3-12-1555/20

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur

1. oktoober 2012, Tallinn 3-12-1555 Haldusasi M.V.i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks pakis saabunud LED pirni kätte andmiseks. Kirjalikus menetluses Kaebuse esitaja: M.V. Vastustaja: Tallinna Vangla Asja läbivaatamise viis Menetlusosalised RESOLUTSIOON
2. Jätta M.V.i kaebus rahuldamata.
3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 180, 181 lg 1). ASJAOLUD
4. M.V.ile, kes viibib vahistatuna Tallinna Vanglas, toodi
5. mail 2012 pakk, mis sisaldas teiste asjad hulgas LED-pirni. Vanglaadministratsioon seda kaebajale kätte ei andnud, koostades keelatud esemete avastamise akti ning
6. juulil 2012 paigutati kõnealune LED-pirn lattu kaebaja isiklike asjade hulka.
7. juunil 2012 esitas M.V. taotluse, et eelnimetatud LEDpirn talle kätte antaks, põhjendades taotlust sellega, et ta on rohelist usku ning LED-pirn aitab kokku hoida elektrit ning sümboliseerib seega tema usku ja selle põhimõtteid. Tallinna Vangla keeldus LED-pirni andmisest
8. juuni 2012 kirjas nr 5-8/24440-1, leides, et tegemist ei ole ususümboolikaga, mistõttu ei ole lubatud sellist eset vanglas kinni peetavale isikule pakis saata. Vangla direktor jättis
9. juuli 2012 vaideotsusega rahuldamata ka M.V.i vaide. KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
10. M.V. esitas
11. juulil 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Vangla kohustamist talle pakiga saabunud LED-pirni kätteandmiseks. Kaebaja selgitab, et LED-pirn on tema poolt praktiseeritava rohelise usundi religioosseks sümboliks ning selle kätteandmisest keeldumisega on vangla asunud õigustamatult ning põhiseaduse §-s 40 sätestatuga vastuollu minnes reguleerima seda, millised usundid on lubatud ja millised mitte. Kaebaja rõhutab, et roheline mõtlemine on osa ökokiriku liikmete põhimõtetest. 1 VASTUSTAJA SEISUKOHT
12. Tallinna Vangla vaidleb kohtule esitatud kirjalikus seletuses kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja viitab vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 98 lõikele 1 ning justiitsministri
13. novembri 2000 määruse nr 72 Vangla sisekorraeeskiri (edaspidi VSE) §-le 741 ning leiab, et roheline usk on pigem loodusesäästu eluviis (elustiil), poliitiline ideoloogia, mis rajaneb ökoloogial ning millel puuduvad usku väljendavad konkreetsed sümbolid. Vastustaja on seisukohal, et selleks, et väita, et LED-pirni puhul on tegemist religioosse sümboolikaga, peab olema ka ühiskondlik kokkulepe või arusaam sellest sümbolist. Vastustaja on ka seisukohal, et selleks, et rohelist usku saaks käsitada religioonina, peaks see olema määratletud ning riigivõimudele piisavalt tuntud, ent nõnda see ei ole. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14. Kaalunud poolte väiteid ning haldusasja toimikus olevaid tõendeid, leian, et M.V.i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Käesolevas asjas ei ole vaidlust kohtuotsuse jaos Asjaolud välja toodud faktiliste asjaolude üle ega selle üle, et LED-pirn esemena iseenesest ei kuulu nende esemete hulka, mida vahistatule VSE § 741 kohaselt pakis saata võiks. Vaidlus on aga selles, kas LED-pirni saab käsitada religioosse sümboolikana, mille saatmine vahistatule on lubatud vastavalt VSE § 741 punktile 6, arvestades kaebaja seletust, et ta on rohelist usku.
15. Leian, et LED-pirn ei kuulu religioosse sümboolika hulka ning seega ei ole vahistatul õigust sellele, et talle pakis saadetud selline ese vanglas kätte antaks. VSE § 741 p 6 puudutab konkreetselt religioosset sümboolikat, mitte aga mistahes muid esemeid, mis võivad olla seotud isiku veendumuste, tõekspidamiste või maailmavaatega. Eesti keele seletava sõnaraamatu1 kohaselt on religioon uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on inimesest absoluutselt üle olevad ja tema olemist määravad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Seega defineeritakse religiooni kui mingisugust terviklikku süsteemi, mis hõlmab lisaks uskumustele ja tõekspidamistele ka norme ja tavasid, millest kinni pidamisega määratleb inimene end sellesse religiooni kuuluvana ning ka teatud institutsionaalset organiseeritust. Kaebaja poolt välja toodud roheline usk ei näi religiooni tunnustele vastavat, sest ei kujuta endast eelkirjeldatud terviklikku süsteemi. Kuigi kaebaja ei ole kirjeldanud, milles rohelise usu tõekspidamised täpsemalt väljenduvad ning milles seisneb selle usu praktiseerimine, on tegemist arusaadavalt tõekspidamisega, et inimene peab oma elutegevuse korraldama võimalikult ümbritsevat looduskeskkonda kaitsval ja säilitaval moel ning inimese pragmaatilised huvid või mugavusvajadused ei kaalu üles nende rahuldamisest looduskeskkonnale tekkivat koormust ja kahjustusi. Tegemist on kahtluseta maailmas laialt levinud tõekspidamisega ning erinevates avalikult kättesaadavates infoallikates2 on tõepoolest asutud seisukohale, et nii-öelda roheline usk hakkab muutuma omamoodi religiooniks. Leian siiski, et vähemalt praegusel ajal ei võimalda neis rohelise maailmavaate või niiöelda rohelise usuga seotud küsimustes ühtse ja kõikehõlmava või vähemalt sellele püüdleva süsteemsuse puudumine defineerida seda religioonina.
16. Samas ei ole see, kas rohelist usku saaks religioonina käsitada või mitte, käesoleva vaidluse seisukohast esmatähtis. Nimelt isegi juhul, kui defineerida see religioonina, ei oleks siiski 1 kättesaadav arvutivõrgus http://www.eki.ee/dict/ekss/ 2 nt. Tõnn Sarve artikkel Roheline religioon, kättesaadav arvutivõrgus http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=558; Miguel A. Guanipa artikkel The Green Religion, kättesaadav arvutivõrgus http://www.americanthinker.com/2008/10/the_green_religion.html 2 mistahes põhjust käsitada LED-pirni selle religioosse sümbolina. Selleks, et mingisugust eset või kujutist saaks käsitada religioosse sümbolina, peab see sellisena olema omaks võetud vähemalt selle religiooni kui organiseeritud süsteemi siseselt. Iseenesest pole kahtlust selles, et LED-valgusti tarbib sama valgusenergia andmiseks vähem elektrienergiat kui alternatiivsed elektrijõul töötavad valgusallikad, ent puuduvad mistahes andmed, et rohelise usu tõekspidamisi au sees pidavate inimeste hulgas oleks LED-pirn nende tõekspidamiste ja neile vastava elukorralduse sümboliks. Vanglale esitatud vaides on kaebaja teinud võrdluse kristlusest tuntud risti-sümboliga. See võrdlus ei ole aga kohane just sel põhjusel, et ristikujutis on ristiusu sümbolina üldtuntud ning selle sümboolne väärtus, sealhulgas ristiusku oleva inimese kohustus ristikujutist au sees pidada, on osaks ristiusust kui terviklikust süsteemist. Seejuures on risti sümboolne väärtus kristlaste jaoks tuntud ka väljaspool seda usuringkonda. Samas ei ole olnud võimalik leida ühtki allikat, mis kinnitaks, et rohelise usu praktiseerijate jaoks kannaks mingisugust sarnast sümboolset väärtust LED-pirn. VSE § 741 punktist 6 ei tulene, et vahistatule võiks pakis saata mistahes esemeid, mida ta peab vajalikuks oma usuliste või maailmavaateliste veendumustega seoses või mingisuguste asjassepuutuvate kombetalituste läbiviimiseks. Religioosse sümboolikana tulevad eelviidatud sätte tähenduses kõne alla siiski sellised esemed, mille sümboolne väärtus on konkreetse religiooni kui süsteemi osa ning millel on selles religiooni sisuks olevates tavades või normides oma kindel koht. LED-pirnil sellist sümboolset väärtust ei ole. Asjaolu, et LED-pirn on kaebajale isiklikult kallis ese ning aitab tal oma tõekspidamistes kindel olla, ei anna alust seda käsitada religioosse sümboolikana.
17. Väär on kaebaja seisukoht, et LED-pirni talle kätte andmisest keeldumisega on vangla otsustanud selle üle, millised usundid on vanglas lubatud ja millised mitte. Põhiseaduse § 40 lg 1 kohaselt on igaühel südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, põhiseaduse § 41 lõikes 1 sätestatakse aga, et igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ja kedagi ei tohi sundida neid muutma. Käesoleval juhul ei ole vangla sundinud kaebajat muutma oma veendumusi ega keelanud tal au sees hoida ja uskuda neisse tõekspidamistesse, mida kaebaja rohelise usu sisuks peab. PS § 40 lõikes 3 sätestatakse igaühel vabadus täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. Ei ole teada, et roheliseks usuks nimetatud tõekspidamised hõlmaksid ka mingisuguste asjakohaste religioosse iseloomuga kombetalituste täitmist ning kaugeltki mitte seda, et neis kombetalitusis oleks mingisugune koht LED-pirnil. Siinkohal olgu märgitud, et vangla ruumide valgustamise korraldamine on vangla ülesanne ning sõltumata sellest, millised tõekspidamised on kinni peetaval isikul elektrienergia kasutamise või keskkonnasäästlikkuse küsimustes, ei ole tal õigust ka oma usulistele veendumustele tuginedes nõuda, et vangla kasutaks selleks teatud liiki valgusallikaid. Niisamuti ei saa vanglas kinni peetav isik oma usulistele veendumustele või muudele maailmavaatelistele tõekspidamistele tuginedes nõuda näiteks seda, et vangla korraldaks tema toitlustamise üksnes mahetoodetest valmistatud toitudega. Käesoleval juhul ei ole kaebaja seda muidugi ka nõudnud ega üldse väitnud, et ta soovitud LED-pirni kuidagi selle funktsionaalsest eesmärgist tulenevalt kasutada saaks või tahaks. Igatahes ei saa aga väita, et LED-pirni puudumine takistaks kaebajal oma veendumuste juurde jäämist või sunniks teda neid muutma.
18. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Kristjan Siigur 3