← Eesti

3-12-1819/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 26.oktoobril 2012.a. Tallinnas 3-12-1819 OÜ „Lääne Teed“ kaebus Andmekaitse Insp

§-le 46 lg 1 võib tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kaebaja kinnitusel sai ta 25.07.2012.a. koostatud vaideotsuse kätte samal päeval ning seega oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 24.08.2012.a. Kaebuse kohtusse esitas kaebaja aga alles 27.08.2012.a. mistõttu on kaebetähtaega ületatud. Kaebaja tähtaja ennistamist ei taotle.

§-le 108 lg 4 ja 8 kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetlus lõpetamise korral menetluskulud kaebaja. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Maanteeamet ja AKI ei nõua kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Kolmas isik AS „Eesti Teed“ palub kaebajalt välja mõista 704 eurot menetluskulusid OÜ-lt „Õigusteenindus“ tellitud juriidilise teenuse eest. Kolmas isik esitas kohtule OÜ „Õigusteenindus“ arve nr 29 summas 704 eurot ning arve maksmist tõendava maksekorralduse koopia. Arvel on töö kirjeldusena märgitud „Kohtuasi Maanteeametiga sõlmitud lepingu avalikustamise osas. Analüüs; kohtule sisulise vastuse põhimõtete väljatöötamine; menetlusliku vastuse koostamine“, milleks on kulunud 2012.a. septembrikuu jooksul kokku 13,17 tundi. Kaebaja arvates tuleb menetluskulud jätta temalt välja mõistmata. Asja materjalist nähtuvalt on kolmandat isikut esindanud menetluses tema seaduslik esindaja ise, mitte aga HKMS §-s 32 nimetatud volitatud esindaja. Mis tähendab, et kohtuväliseid kulusid põhjustanud esindajat pole kolmandal isikul menetluses mitte kunagi olnud. Taotlusele lisatud arvest ja maksekorraldusest ei nähtu, et arvel ja sellele lisatud aruandes märgitud tegevused oleksid üldse seotud käsitletava haldusasjaga, samuti ei selgu teenust osutanud isiku nimi. Pidades silmas vastustajate seisukohtade väga suurt sarnasust kolmanda isiku seisukohale, pole põhjendatud aruandes kajastatud tegevuste maht 13,17 tundi ja eriti see osa, mis seisneb „kohtule sisulise vastuse põhimõtete väljatöötamises“, sest need põhimõtted on välja töötanud tegelikult vastustajad. Kolmanda isiku vastuse maht ei vasta ilmselgelt 13,17 töötunnile, kuna sisulist osa on selles üksnes 1-1,5 lehekülje jagu. Isegi juhul, kui kohus peaks lugema põhjendatuks AS „Eesti Teed“ väidetavad menetluskulud, poleks õiguspärane mõista välja menetluskulusid koos käibemaksuga, sest tegemist pole arve tasuja kuluga. AS „Eesti Teed“ on käibemaksukohustuslane, kes kooskõlas käibemaksuseaduse §-ga 29 lg 1 on vähendanud maksmisele kuuluvat käibemaksusummat sama maksustamisperioodi(september 2012.a.) sisendkäibemaksu võrra. Seega pole OÜ „Õigusteenindus“ esitatud arvel toodud käibemaks AS „Eesti Teed“ kulu ning selle väljamõistmine kaebajalt tähendaks sisuliselt seda, et AS „Eesti Teed“ saab käibemaksu tagasi riigilt ning lisaks nõuab selle sisse ka kaebajalt.

§-le 109 lg 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et kolmanda isiku taotlus kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks pole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium on 22.10.2012.a. otsuses nr 33-146-12 asunud seisukohale, et üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja kaebaja õigusnõustamine ei muuda isikut kaebaja esindajaks. Esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist. Kui halduskohtus toimunud menetluses pole esindaja menetluses osalenud ega ühtegi menetlustoimingut esindatava nimel teinud, ei saa teda lugeda kaebaja esindajaks. Käsitletavas haldusasjas on kogu menetluse kestel vastanud kohtunõuetele ja esitanud vastuse kaebusele AS „Eesti Teed“ juhatuse liige Olari Karlson, näitamata üheski pöördumises, et aktsiaseltsil on esindaja. Kogu kohtu suhtlemine toimus vaid kolmanda isiku juhatuse liikmega. Seega puudub alus kolmandale isikule menetluskulude väljamõistmiseks. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse selle seadustiku § 152 lg 1 p 2 alusel. Kohtunik: D.Maastik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.