Obsah (4)

§ 181§ 182§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-1519 Haldusasi R.N.e k

§ 181lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Asjaolud

1. Eesti Töötukassa 12.11.2009 otsusega nr 553 otsustati anda R.N.ele ettevõtluse alustamise toetust summas 70 000 krooni.
2. Eesti Töötukassa 18.05.2012 otsusega nr 7-8/3194 tunnistati 12.11.2009 otsusega määratud ettevõtluse alustamise toetuse andmine kehtetuks ja nõuti toetuse täies ulatuses tagasi maksmist. 1
3. 15.06.2012 esitas R.N. Eesti Töötukassa 18.05.2012 otsusele vaide taotlusega tunnistada nimetatud otsus kehtetuks.
4. Eesti Töötukassa 19.06.2012 vaideotsusega nr 104 jäeti R.N.e 15.06.2012 esitatud vaie rahuldamata.
5. 18.07.2012 saabus Tallinna Halduskohtule R.N.e kaebus Eesti Töötukassa 18.05.2012 otsuse nr 78/3194 tühistamise nõudes. Kaebuse sisu
6. Kaebaja ei nõustu Eesti Töötukassa poolt väljendatud seisukohtade ja põhistustega ning leiab, et äriplaanis ettenähtud tegevusega mittealustamine ja äriplaani ümberkujundamine on põhjustatud mitmetest objektiivsetest ja mõjuvatest asjaoludest. 6.
7. Kaebaja on asutanud koheselt peale toetuse laekumist äriplaanis ettenähtud OÜ Spordipubi. Kaebaja on oma toetuse kasutamise aruannetes ja 15.06.2012 vaides juba teatanud, et äriplaani koostamisel aluseks võetud rendipinna rendileping jäi sõlmimata ning seda seetõttu, et ettevõtluse alustamise toetuse taotluse menetlemine võttis ettearvatust kauem aega. Taotluse rahuldamise ajaks oli lõppenud kaebaja ja rendipinna omaniku vahel pubiruumide rendilepingu sõlmimise tagamiseks sõlmitud broneerimisleping ja ruumide omanik keeldus rendilepingu sõlmimisest. 6.
8. Kaebaja tegi järelduse, et vastustaja teeb otsuse toetuse andmise või mitteandmise kohta lühema tähtaja jooksul, kui seaduses ette nähtud, tulenevalt vastustaja konsultantidelt saadud infost. Kaebajale öeldi, et kui kõik paberid on korras, siis Tartus otsuse tegemisele kindlasti 30 tööpäeva ei kulu. Kaebaja möönab, et tal puudus seadusest tulenev otsene alus eeldada, et vastustaja teeb otsuse lühema tähtaja jooksul, kuid vastustaja ametnikelt saadud info põhjal ei osanud ta eeldada, et vastustaja teeb kõik oma otsused alles viimasel päeval. Esitatud äriplaani jätkusuutlikkus põhines suures osas soodsal rendihinnal ja ruumide asukoha valikul. Sarnaseid ruume ligilähedaseltki samaväärse rendihinnaga ei ole Tartu linnas pakkuda olnud ning temale teadaolevalt ei ole neid kinnisvaraportaalides leiduva teabe kohaselt siiani. Seetõttu oli kaebajal objektiivselt võimatu algset äriplaani punktuaalselt ellu viia. Kaebaja pole pidanud õigeks asuda tegelema majandustegevusega tingimustel, mis suure tõenäosusega lõppeks pankroti väljakuulutamisega, sest üle jõu käiv rendihind, muud püsikulud ja armutu konkurents ei võimaldaks Tartu kesklinnas algses äriplaanis ettenähtud näitajaid järgida ja kasumit teenida. 6.
9. Kaebaja on sunnitud tunnistama, et on tõepoolest jätnud vastustaja tähtaegselt teavitamata asjaolust, et on toetuse kasutusala ja algset äriplaani osaliselt muutnud, kuid on seisukohal, et vastava informatsiooni andmise kohustuse rikkumine ei saa tagajärjena kaasa tuua raskeimat sanktsiooni ehk toetuse täielikku tagasinõudmist. Kaebaja poolt vastustajale esitatud aruannetest nähtub, et kaebaja poolt loodud ettevõte osutas suveperioodil Pärnu rannas minigolfi- ja piljardi mängimise teenust. Eelpool kirjeldatud tegevust on kaebaja plaaninud jätkata ja arendada selliselt, et mänguväljakute äärde rajada suvekohvik, kus mängijatel oleks võimalus tarbida jahutavaid ja kuumi jooke ning lihtsamaid sööke, mille valmistamine ei nõua köögi olemasolu. 6.
10. Kaebaja kinnitab, et on jätkuvalt valmis alustama tegevust toitlustusettevõtte valdkonnas juhul, kui leiab selleks sobivad ruumid. Kaebaja hoiab end seetõttu pidevalt kursis erinevates kinnisvaraportaalides ilmuvate vastavasisuliste kuulutustega, samuti Tartu linna poolt korraldavate rendikonkurssidega. Vastustaja pole kaebajale ka kunagi andnud täiendavat tähtaega äriplaanis 2 ettenähtud tegevusega alustamiseks või viidanud seadusesättele, mis sätestaks imperatiivselt tagumise aja majandustegevusega alustamiseks. Vastustaja ei ole kaebajale andnud toetusprogrammi raames piisavaid selgitusi ja juhiseid, samuti pole vastustaja varasemalt kaebajat hoiatanud majandustegevuse mittealustamisega kaasnevate tagajärgede eest, mistõttu on kaebaja arvanud, et äriplaanis ettenähtud ettevõtluse alustamisega viivitamine on olnud aktsepteeritav. Sisuliselt on kaebaja vastustajalt saanud üksnes hoiatuskirju, et aruannete esitamata jätmisel nõutakse toetus tagasi. Aruannete esitamise järel on vastustaja kaebajalt küll küsinud täiendavat infot, kuid pole kordagi teavitanud, et sisuliselt on kaebaja suhtes toetuse tagasinõudmise otsuse tegemine juba kindel, sest vastustaja ei pea kaebaja selgitusi mõjuvateks. Vastustaja on puuduliku teavitamisega kaebajat eksitanud, mis on vastuolus hea halduse tavaga. 6.
11. Vastustaja 18.05.2012 otsusest ei ole võimalik aru saada, millel põhineb vastustaja veendumus, et kaebaja poolt esitatud põhjendused ei ole mõjuvad, kuidas see tuvastatud ja tõendatud on ning millel põhineb seisukoht, et kaebaja poolt esitatud äriplaanis kirjeldatud majandustegevusega ei ole alustatud mõjuval põhjusel. Ka vastustaja vaideotsus rajaneb põhiliselt irratsionaalsel uskumusel, et põhimõtteliselt ei ole võimalik, et äriplaani pole olnud võimalik ellu viia ning sisuliselt ei olegi toetuse saajal võimalik hakata vastupidist väitma. Vaidlustatud otsus ei ole õiguslikult põhjendatud. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Vastustaja vastulause
12. Alusetu on eeldada, et haldusmenetlus toimub oluliselt lühema tähtaja jooksul, kui seaduses sätestatud. Kaebaja kannab ise vastavast eeldusest tulenevaid riske. Kaebaja esitas avalduse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks 13.10.2009 ning vastustaja tegi otsuse toetuse andmise kohta 12.11.
13. Lähtuvalt tööturuteenuste- ja toetuse seaduse (TTTS) § 19 lg-st 3 tegi vastustaja otsuse kaebaja avalduse suhtes tähtaegselt. Alusetu on kaebaja väide, justkui oleks vastustaja teinud otsuse tähtaja viimasel päeval. 7.
14. Kaebajale oli sisuliselt juba toetuse andmise ajaks teada, et äriplaani ei ole võimalik vastustajale esitatud kujul realiseerida. Otsus toetuse andmise kohta tehti 12.11.2009, kuid kaebaja teavitas vastustajat äriplaanis ettenähtud majandustegevuse mittealustamisest ning toetuse teistsugusest kasutamisest alles peale vastustaja korduvaid meeldetuletusi 22.02.2012 ehk vähemalt 2 aastat hiljem, kui oli selgunud äriplaanis ettenähtud majandustegevuse alustamise võimatus ning aasta hiljem, kui oli alustanud toetuse kasutamist muul kui äriplaanis ettenähtud otstarbel. Ka ei tundnud kaebaja 2 aasta jooksul ise kordagi huvi, kas äriplaanis ettenähtud majandustegevuse alustamata jätmine ja toetuse teistmoodi kasutamine võib tuua kaasa sanktsioone ega pöördunud vastava info saamiseks vastustaja poole. Sisuliselt võib väita, et kaebajal ei olnud plaanis vastustajat asjaolude muutumisest teavitada ning vastustaja sai vastava info omal initsiatiivil. Asjaoludest informeerimata jätmine polnud vastustaja 12.11.2009 otsuse nr 553 kehtetuks tunnistamise ainus põhjus, vaid selle peamisteks põhjusteks olid äriplaanis ettenähtud majandustegevuse mittealustamine ning toetuse ebasihipärane kasutamine. 7.
15. Tulenevalt vastustaja 12.11.2009 otsuse nr 553 p-st 3.4 ning TTTS § 19 lg 8 p-st 1 pidi kaebaja teadma, et ettevõtluse alustamise tähtaeg on kuus kuud. Toetuse andmise otsuses nimetatud info väljatoomine on piisav ning toetuse saaja vastutab ise tema suhtes tehtud otsusega põhjaliku tutvumise eest. Samuti ei saanud vastustaja kaebajat täiendavalt hoiatada majandustegevuse alustamata jätmise eest, kuna kaebaja rikkus otsuse p-s 4.1 sätestatud informeerimiskohustust, millest tulenevalt ilmnes majandustegevuse mittealustamine vastustajale rohkem kui 2 aastat peale toetuse andmist. 3 7.
16. Vastustaja teavitas 24.04.2012 kirjalikult kaebajat 12.11.2009 otsuse nr 553 kehtetuks tunnistamise projektist ning andis tähtaja vastuväidete ning täiendava info esitamiseks. Vastuseks esitas kaebaja 09.05.2012 ettevõtluse alustamise toetuse kasutamise II aruande ning kuludokumendid, mis tõendasid toetuse mittesihipärast kasutamist. Seega on vastustaja rakendanud ärakuulamiskohustust vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-le
17. 7.
18. Kaebaja äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei ole käesolevaks ajaks alanud. Kaebaja ei ole esitanud ühtki mõjuvat põhjust majandustegevuse mittealustamiseks ning toetub asjaolule, et tal ei õnnestunud leida sobiva hinnaga äripinda. Vastustaja hinnangul ei ole ebaõnnestunud äritehing TTTS § 19 lg 8 p 1 mõistes mõjuv põhjus majandustegevuse mittealustamiseks, kuna ettevõtjana tegutsemine seisnebki äritehingute tegemises ning ettevõtja kannab ise äritehingute ebaõnnestumise riski. Kaebaja asutas äriplaanis ettenähtud toitlustusettevõtte asemel mingigolfi väljaku ja varustuse väljaüürimisega tegeleva ettevõtte ning kasutas toetust muul otstarbel, kui oli äriplaanis ettenähtud ning vastustaja 12.11.2009 otsusega nr 553 kohustatud. Kaebaja ei kasutanud toetust sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile. Eelnevast tulenevalt esinevad HMS § 66 lg-s 3 toodud alused haldusakti tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamiseks. Enne otsuse tegemist on vastustaja palunud kaebajal asjaolusid e-kirja teel täpsustada ning andnud võimaluse kavandatavale otsusele vastuväidete esitamiseks. Vastustaja hindas kaebaja selgitusi ning jõudis järeldusele, et esitatud põhjused majandustegevuse mittealustamiseks ei ole mõjuvad ning tuvastas, et toetust ei kasutatud sihipäraselt vastavalt esitatud äriplaanile. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu põhjendused Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
19. Kaebaja on vaidlustanud Eesti Töötukassa 18.05.2012 otsuse (tl 8), millega tunnistati kehtetuks otsus kaebajale ettevõtluse alustamise toetuse andmiseks (tl 25) ning nõuti toetuse täies ulatuses tagasimaksmist. Vaidlustatud otsuses leidis vastustaja, et kaebaja esitatud põhjendused äriplaanis ettenähtud majandustegevuse mitte alustamise kohta ei ole mõjuvad. Samuti leidis vastustaja, et ettevõtluse alustamise toetust ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt. Kaebuse kohaselt on haldusakt piisavalt põhjendamata, kuna sellest ei selgu, millel põhineb vastustaja veendumus, et kaebaja poolt esitatud põhjendused ei ole mõjuvad ning kuidas see tuvastati. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Kuivõrd vaidlustatud Eesti Töötukassa otsus on koormav haldusakt, siis peab ka see olema kirjalikult põhjendatud. Kohus möönab, et vaidlustatud otsuse motivatsioon on napisõnaline, kuid haldusakti terviktekstist on selge otsuse tegemise nii õiguslik kui faktiline alus. Vastustaja ei ole pidanud kaebaja ärilist ebaõnnestumist selliseks mõjuvaks põhjuseks, millest tulenevalt ei peaks kaebaja saadud toetust tagastama. Samuti saab otsusest järeldada, et vastustaja ei ole pidanud kaebajale ettevõtluse tarbeks antud toetuse kasutamist sihtotstarbeliseks seetõttu, et kaebaja asutas Pärnusse minigolfi väljakute ja varustuse väljarentimisega tegeleva ettevõtte, mitte Tartusse toitlustamisega tegeleva ettevõtte, nagu see oli ettenähtud toetuse aluseks olevas äriplaanis. Otsuse tegemise põhjendused on detailsemalt vastustaja poolt lahti seletatud vaideotsuses, millest selgub üheselt, et majandustegevuse mittealustamise mõjuva põhjusena käsitleb vastustaja üksnes neid asjaolusid, mis on toetuse saajast sõltumatud, mida pole võimalik ette näha ning millest 4 tulenevalt pole võimalik neid riske äriplaanis maandada. Äritehingu ebaõnnestumine selliseks asjaoluks ei ole. Kuivõrd vaidlustatud otsusest ning selle õiguslikust alusest on võimalik järeldada vastustaja motiveeringuid, siis ei pea kohus vastustaja napisõnalisust otsuse põhjendamisel selliseks puuduseks, mis tingiks haldusakti tühistamise. Isegi juhul, kui selline põhjendamiskohustuse rikkumine tingiks vaidlustatud haldusakti tühistamise, ei oleks see otstarbekas tulenevalt menetlusökonoomika põhimõttest, kuivõrd vastustajal tuleks samasisuline haldusakt nagunii uuesti välja anda (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 28.09.2011 otsust nr 3-3-1-40-11 ja kohtu alltoodud põhjendusi).
20. Vaidlustatud otsuse õiguslikeks alusteks on märgitud TTTS § 19 lg 8 p-d 1 ja 4, mille kohaselt tagastab ettevõtluse alustamise toetuse saaja toetuse täies ulatuses, kui äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei ole alanud kuue kuu möödumisel raha pangakontole ülekandmise päevast, välja arvatud juhul, kui majandustegevus ei ole alanud mõjuval põhjusel ning ettevõtluse alustamise toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt. Kontrollimaks kaevatud otsuse õiguspärasust, tuleb kohtul kindlaks teha: - kas äriplaanis ettenähtud majandustegevust alustati tähtaegselt; - kas majandustegevuse alustamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest; - kas toetust kasutati sihtotstarbeliselt. Kohus on seisukohal, et konkreetsel juhul olid täidetud kõik eeldused TTTS § 19 lg 8 p-de 1 ja 4 alusel toetuse tagasinõudmiseks. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
21. Kaebaja ettevõtluse alustamise toetuse avalduse (tl 26) lisaks oleva äriplaani kohaselt pidi loodava ettevõtte OÜ Spordipubi äriideeks olema toitlustuskoha avamine Tartus. Kaebaja eesmärk oli luua meeldiv ning mitmekülgsete võimalustega vaba aja veetmise koht, kus on võimalik jälgida ka oma koduliiga sportmänge televiisori vahendusel. OÜ Spordipubi kõrvaltegevusalaks pidi äriplaani kohaselt olema cateringi pakkumine, müük ettetellimisel ja väliürituste korraldamine vastavalt kliendi soovile (tl 28 pöördel). Vastavalt Eesti Töötukassa 12.11.2009 otsuse nr 553 p-le 3.1 maksti toetus kaebajale välja ühekordse maksena ülekandena 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Seega sai kaebajale toetuse maksmise kõige hilisemaks kuupäevaks olla 26.11.2009 ning sellisel juhul oleks kaebajal TTTS § 19 lg 8 p 1 kohaselt tulnud äriplaanis ettenähtud majandustegevusega alustada hiljemalt 26.05.
22. 21.02.2012 esitas kaebaja vastustajale ettevõtluse alustamise toetuse kasutamise aruande (tl 46-54). Märgitud aruandest nähtub, et 14.05.2010 sõlmis OÜ Spordipubi rendilepingu Helio VII OÜ-ga, mille alusel anti suveperioodiks kaebaja kasutusse maa-ala Ranna pst 3a, Pärnu linnas. Nimetatud perioodil rentis OÜ Spordipubi tema kasutusse antud platsil klientidele välja minigolfi varustust, millega oli võimalik omavalmistatud golfiradadel mängida golfi (tl 46). Kaebaja argumentide kohaselt ei õnnestunud tal 2010 sügis- ja talveperioodil leida Tartus sobivat pinda äriplaanis ettenähtud majandustegevuse alustamiseks. Kaebaja peab viidatut mõjuvaks põhjuseks äriplaanis ettenähtud majandustegevuse mittealustamiseks (tl 46 pöördel). 09.05.2012 esitas kaebaja Töötukassale teise ettevõtluse alustamise toetuse kasutamise aruande (tl 57 pöördel – 60), mille p-st 1 nähtuvalt kasutas kaebuse esitaja kogu ettevõtluse alustamise toetuse erineva golfivarustuse ostmiseks (golfikepid, golfikott, golfipallid, minigolfi rajad, minigolfi piljard).
23. Eeltoodust nähtub üheselt, et kaebaja ei olnud kuue kuu jooksul toetuse laekumisest alustanud majandustegevusega, milleks ta vastustajalt ettevõtluse alustamise toetust taotles – kaebaja loodud ettevõte OÜ Spordipubi ei pakkunud toitlustusteenust Tartus, vaid rentis Pärnus minigolfi väljakuid ja varustust. Kohus ei nõustu kaebajaga, et rendipinna mitteleidmine on mõjuvaks põhjuseks äriplaanis ettenähtud majandustegevusega mittealustamiseks. TTTS § 8 lg 1 p-s 1 sätestatud „mõjuv põhjus“ on määratlemata õigusemõiste. Kohtupraktika on sisutanud mõjuvat põhjust, kui kaebajast 5 sõltumatut asjaolu. Kohus nõustub vastustajaga, et rendipinna mitteleidmine on pigem ettevõtlusrisk kui mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks saaks olla näiteks olukord, kus kaebajal on olemas rendipind ning valmidus ettenähtud majandustegevuse alustamiseks, kuid seda takistavad mingid kolmandad asjaolud – nt mõni veeavarii, tulekahju või rendileandja ilmselge pahatahtlik käitumine vms. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid aga ei esine. Kaebaja sõlmis kergeusklikult rendilepingu eellepingu tähtajaks, mil seaduse kohaselt ei saanud talle veel selguda, kas ta ettevõtluse alustamise toetust saab või mitte. Nii seadis kaebaja end ise teadlikult riskantsesse situatsiooni, mis ei lahenenud tema kasuks. Lisaks on kaebaja väited haldusmenetluses ja kohtumenetluses vastuolulised. Ettevõtluse alustamise aruandes märgib kaebaja, et üritas sõlmida rendilepinguid erinevate ettevõtjatega, kuid konkurendid kasutasid ebaausaid võtteid kaebaja eemaletõrjumiseks (tl 47). Esitatud kaebuses märgib kaebaja aga, et ta jäi soovitud rendipinnast ilma seetõttu, et vastustaja menetles üle ootuste kaua tema taotlust toetuse saamiseks ning soovitud rendipinnaga võrdväärset ei ole tänaseni Tartust saada (tl 5). Konkreetses olukorras, kus ettevõtluse alustamise toetus oli saadud, kuid äriplaani enam ellu viia ei olnud võimalik, oleks kaebaja pidanud Töötukassat sellest teavitama ning käituma edasi haldusorganilt saadud juhiste kohaselt või siis toetuse tagastama, koostama uue äriplaani ning taotlema uue toetuse saamist juba uuele äriplaanile, mitte aga kasutama saadud toetust oma parimal äranägemisel. Asjakohatud kaebaja selgitused ka sellest, et ta kavatseb alles äriplaanis äramärgitud tegevusega Tartus algust teha – Töötukassalt selleks saadud toetus on kaebaja poolt 09.05.2012 esitatud aruande kohaselt tervikuna juba ära kulutatud golfivarustuse ostmiseks, mistõttu selle toetuse eest enam kuidagi toitlustusettevõtet Tartus avada ei ole võimalik. Ilmselge on ka see, et toitlustusasutuse avamise asemel golfivarustuse soetamine ei ole saadud toetuse sihtotstarbeline kasutamine TTTS § 19 lg 8 p 4 tähenduses.
24. Kaebaja on märkinud, et vastustaja ei ole andnud talle täiendavat tähtaega äriplaanis ettenähtud majandustegevuse alustamiseks. Samuti leiab kaebaja, et vastustaja ei ole andnud talle toetuse andmisel piisavalt selgitusi ning kaebajale pole antud infot, et tagasinõudmise otsuse tegemine on kindel. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on rikkunud hea halduse tava. Kohus kaebaja selliste väidetega ei nõustu.
25. TTTS § 19 lg 8 p-st 1 ning Eesti Töötukassa 12.11.2009 otsuse nr 553, millega kaebajale ettevõtluse alustamise toetust anti, p-st 3.4 tuleneb, et kaebajal tuli alustada äriplaanis ettenähtud majandustegevusega kuue kuu jooksul toetuse ülekandmise päevast. Seega tulenes kaebajale kohustus kuue kuu jooksul alustada ettenähtud majandustegevusega otse seadusest ning ühestki õigusnormist ei tulene, et vastustaja oleks pidanud kaebajale andma eeltoodule veel lisaks täiendava tähtaja ettevõtlusega alustamiseks. Seetõttu peab kohus kaebaja vastupidiseid väiteid alusetuteks. TTTS § 19 lg 8 p-st 4 ja Eesti Töötukassa 12.11.2009 otsuse nr 553 p-st 3.6 tulenes, et kaebajal on kohustus toetust kasutada sihtotstarbeliselt ning vastavalt äriplaanile. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja nimetatud otsust saanud ei oleks. Seega jääb kohtule arusaamatuks, millist selgitust kaebaja veel vastustajalt lisaks ootas. Kui kaebaja ei vaevunud Töötukassa otsust läbi lugema, ei saa selle eest vastutust lükata Töötukassale. Kaebajale pidi olema arusaadav tagastusnõude otsuse tegemine hetkel, kui ta sai kätte Eesti Töötukassa 24.04.2012 otsuse projekti 12.11.2009 otsuse nr 533 kehtetuks tunnistamiseks (tl 56 pöördel). Seega erinevalt kaebajast, ei leia kohus, et vastustaja oleks käesoleval juhul hea halduse tava rikkunud. Kohus peab kaebaja selliseid väiteid otsituteks.
26. Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et vastustaja on õigesti leidnud, et käesoleval juhul ei esine mõjuvaid põhjuseid, miks kaebaja äriplaanis ettenähtud majandustegevust alustanud ei ole. Ka on vastustaja õigesti leidnud, et kaebaja ei ole kasutanud ettevõtluse alustamise toetust sihtotstarbeliselt. HMS sätteid ega hea halduse tava Eesti Töötukassa rikkunud ei ole. Nii on kaevatud haldusakt õiguspärane ning tühistamisele ei kuulu. 6 15.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole menetluskulude nõuet

§ 109

lg-s 1 sätestatud korras esitanud, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda ning vastustaja menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu. Maret Altnurme Kohtunik 7