) eurot ja jäätmeveo piirkonnas nr 6 (Põhja-Tallinn, Pelguranna –Kopli) 550 000 (viissada viiskümmend tuhat) eurot. Seega erineb hankelepingu eeldatav maksumus rohkem kui kolm korda, samas garantii suurus on samane. Seega ei ole vastustaja sidunud garantii suurust hankelepingu täitmise suurusega. Eeldades, et garantii katab teenuse osutamise kolmekuulise pikkuse (lähtudes hankija poolt fikseeritust, et garantii peab olema jõus lepingu kestvusajale lisaks täiendavad kolm kuud), siis selgub, et garantii summa ületab mitmes piirkonnas hankija poolt öeldud eeldatava hankelepingu ühekuulist maksumust rohkem kui kolm korda. Antud juhul on hankelepingu ühe kuu eeldatavaks maksumuseks jäätmeveo piirkonnas nr 9 (Kesklinn) 33 333 eurot, jäätmeveo piirkonnas nr 1 (Haabersti) 20 833 eurot, jäätmeveo piirkonnas nr 7 (PõhjaTallinn, Kalamaja- Paljassaare) 17 916 eurot, jäätmeveo piirkonnas nr 5 (Kristiine) 15 833 eurot ja jäätmeveo piirkonnas nr 6 (Põhja-Tallinn, Pelguranna –Kopli) 11 458 eurot. Seega ei ole hankija sidunud garantii suurust hankelepingu täitmise maksumusega. Siinkohal märgib kaebaja, et hankija on leidnud oluliselt suurema hankelepingu maksumusega riigihanke osas (kogu Tallinna jäätmekäitluse riigihange, nr 128888), et garantii suuruseks piisab 150 000 eurot ehk siis summast, mis vastab kolmele jäätmeveo piirkonna garantii summale. 12.2.Garantii kehtivuse tähtaeg peab olema kokku 51 kuud, so lepingu kehtivuse periood 48 kuud, millele lisandub kolm kuud. Seega on garantii jõus oluliselt pikema aja jooksul, kui hankeleping kehtib. Garantii pikkus ei ole seotud hankelepingu pikkusega, vaid vastustaja on määranud garantii aja oluliselt pikemaks hankelepingu tähtajast. Garantii suurus ja kehtivuse aeg on otseselt seotud hankelepingu maksumusega, kuna garantii saamisega seoses on pakkujal kulud, mis kajastuvad pakkumuse maksumuses. Seega juhul, kui garantii suurus on väiksem ning kehtivusaeg on lühem, so väiksem kui 51 kuud, siis on väiksem ka pakkujatele tekkiv kulu hankelepingu täitmisel ning seega on väiksem ka pakkumuse maksumus. 13.Kaebuse väitel ei ole põhjendatud ega vasta tegelikele kuludele riigihanke eeldatav maksumus. HD punkti 9.3.1 kohaselt on vastustajal õigus tagasi lükata kõik pakkumused, kui kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatavat maksumust. Eeltoodust tulenevalt on hankemenetluses osalejatel oluline olla kindel selles, et hankemenetlus lõpeb hankelepingu sõlmimisega, sest muidu on pakkujad teinud mõttetuid kulutusi hankemenetluses osalemisel. 13.1.VAKO on jätnud tähelepanuta vastustaja poolt esitatud olulised andmed, samuti kaebaja poolt esitatu. Vastustaja poolt fikseeritud eeldatav maksumus põhineb hiljemalt 31.01.2012 käsitletud andmetel, mida on mehhaaniliselt korrutatud kahega (kuna selle seisuga käsitleti 2-aastast perioodi, 30.03.2012 aga 4-aastast perioodi). Seega on vastustaja ise tõendanud, et ta ei ole lähtunud

§ 20

lg 2 toodud põhimõttest, et eeldatava maksumuse arvutamisel lähtutakse hankemenetluse teate riigihangete registris avaldamise hetke hinnatasemest. Vastustaja selgituste kohaselt lähtus ta eeldatavate maksumuste määratlemisel vastustaja poolt ainuõiguse saanud korraldatud jäätmeveo teenuse osutajalt saadud andmetest. Seega põhineb vastustaja poolt fikseeritud eeldatav maksumus mitte turuhinnal, vaid ainuõiguse saanud korraldatud jäätmeveo hinnal, millest vastustaja on arvutanud maha enda poolt määratud osakaalus klienditeeninduskulud ja käitlemiskulud. Seega on vastustaja ise tõendanud, et ta ei ole lähtunud

§ 20

lg 2 toodud põhimõttest, et eeldatava maksumuse arvutamisel lähtutakse hanketeate riigihangete registris avaldamise hetke keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest. 13.2.Kaebajale teadaolevalt ei ole võimalik vastustaja poolt osutatud eeldatava maksumusega hankelepingut sõlmida. Vastavalt veebis kättesaadavatele andmetele on nt jäätmeveo teenust osutava Veolia Keskkonnateenuste tühjenduse turuhind kuni 0,14 m3 mahuga konteineri puhul 3,25 eurot (km-

1. ta)ja 4,5 m3 mahuga konteineri puhul 25,94 eurot (vabaturu hind Kiili vallas) ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas Pirital kuni 0,14 m3 mahuga konteineri puhul 1,62 eurot (km-
2. ta)ja 4,5 m3 mahuga konteineri puhul 15,39 eurot (km-
3. ta)ja korraldatud jäätmeveo piirkonnas Siili-Sääse-Szolnok kuni 0,14 m3 mahuga konteineri puhul 1,75 eurot (km-
4. ta)ja 4,5 m3 mahuga konteineri puhul 16,68 eurot .Seega on olulised erinevused juba korraldatud jäätmeveo tühjendushindade puhul ja veelgi suuremad vahed turuhinna ja korraldatud jäätmeveo hinna vahel. HD osaks oleva hankelepingus on tehtud 17.05.2012 muudatus, mille kohaselt on tõstetud presskonteineri tühjendustasu 50-lt eurolt 80-le eurole. Kaebaja tõi nimetatud hinnamuudatuse esile juhtides tähelepanu, et riigihanke eeldatav maksumus peaks suurenema, kui tühjenemistasu suureneb. Vastustaja tõi VAKO istungil välja, et tegemist ei olnud eeldatava maksumuse suurenemisega, kuna toimus vaid diferentseerimine. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on ise tõendanud, et ta ei ole lähtunud

§ 20

lg2 toodud põhimõttest, et eeldatava maksumuse arvutamisel lähtutakse hanketeate riigihangete registris avaldamise hetke keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest. Eeltooduga on tõendatud, et vastustaja on rikkunud eeldatava maksumuse määramisel

§ 20lg 2 toodud põhimõtet.

Seega ei ole tõene VAKO väide, et ei ole tõendatud, et vastustaja on riigihanke eeldatava maksumuse määramise korra vastu eksinud. 13.2.Kaebaja on vaidlustuses toonud välja, et vastustaja poolt fikseeritud hankelepingu eeldatavad maksumused ei saa olla vastavad, kuna hankelepingu maksumus peaks sõltuma jäätmeveo piirkonnas elavate inimeste arvust ning vastustaja poolt esitatud jäätmete kogusest, kuid esitatud hankelepingute eeldatavad maksumused ei ole proportsioonis ei inimeste arvu ega jäätmete kogusega. Vastustaja ei ole põhistanud hankelepingu eeldatavat maksumust ei olemasolevate lepingute analüüsiga ega muul viisil. Hankelepingu eeldatav maksumus on jäätmeveo piirkonnas nr 9 (Kesklinn) 1 600 000 (üks miljon kuussada tuhat) eurot, jäätmeveo piirkonnas nr 1 (Haabersti) 1 000 000 (üks miljon) eurot, jäätmeveo piirkonnas nr 7 (Põhja- Tallinn, Kalamaja- Paljassaare) 860 000 (kaheksasada kuuskümmend tuhat) eurot, jäätmeveo piirkonnas nr 5 (Kristiine) 760 000 (seitsesada kuuskümmend tuhat) eurot ja jäätmeveo piirkonnas nr 6 (Põhja-Tallinn, Pelguranna –Kopli) 550 000 (viissada 8 viiskümmend tuhat) eurot. Seega erineb hankelepingute eeldatav maksumus piirkondade vahel rohkem kui kolm korda. Kui võtta arvestuse aluseks elanike arv, siis selgub, et elanikke on jäätmeveo piirkonnas nr 9 (Kesklinn) 44 841 inimest, jäätmeveo piirkonnas nr 1 (Haabersti) 41 670 inimest, jäätmeveo piirkonnas nr 7 (Põhja- Tallinn, Kalamaja- Paljassaare) 30 980 inimest, jäätmeveo piirkonnas nr 5 (Kristiine) 29 839 inimest ja jäätmeveo piirkonnas nr 6 (Põhja-Tallinn, Pelguranna – Kopli) 25 700 inimest. Seega on vahe elanike arvus kõige rahvarohkema ja kõige väikesema inimeste arvuga piirkonna vahel 19 141 inimest, mis on 75% kõige väiksema piirkonna elanike arvust. Samas erines hankelepingu eeldatav maksumus piirkondade vahel rohkem kui kolm korda. Kui jagada hankelepingu maksumus piirkonnas elavate isikutega, siis ühele elanikule kuluv eeldatav maksumus on järgmine- jäätmeveo piirkonnas nr 9 (Kesklinn) 35,681 eurot, jäätmeveo piirkonnas nr 1 (Haabersti) 23,99 eurot, jäätmeveo piirkonnas nr 7 (Põhja- Tallinn, Kalamaja- Paljassaare) 27,75 eurot, jäätmeveo piirkonnas nr 5 (Kristiine) 25,47 eurot ja jäätmeveo piirkonnas nr 6 (Põhja-Tallinn, Pelguranna –Kopli) 21,40 eurot. Seega selgub, et ei ole seost inimeste arvu ja hankelepingu eeldatava maksumuse vahel. Kui võtta arvestuse aluseks jäätmete hulk, siis selgub, et segaolmejäätmeid on jäätmeveopiirkonnas nr 9 (Kesklinn) 9100 tonni, jäätmeveopiirkonnas nr 1 (Haabersti) 8400 tonni, Põhja-Tallinna jäätmeveopiirkonnas nr 7 (Põhja- Tallinn, Kalamaja- Paljassaare) 6300 tonni, jäätmeveopiirkonnas nr 5 (Kristiine) 5950 tonni ja jäätmeveopiirkonnas nr 6 (PõhjaTallinn, Pelguranna –Kopli) 5250 tonni. Biojäätmeid on jäätmeveopiirkonnas nr 9 (Kesklinn) 780 tonni, jäätmeveopiirkonnas nr 1 (Haabersti) 720 tonni, Põhja-Tallinna jäätmeveopiirkonnas nr 7 (Põhja- Tallinn, Kalamaja- Paljassaare) 540 tonni, jäätmeveopiirkonnas nr 5 (Kristiine) 510 tonni ja jäätmeveopiirkonnas nr 6 (Põhja-Tallinn, Pelguranna –Kopli) 450 tonni. Paberit ja kartongi on jäätmeveopiirkonnas nr 9 (Kesklinn) 1820 tonni, jäätmeveopiirkonnas nr 1 (Haabersti) 1680 tonni, Põhja-Tallinna jäätmeveopiirkonnas nr 7 (Põhja- Tallinn, Kalamaja- Paljassaare) 1260 tonni, jäätmeveopiirkonnas nr 5 (Kristiine) 1190 tonni ja jäätmeveopiirkonnas nr 6 (Põhja-Tallinn, Pelguranna –Kopli) 1050 tonni. Seega jäätmete kogused ei saa olla põhjuseks, miks erineb vastustaja poolt määratletud hankelepingu eeldatav maksumus piirkondades rohkem kui kolm korda. 13.3.Kaebajale teadaolevalt ei ole võimalik vastustaja poolt osutatud eeldatava maksumusega hankelepingut sõlmida. Kaebaja toob välja, et asjaolu, et korraldatud jäätmevedu on subsideeritud vabaturu teenuste arvelt, on üldteada. Nimetatud asjaolu on välja toonud erinevad jäätmeveo osutajad, samuti on vastustajale teada kütusekulu suurenemine alates 2007-ndast aastast (53,5%), tööjõukulude suurenemine pea poole võrra. Nimetatud numbrilised näitajad on toodud kaebaja poolt Tallinna Ettevõtlusametile ja sealtkaudu vastustajale 2011.a esitatud taotluses teenustasude muutmiseks korraldatud jäätmeveo piirkonnas nr 6 . 13.4.Arvestades hankemenetluses tehtavaid kulutusi,samuti pakkumuse ettevalmistamise kulu, on selge, et kaebaja õigusi rikub olukord, kus vastustaja saab pakkumuste avamisel teada, et tema poolt määratud hankelepingu eeldatav maksumus on kõikide pakkujate poolt esitatud pakkumustes suurem, mistõttu vastustajal on võimalus korraldada uus hange kasutades võimalust lükata pakkumused tagasi, kuna need ületavad eeldatavat hankelepingu maksumust. Kaebaja märgib, et kuna riigihange teostatakse osade kaupa, siis on vastustajal õigus pakkumus tagasi lükata samuti osade kaupa. Eeltoodust tulenevalt on kaebajal, kes hetkel pakub teenust ühes piirkonnas, oluline huvi, et kõikides piirkondades eraldi oleksid eeldatavad maksumused määratletud vastavalt tegelikele kuludele. Kaebaja hinnangul peab vastustaja poolt olema eelnevalt teostatud vastavalt riigihangete seadusele turu-uuring, määratlemaks riigihanke eeldatavat maksumust ning eeldatav maksumus peab olema põhistatud vastavalt

sätestatule. 14.Kaebuse täienduses ( tl 133-135), milles kaebaja taotleb

§ 48

lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist, leiab kaebaja, et riigihanke eeldatav maksumus on otseses seoses põhjendamatult madala maksumusega, kuna riigihanke hea tava, samuti kohtupraktika kohaselt loetakse põhjendamatult madalaks maksumuseks pakkumust, mis on eeldatavast riigihangete maksumusest madalam 15-25% võrra. Kaebaja on seisukohal, et kuna

§ 48

ei tulene hankijale kohustust võtta vastu otsust selle kohta, et pakkumus oli põhjendamatult madala maksumusega, siis puudub

alusel tehtud hankija otsus, mida saaks vaidlustada ning pakkujal, kes ei ole põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse esitajaks, ei ole sellise pakkumusega seotud hankija otsust võimalik vaidlustada, kui hankija on leidnud, et tegemist ei ole põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega või leidnud, et pakkumuse osas on esitatud vastused piisavad. Kuna vastustaja leiab, et riigihanke eeldatav maksumus on endiselt sarnane vastustaja poolt 2012.a. alguse hankeplaani kaheaastaseks perioodiks määratletud maksumusega ja varasemalt on vastustaja aktsepteerinud nn soodushindu jäätmeveo hangetes , tuleb eeldada eelnevaga kaasneva olukorra tekkimise võimalust ka antud hankemenetluses. Kaebuse väitel on

§ 48

lg 3 vastuolus põhiseadusega osas, mis ei võimalda põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste osas otsuse tegemist. Õigusakt, mis välistab kohtuliku kontrolli võimaluse, riivab isiku põhiõigusi. Kaebuse väitel oleks selline tulemus vastuolus Põhiseaduse § 15 lõike 1 esimeses lauses sätestatud põhiõiguse olemusega ja rikuks ebaproportsionaalselt menetlusosalise põhiõigusi, lisaks rikub hankija poolse tegevuse kontrollimatus Euroopa ühenduse asutamislepingu aluspõhimõtteid ( eeskätt art 43 ja 49( Euroopa Liidu toimimise lepingu art 49 ja 56), ennekõike asutamisvabaduse, teenuste osutamise vabaduse, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtteid. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 15.Tallinna Keskkonnaamet vaidleb kaebusele vastu, peab seda põhjendamatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata ning lõpetada menetlus HT punkt III.1.1 garantii osas ja VAKO 21.06.2012 otsuse nr 119-12/132831punkti 6.2 osas HkMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna vastustaja on peale kaebuse esitamist muutnud HT p.III.1.1 garantii osa. 16. Kaebuse väitel HT-ga garantii osas ja lepingu eeldatava maksumuse määramisega küsimuste vastuste vormis on rikutud kaebaja õigusi, garantii ja riigihanke eeldatav maksumus on vastuolus

-ga ja rikuvad kaebaja õigusi, sealjuures kaebaja ei viita, millise

paragrahviga HT garantii osas vastuolus on. Kaebaja leiab, et kuna hankijal on õigus lükata tagasi pakkumused, mis on kõrgemad kui hankelepingu eeldatav maksumus, siis esineb tema õiguste rikkumine. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja õigusi ei rikuta . 17.Pangagarantii summas 50 000 eurot on proportsionaalne lepingu täitmise tagamise eesmärki silmas pidades.Vaatamata 09.07.2012 HT muutmisele garantiide osas ei tunnista hankija selle õigusvastasust eelnevas redaktsioonis. Hankija on muutnud HT seetõttu, et jätkata hankemenetlust ja saada pakkumused, mis tagaks nendes 5 piirkonnas korraldatud jäätmeveo rakendumise esimesel võimalusel uue süsteemi alusel. 18.HT on garantii osas seaduspärane. Asjaolu, et hankelepingu eeldatav maksumus eri osades on erinev, ei tee garantiisummat 50 000 eurot iga hanke kohta seadusevastaseks. Garantii on ette nähtud lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks ja on üksnes osaliselt seotud hankelepingu eeldatava maksumusega. Jäätmeveoteenuse turul konkurentsi suurendamise eesmärgil on hankija alandanud pakkujatele seatavaid kutsealaseid nõudmisi ja seevastu seadnud suuremad nõuded lepingu täitmise garantiile. See on tavapärane praktika. Hankijal on olemas praktiline kogemus eelnevalt korraldatud jäätmeveolepingute täitmise tagamisel ja täitmisele kohustamisel. Siinkohal toob hankija näite seoses VSA Eesti OÜ-l tekkisid hankija ees tekkinud raskustega lepingu täitmisel. 19.Vaidlustatud hanke korral on klientidele teenuse osutajaks hankija, kellel on kohustus tagada klientidele teenuse osutamine olenemata sellest, kas täitja täidab hankijaga sõlmitud jäätmeveolepingut nõuetekohaselt või mitte. Vastavalt jäätmeseadusele on kohalik omavalitsus kohustatud jäätmeveoteenuse ostma sisse ja ei ole lubatud teenuse osutamine hankija enda poolt.. Täitjale kompenseeritakse transpordikulu tagantjärele 1 kuulise nihkega. Tulevikus tekkida võivate riskide maandamiseks on hankija näinud ette 4 aastase hankelepingu täitmise tagamiseks kokku garantii summas 50 000 eurot (enne HT muutmist 09.07.2012). Hankelepingute eri osade ühe kuu maksumused algavad alates 10 000 eurost kuni 30 000 euroni, millele lisanduvad tasud jäätmete veoteenuse osutamise eest 1 euro km eest ilma käibemaksuta. Vastavalt HD Lepingu projekti p 9.8 on Tellijal õigus kogu Lepingu kehtivusaja jooksul kontrollida Täitja individuaalse seisundi ja kasutatava tehnika vastavust käesoleva riigihanke hankedokumentidele, hanketeates Tellija poolt esitatud pakkuja kvalifitseerimise tingimustele ja tingimuste alusel Täitja pakkumuses ja kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentides toodud andmetele. Mittevastavuse ilmnemisel on Tellijal õigus anda Täitjale tähtaeg selle likvideerimiseks. Tellija poolt määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral on Tellijal õigus Leping ühepoolselt ja ilma etteteatamiseta üles öelda ja Täitja on kohustatud tasuma leppetrahvi summas kuni 100 000 (ükssada tuhat) eurot. Juhul kui täitja ütleb lepingu üles, on hankijal tagatud 50 000 osas leppetrahvi tasaarvestus.

1. Hankelepingute eeldatavad maksumused on õiged. Lisaks piirkonnas asuvatele elanike arvule ja jäätmekogustele mõjutab transporditeenuse hinda piirkonna liikluskorraldus, liikluskoormus, mahutite asukohad ja nendele ligipääsetavus, mahutite lukustatavus jms. Kesklinna piirkonnas kujuneb kõigi eelduste kohaselt ühe kogumisvahendi tühjendamise tasu kõrgemaks võrreldes teiste piirkondadega kuna kogumisvahendi tühjendamisele kuluv aeg on tunduvalt suurem- liikluskoormus on suurem ja tööde tegemise ajale on piirangud (tipptund hommikul ja õhtul), kogumisvahenditele ligipääsu taksitavad parkivad autod, mahutite tühjendamiseks on vaja kasutada võtmeid (Kesklinna piirkonnas on kõige enam lukustatud konteinereid, mis on piirkonna eripära), ühele veoringile kuluv aeg võrreldes elamurajooniga on pikem, autojuhi töötasu sellega suurem ja jäätmeveoki kulu suurem. 21.Olenemata sellest, et hankelepingu eeldatava maksumuse vahe on 3 kordne, on 1m3 jäätmete veoteenuse vahe alla 2 korra. Vastustaja on esitanud arvutused hankelepingute eeldatava maksumuse kohta tõendamaks, et hankelepingu eeldatav maksumus on tõene ja olenemata sellest, et hankelepingu eeldatava maksumuse vahe on 3 kordne, on 1m3 jäätmete veoteenuse vahe Põhja-Tallinna Pelgulinna ja Kesklinna piirkonnas alla 2 korra: Põhja –Tallinna Pelguranna piirkonna hankelepingu eeldatav maksumus 4 aastale on 550 000 eurot. Ühe aasta hankelepingu eeldatav maksumus on 550 000/4=137 500 eurot. Ühe aasta eeldatav jäätmekogus on 5250 tonni, mis teeb m3-tesse ümber arvutatuna 43 750m3 (5250/0,12). 0,12 on segaolmejäätmete erikaal. Ühe aasta lepingu maksumus 137 500 eurot jagatuna ühe aasta jäätmekogusega 43750m3 saame 1m3 jäätmete eeldatava veohinna 3,14 eurot (hankelepingu eeldatav maksumus). 0,8m3 segaolmejäätmete veo hind koos käitlemisega on 6,87eurot (kaebaja teenuste hinnakiri alates 01.06.2012). Seega kompleksteenuse hind on üle 2 korra kõrgem eeldatavat hankelepingu maksumusest (üksnes vedu). Käitlemisteenuse osakaal 1m3 segaolmejäätmete veo ja käitlusteenuse hangetel moodustab ca 60%, mida kinnitab ka kaebaja poolt lisatud tõend (taotlus Tallinna Ettevõtlusametile). Võttes aluseks Prügivedu OÜ poolt 01.06.2012 kehtestatud hinda 0,8m3 -6,87eurot ja arvestades, et 60% sellest moodustab käitlusteenus, siis on 0,8m3 veohind ca 2,77 eurot. Tehes samad arvutused kaebaja poolt esitatud tõendite alusel (Veolia Keskkonnateenused AS hinnakirjad), siis 0,8m3 veohind tuleb veelgi madalam. Hankelepingu eeldatava maksumuse kohaselt on Põhja –Tallinna piirkonna nr 6 PelgurannaKopli 1m3 segaolmejäätmete veohind ilma käitlemiseta 3,14 eurot. Sama arvutuse kohaselt on jäätmeveopiirkonna nr 9 Kesklinn 1m3 segaolmejäätmete veohind 5,27 eurot. 1 600 000/4=400 000eurot 9100/0,12=75833m3 400 000/75833=5,27 eurot 1m3
2. Lisaks märgib vastustaja, et kaebuses viidatud 0,14 m3 ja 4,5m3 mahutite teenustasude erinevus tuleb jätta tähelepanuta, sest kaebaja ei ole välja toonud nende hangete hindamiskriteeriume ja seega ei ole need võrreldavad ja asjakohased käesolevas hankevaidluses. Hankeid koostatakse erinevate hindamiskriteeriumidega ja juhul kui nt 0,14 m3 mahuteid piirkonnas ei esine ja see annab kõrgeid punkte, siis pakutakse sellele mahutile soodushinda. 23.Hankelepingu eeldatavat maksumust ei mõjuta üksnes elanike arv piirkonnas vaid ka muud tegurid, mistõttu kõigis 5-s piirkonnas hankelepingute eeldatava mahu jagamisel selle piirkonna inimeste arvuga ei saa järeldada, et hankelepingu eeldatav maksumus mingis piirkonnas on määratud valesti kuna see ei kattu teise piirkonna tulemustega. Kesklinna jäätmeveopiirkonna hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel on arvestatud eelnevate asjaoludega. 24.Seoses kaebuse väitega, et jäätmete kogused piirkonniti ei saa olla aluseks, et hankelepingu eeldatav maksumus piirkonniti erineb ligi 3 kordselt leiab kaebaja, et eeltoodud arvestused kinnitavad, et võttes arvesse piirkonna segaolmejäätmete kogust, erineb piirkonnas kõige väiksemas ja kõige suuremas piirkonnas 1m3 segaolmejäätmete veohind alla 2 korra mitte 3 korda nagu püüab väita kaebaja (3,14 eurot ja 5,27 eurot 1m3). Ainuüksi piirkondade hankelepingute eeldatavate maksumuste erinevused ei too kaasa hankelepingute eeldatavate ebaõiget maksumust.
3. Hankija palub jätta kaebaja poolt viidatud tõendi (Prügivedu OÜ taotlus teenustasude tõstmiseks Ettevõtlusametile) nendes osades, millele hankija ise ei ole viidanud, tähelepanuta ,kuna selles dokumendis viidatakse Prügivedu Tallinn OÜ majandusnäitajatele, mille kontrollimine ei ole võimalik, kuna Prügivedu Tallinn OÜ ei ole esitanud alates
4. aastast Maksu- ja Tolliametile majandusaastaaruandeid. IV KOHTU PÕHJENDUSED 26.Kõigepealt tuleb kohtul lahendada esitatud taotlus menetluse osaliseks lõpetamiseks (I), kuivõrd käesolevas kohtuasjas ei olnud võimalik seda teha enne asja sisulist läbivaatamist kohtuistungil, seejärel käsitleb kohus esitatud nõudeid (II). I 27.Kohtule esitatud kaebuses vaidlustas OÜ Prügivedu muu hulgas ning palus tühistada VAKO 21.06.2012 otsuse 119-12/132831 riigihankes nr 132831 „Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisvahendite tühjendamise ja jäätmete transportimise teenuse osutamine” punkti 6.2 koos hanketeate punkti III.1.1 garantii osaga. Kaebuse väitel on erineva teenuse maksumusega piirkondade osas nõutav lepingu täitmise garantiisumma sama suur ja seega garantii suurus fikseeritud ebaproportsionaalselt hankelepinguga. Peale kaebuse esitamist on vastustaja 09.07.2012tunnistanud HT punkti III.1.1 garantii osas kehtetuks ja kehtestanud selle punkti uues sõnastuses (muudetud on garantiisummasid) selliselt, et on sätestanud erinevatele jäätmeveopiirkondadele erinevad garantiisummad, millest tulenevalt taotles vastustaja menetluse lõpetamist HkMS § 152 lg 1 p 4 alusel hanketeate punkt III.1.1 garantii osas ja VAKO 21.06.2012 otsuse 119-12/132831 punkt 6.2 osas (garantii). 28.23.07.2012 menetlusdokumendis märgib kaebuse esitaja, et vastustaja on võtnud omaks, et kaebaja poolt toodud põhjustel vaidlustatud hanketeate punkt III.1.1 garantii osas ja VAKO 21.06.2012 otsus 119-12/132831 punkt 6.2 garantii osas on õigusvastane ja vastustaja on esitatud kaebusest tingituna tühistanud HT vaidlustatud punkti III 1.1 garantii osa. Samuti märgib kaebaja „Kuna garantii osa on tunnistatud kehtetuks esitatud kaebuse tõttu, siis eksisteerib HkMS § 152lg 1 punktis 4 nimetatud olukord, s.o. kaebuses vaidlustatud haldusakt on vastustaja poolt tunnistatud osaliselt kehtetuks.“. 29.Ülaltoodust tulenevalt puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et HT p III1.1 garantii osas on tunnistatud kehtetuks.HkMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Seega kuulub menetlus lõpetamisele hanketeate punkt III.1.1 (garantii suuruse osas) ja VAKO 21.06.2012 otsuse 119-12/132831 punkt 6.2 (garantii suurust käsitlevas osas) tühistamise nõudes. 30.Poolte vahel on vaidlus kohtumenetluse kestel vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisest tulenevalt menetluse lõpetamise korral menetluskulude kandmise üle. Kaebaja leiab, et kuna vastustaja on tunnistanud kaebusest tulenevalt kehtetuks vaidlustatud HT p.III.1.1 garantii osa, tuleb tal kanda ka menetluskulud. Vastustaja väitel olenemata sellest, et hankija on 09.07.2012 muutnud HT garantiide osas, ei tunnista hankija selle õigusvastasust eelnevas redaktsioonis ja on selgitanud, et hankija on muutnud HT seetõttu, et jätkata hankemenetlust ja saada pakkumused, mis tagaks nendes 5 piirkonnas korraldatud jäätmeveo rakendumise esimesel võimalusel uue süsteemi alusel ( tl 76).Ka kohtuistungil on vastustaja selgitanud, et „esitatud garantiinõue oli õiguspärane, kuid selle muutmise tingis esitatud esialgse õiguskaitse taotlus. Kuna vastustaja eesmärk oli hankemenetlusega edasi minna ja mitte anda põhjust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, siis muudetigi tingimusi“. 31.HkMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HkMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et vastustajal ei lasu menetluskulude kandmise kohustust juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine leidis aset vastustaja tahtest sõltumatutel asjaoludel, näiteks õigusliku regulatsiooni muutmise korral ( vt näit. Riigikohtu 19.06.2002 kohtumäärust kohtuasjas 3-3-1-36-02.). Käesoleval juhul selliste asjaolude esinemist kohus tuvastanud ei ole. Vastustaja on ise garantiisummasid muutnud ning muudatuste tegemise põhjendamine sooviga vältida esialgse õiguskaitse kohaldamist, mis takistanuks hankemenetluse jätkumist, ei tähenda, et HT p III1.1 garantii osas kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega käesoleval juhul selliseid asjaolusid, mis menetluse lõpetamisel HkMS § 152 lg 1 p 4 alusel vabastaksid vastustaja menetluskulude kandmisest lähtuvalt HkMS § 108 lg 6 sätestatud erandist, ei esine ning vastustajal tuleb vastavas proportsionaalses osas kanda menetluskulud. II
5. Vastustaja on 09.07.2012 muutnud HT punkt III.1.1 garantii osa , sidudes garantii suuruse hankelepingu eeldatava suurusega, mis on erinevate piirkondade lõikes diferentseeritud, samas on endiselt esitatud nõue garantii kestusele kolm kuud üle hankelepingu kestuse. Kaebuse väitel on garantii jõusoleku tähtaeg määratud vastuolus hankelepingu tähtajaga, millega on rikutud

§ 3

regulatsiooni, sh ei ole kasutatud rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sest ebaproportsionaalne garantii tõstab pakkumuse ja hankelepingu maksumust. VÕS § 155 lg 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses isik ( garantii andja võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse ( garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele.Seega garantii on tagatavast võlasuhtest sõltumatu kohustus ja ka tagatava kohustuse suurusest ning selle kehtivus ei pea olema lepingu kehtivusega piiratud. Garantii ei anna käesoleval juhul üksnes lisatagatist pakkuja maksejõuetuse puhuks, vaid garantiinõude eelduseks saab olla kohustuse rikkumine või selle tagajärjel kahju tekkimine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nõude kehtestamine garantii kehtivuseks kolm kuud üle hankelepingu kestuse ei ole vastuolus

§ 3lg 1 sätestatuga.

Õige on kaebuse väide, et VAKO ei ole garantii jõusoleku tähtaega vaidlustatud otsuse põhjendava osa p.6.

1. käsitlenud, ent kaebaja ei ole esitanud ühtki argumenti, miks ta taotleb seetõttu nimelt osundatud p.6.2 tühistamist ehk teisisõnu ei ole kaebaja põhjendanud, miks pidanuks olema vastav käsitlus just selles punktis. Kohus möönab, et selle küsimuse käsitlemata jätmine võib tingida otsuse õigusvastasuse ( millist taotlust esitatud ei ole), mitte aga p.6.2 tühistamise. Lisaks on kaebuse esitaja ka ise avaldanud nõustumist ( ehkki kaebaja nõustumine ei ole määravaks asjaoluks) menetluse lõpetamisega hanketeate punkt III.1.1 (garantii suuruse osas) ja VAKO 21.06.2012 otsuse 119-12/132831 punkt 6.2 (garantii suuruse osas) tühistamise nõudes. 33.Kaebuses on vaidlustatud hankija poolt määratud riigihanke eeldatav maksumus koosmõjus HD punktiga 9.3.
2. HD .p9 sätestab pakkumiste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise ja näeb p.9.3.1 ette, et hankijal on õigus kõik pakkumused tagasi lükata juhul, kui kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatavat maksumust (

§ 49lg 1 p 1).

Kaebuse väitel on riigihanke eeldatav maksumus määratud vääralt ning kuna hankijal on õigus lükata tagasi pakkumused, mis on kõrgemad kui hankelepingu eeldatav maksumus, siis rikutakse kaebuse esitaja õigusi, sest kaebaja soovib osaleda hankes ja tal on subjektiivne õigus nõuda, et vastustaja ei teostaks riigihanget ilma eesmärgita sõlmida hankelepingut ning et pakkumuse aluseks olev hanketeade ja hankedokumendid oleksid kooskõlas seadusega. Kaebuse väide riigihanke teostamisest hankija poolt ilma eesmärgita hankelepingu sõlmimiseks on oletuslik .Vastustaja on põhjendatult märkinud, et Tallinna linnal on JäätS § 66 lg 2 ja § 70 alusel kohustus korraldada oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Samas on alates 01.01.2012 viies piirkonnas nn vaba turg, seega ei ole Haabersti, kahes Põhja-Tallinna, Kristiine ja Kesklinna piirkonnas jäätmete vedu ja nende edasine käitlemine vastavalt seaduses nõutule korraldatud ning puudub igasugune alus arvata, et Tallinna linn oma kohustusi täita ei soovi. VAKO on käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsuse põhjendava osa p.8 märkinud, et eeldatava maksumuse määramine võimaldab tuvastada, millise hinnaga on hankijal võimalik riigihankega taotletav eesmärk saavutada. Kaebaja on asunud seisukohale, et eeldatava maksumuse piires ei ole võimalik pakkumust teha ja järeldanud, et seega ei olegi hankija eesmärgiks hankelepingu sõlmimine. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et nii Ragn-Sells AS kui ka AS Veolia Keskkonnateenused on vaidlustanud halduskohtus sama riigihanke hankedokumente ( vastavalt haldusasjades 3-12-1046 ja 3-12-1048), ent kumbki ei ole pidanud eeldatavat maksumust sätestatuks tasemel, millisel pakkumust võimalik teha ei ole. 34.

§ 20

lg 1 p 1 kohaselt on on riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta arvestatud hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Käsitletava paragrahvi lg 2 sätestab, et riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel peab lähtuma hankemenetluse või ideekonkursi alustamise või ehitustööde kontsessiooni teate registris avaldamise hetke keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest.

§ 21

sisaldab detailsemaid sätteid asjade või teenuste hankelepingu eeldatava maksumuse määramiseks, nähes muu hulgas lg 6 ette, et teenuste hankelepingu, milles ei sätestata hankelepingu kogumaksumust, eeldatav maksumus on tähtajalise hankelepingu korral, mille tähtaeg on 48 kuud või lühem, eeldatav kogumaksumus hankelepingu kehtivusaja jooksul. Seega on riigihanke eeldatava maksumuse määramine prognoos, mille tegemiseks on

-s sätestatud reeglid. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt VAKO põhjendatult asunud seisukohale, et riigihanke eeldatava maksumuse korra rikkumist saab tuvastada üksnes juhul, kui rikkumine on ilmne, kui hankija on täielikult eiranud

§ 20tulenevaid reegleid või § 21 või lähtunud valedest faktilistest eeldustest.

Samuti jagab kohus VAKO otsuse p.8 väljendatud seisukohta, et riigihanke eeldatava maksumuse määramise peamiseks eesmärgiks on järgida riigihanke läbiviimisel õigeid menetlusreegleid

alusel. Käesoleval juhul on HT üldandmetest nähtuvalt riigihanke eeldatav maksumus määratletud võrdsena rahvusvahelise piirmääraga või seda ületavana ja vaidlus puudub hankija poolt hankemenetluse reeglite valiku õiguspärasuse üle. 35.Riigihanke osade eeldatavad maksumused HT-s ega HD-s toodud ei ole ning sellist nõuet ei sätesta ka

. Samas peavad

§ 31

lg 2 p 15 kohaselt hankedokumentides sisalduma kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused, kui hankija soovib neid kehtestada. Käesoleval juhul on hankija sätestanud HD p.9.3.1, et hankijal on õigus kõik pakkumused tagasi lükata juhul, kui kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatavat maksumust (

§ 49lg 1 p 1).

Seega on HD-s viidatud ka konkreetsele

sättele, mis annab hankijale õiguse kõigi pakkumuste tagasilükkamiseks, kui kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust.Kaebuses on vaidlustatud hankija poolt määratud riigihanke eeldatav maksumus koosmõjus HD punktiga 9.3.

1. Kohtu hinnangul iseenesest HD p.9.3.1 kaebuse esitaja õigusi ei riku. Kaebusest ja lisatud dokumentidest nähtuvalt küsis kaebaja hankijalt hankelepingu eeldatavat maksumust ning hankija selgitas vastuses esitatud küsimusele, et hankelepingu eeldatavad maksumused on kinnitatud Tallinna Keskkonnaameti juhataja 31.01.2012 käskkirjaga nr 4-4.1710 kinnitatud hankeplaanis, milles toodud maksumused tuleb korrutada kahega, kuna käesolevas hankemenetluses sõlmitakse hankeleping 4 aastaks. Kaebuse esitaja eespoolnimetatud käskkirja vaidlustanud ei ole.Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-99-09 p 20 märkinud, et pakkumismenetluses pakkumise kutse dokumentide kohta selgituste andmise korral muutuvad antud selgitused siduvaks nii konkursi läbiviijale kui konkursil osalejatele ning pakkumise kutse dokumentide vaidlusi põhjustanud punkti tuleb kohaldada selgitustes tõlgendatud viisil. Viidatud lahendi p 21 selgitas Riigikohus, et kaebaja oleks pidanud vaidlustama pakkumise kutse dokumentide vastava punkti ja selle kohta antud selgituse. Kohus leiab, et ülalviidatud kohtulahendis toodud seisukohtadest lähtuvalt on laiema tõlgenduse korral võimalik asuda seisukohale hankija määratletud riigihanke eeldatava maksumuse vaidlustamise lubatavusest. 36.Kohtu hinnangul on ekslik kaebuse seisukoht, et vastustaja poolt fikseeritud eeldatav maksumus , mis põhineb hiljemalt 31.01.2012 andmetel, mida on korrutatud kahega, ei ole käsitletav hankemenetluse teate riigihangete registris avaldamise hetke hinnatasemena. Õige on, et hanketeate avaldamise ajaks oli 30.03.2012, ent kaebuse esitaja ei ole toonud esile ühtki sellist asjaolu, mille põhjal saaks väita, et hiljemalt 31.01.2012 seisuga andmed hinnataseme kohta ei saa olla sellised ka 30.03.2012 seisuga. Siinkohal märgib kohus, et ka kaebaja poolt viidatud vajalike toimingute tegemisel hankija poolt ( olemasolevate lepingute analüüs jms) ei ole kaebaja lähtunud eeldusest, et kõik vastavad andmed oleksid seisuga 30.03.
2. On ilmselge, et kaebuse esitajaga sarnaselt mõiste „registris avaldamise hetke hinnatasemest“ sisustamist ei saanud silmas pidada ka seadusandja juba ainuüksi seetõttu, et reaalselt ei oleks selline hinnataseme väljaselgitamine teostatav. Kaebaja märgib õigesti, et vastustaja poolt fikseeritud eeldatav maksumus põhineb ainuõiguse saanud korraldatud jäätmeveo hinnal, millest on vastustaja arvutanud maha enda poolt määratud osakaalus klienditeeninduskulud ja käitlemiskulud. Vastavad andmed sai hankija ainuõiguse saanud korraldatud jäätmeveo teenuse osutajatelt. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja eeltoodud põhjendustel rikkunud

§ 20lg 2 nõudeid.

37.Kohus ei jaga kaebuse seisukohta, et keskmise turuhinnana tuleb mõista nn“vabaturul“ jäätmevedajate poolt määratud hindu. Vastustaja väidet, et uued jäätmeveokonkursid langetasid osade Tallinna jäätmeveopiirkondade jäätmeveo hindu 45%, ei ole kaebaja ümber lükanud. Teisalt ei ole kaebaja vastu vaielnud vastustaja väitele, et kaebaja tõstis alates 1.juunist 2012 segaolmejäätmete vedamise ja käitlemise tasu nn vaba turu piirkonnas 40 %. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas haldusasjas 20.07.2012 määruses seetõttu põhjendatult leidnud, et kui teenuse pakkuja võib klientidest ilmajäämist kartmata tõsta hinda pea poole võrra, on alust arvata, et hind ei ole turupõhine, st nii tarbijat kui konkurente arvestav. Samas korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmine toimub konkursi alusel ja puudub alus väiteks, et sel juhul tegemist ei ole turuhinnaga. Kohus leiab, et kaebaja poolt esitatud väited vastustaja määratletud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise võimatusest on vastustaja poolt esitatud selgituste koos vastavate arvestustega hinna kujunemise kohta ja vastuväidetega kaebuses eraldi esile toodud üksikutele momentidele (näit. konteinerite, presskonteinerite tühjendustasu) ümber lükatud , nõustub vastustaja seisukohtadega, peab neid veenvaks ja ei pea vajalikuks neid siinkohal korrata. VAKO on põhjendatult asunud seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et hankija oleks riigihanke eeldatava maksumuse määramise korra vastu eksinud. 38.Põhiseaduse § 15 lõike 1 teise lause kohaselt võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mistahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Põhiseaduse § 15 lõikest 2 ja HkMS § 158 lg 4 tulenevalt jätab halduskohus haldusasja lahendamisel Põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega vastuolus oleva seaduse või muu õigustloova akti kohaldamata . Vastav kohtulahend edastatakse Riigikohtule, millega ühtlasi käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus.Eeltoodust tulenevalt on õigustloova akti või selle normi kohaldamata jätmise eelduseks selle asjassepuutuvus. Riigikohtu üldkogu 22.12.2000.a. otsuse kohaselt peab vaidlustatud säte olema kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega ning Riigikohtu 28.10.2002.a. otsuses asjas nr 3-4-1-5-02 on Riigikohus määratlenud normi asjassepuutuvust selliselt, et seadus on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades seaduse Põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui seaduse Põhiseadusele vastavuse korral.

§ 48

lg 3 sätestab: hankija kontrolib esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, võib hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata.

§ 48

lg 3 ei ole käesolevas vaidluses asjassepuutuv, sest selle sätte Põhiseadusele vastavus või Põhiseadusevastasus ei mõjuta kaebuses esitatud tühistamisnõuete rahuldamist või mitterahuldamist. Kaebuse esitaja taotleb abstraktset normikontrolli,sest asjas ei ole vaidlustatud hankija vastavat otsust ja hankemenetluse käesolevas staadiumis, kus asja läbivaatamise ajal ei ole veel saabunud pakkumuste esitamise aeg , on tegemist hüpoteetilise probleemiga. Täiendavalt märgib kohus, et pakkujal on õigus vaidlustada põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse pakkumust. vastavaks ja edukaks tunnistamist kui mittevastavat V MENETLUSKULUD 39. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks, ent vastustaja HkMS § 109 lg 1 sätestatud korras menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. Seega jäävad kaebuse rahuldamata osas kaebaja kanda tema enese menetluskulud. HkMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HkMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus on käesoleva otsuse põhjendava osa alajaotuses I leidnud, et käesoleval juhul selliseid asjaolusid, mis menetluse lõpetamisel HkMS § 152 lg 1 p 4 alusel vabastaksid vastustaja menetluskulude kandmisest lähtuvalt HkMS § 108 lg 6 sätestatud erandist, ei esine ning vastustajal tuleb vastavas proportsionaalses osas kanda menetluskulud. Kaebaja on taotlenud menetluse lõpetamisel vastustajalt menetluskulude väljamõistmist lähtuvalt menetluskulu summast 1066,44 eurot ( tl 128). Kulu kandmine kaebaja poolt on tõendatud ( tl 57, 129-130) Seega kuulub vastustajalt kaebuse esitaja kasuks väljamõistmisele kaebaja menetluskulu 1/3 osas, s.o. 355, 48 eurot. Lea Kuuse kohtunik