Obsah (4)

§ 97§ 102§ 99§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 05.oktoober 2012, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-590

) §-s 96, § 97 p-s 1, § 99 lg-tes 1 ja 2, §-s 102 ning §-s 104 sätestatut. Hagejad lähtusid nii elatise nõudes kui ka selle suurendamise nõudes laste minimaalsetest vajadustest. Kohtule esitatud tõenditest ja ka kostja enda kinnitusest nähtub, et kostja varaline seis muutus pärast elatise välja mõistmist 05.01.

1. Kostja asus tööle ja töötab hetkel xxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx Kostja töötasu on pärast maksude mahaarvamist 1450 eurot ja töövõimetuspension 146,97 eurot. Kostja on suuteline maksma igakuiselt elatist lastele miinimummääras, mis käesoleval ajal on 145 eurot lapse kohta, ehk 435 eurot kolmele lapsele, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
2. Seadus ei näe ette väljamõistetud elatise suuruse muutmise võimalust tagasiulatuvalt, mistõttu on põhjendatud elatise suuruse muutmine alates hagi esitamisest. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka asjaolu, et kostja täitis Harju Maakohtu 05.01.2011 otsust ja 09.03.2012 hagi tagamise määrust. Kostja tasus elatist detsembrist 2011 kuni juuni 2012 K. V arveldusarvele kokku 1743,20 eurot. Kui arvestada elatise suuruseks seaduses ettenähtud miinimummäär, siis nimetatud perioodi eest tuleks kostjal elatist maksta 2592,03 eurot. Seega on kostja võla suurus 01.06.2012 seisuga 848,83 eurot. Võla arvutamisel ei arvestanud kohus tasutud elatise hulka kostja poolt laste pangakontodele kantud taskuraha umbes 20-30 eurot kuus. Kostja täitis 05.01.2011 kohtuotsust ja 09.03.2012 kohtumäärust, kandes nõutava summa K. V arveldusarvele. Seega ei arvestanud kostja ka ise lastele antud taskuraha elatise hulka.
3. Kostja vastuväide elatise väljamõistmise aja piiramiseks täisealiseks saamisega ei ole

§ 97p-st 2 tulenevalt põhjendatud.

Siin tuleb arvestada

§ 97p-des 1 ja 2 sätestatut.

Küll aga ei saa lapse täisealiseks saamisest alates kohustada kostjat maksma elatist lapse teise vanema arveldusarvele. Apellatsioonkaebus

1. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista iga hageja kasuks välja elatis kalendrikuus mitte rohkem kui 100 eurot. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi või hagejate kanda.
2. Kostja tõendas, et ta on invaliid ja tema töövõimetus on kuni 80%, mis annab aluse rakendada

§ 102lg-s 2 toodut.

Kohus ei arvestanud nimetatud asjaolu ja põhistas otsust ainult sellega, et kostjal on elatise maksmiseks piisav sissetulek. Kostja sissetuleku saamisel tuleb arvestada, et suur osa tema sissetulekust kulub tema tervise eest hoolitsemisele ja xxxxxx xxxxxxxxx asuvale eluasemele. Kostja asus xxxxx elama ja tööle, et teenida enda ja hagejate äraelatamiseks raha. Kostja tööl käimine toimub üksnes tema tervise arvelt.

1. Kohus leidis ekslikult, et hagejate arvelduskontodele makstud summasid ei tule elatise maksmisel arvestada. Kostja kandis hagejate kontodele raha, kuna K. V ei 3 andnud hagejatele raha, ei võimaldanud neil sidevahendite abil rääkida, ei ostnud kõnekaarte ega teinud kulutusi riietele. Kõik kostja poolt otse hagejatele kantud summad tehti otse hagejatele nende vajadustest lähtuvalt. Asjaolu, et kostja maksis hagejatele elatist K. V arveldusarvele ja tegi ka hagejatele otsekulutusi, ei ole põhjendatud argument neid summasid elatisraha üldsumma sisse mitte arvestada. Vastupidisel juhul oleks K. Vl olnud õigus pöörduda kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri poole ja ka kohus oleks asunud tõenäoliselt teistsugusele seisukohale elatise maksmise osas, kui elatist oleks makstud otse laste kontodele. On oluline, et otse hagejatele kantud summad oleks arvestatud elatise maksmisena. Vastupidisel juhul tekib olukord, kus kostja kannab laste arvele raha, ostab riideid ja maksab elatist, kuid lapsed on endiselt ilma riieteta, rahata ja hoolitsemata. Hageja II osas on varasemalt nii ka juhtunud. Taoline olukord kahjustab last. Elatise maksmine otse laste kontodele on oluline ka seetõttu, et tegelikult hagejad ei ela ega ole elanud koos emaga. Üks laps elab vanaema juures xxxxxx ja teine xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus ema kontrollib ainuisikuliselt ja igapäevaselt laste heaolu ja vajadusi. Lapsed on suhteliselt iseseisvas keskkonnas ja K. V ei kasvata neid.
2. Kohus ei andnud hinnangut sellele, et K. V enda sissetulek ei võimalda maksta lastele elatist minimaalmääras, mida ta lastele küsib. Kohus mõistis invaliidist kostjalt välja elatise, kuid K. Vl ei ole võimalik samaväärses osas hagejatele elatist maksta. Seega ei ole kostjalt miinimummääras elatise väljamõistmine põhjendatud, kuna K. V ei suuda hagejate jaoks samas ulatuses panustada. Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et seaduseandja regulatsioonist olenemata on kulutused lastele mõlema vanema varalist seisu arvestades tunduvalt väiksemad. Kostja poolt antud elatis ei jõua hagejateni, vaid K. V isiklike kulutuste katmiseks. Arvestades

§ 99lg-s 2 sätestatut ja asjaolu, et K.

V ei ela lastega koos ega ole suuteline tegema kasvatamiseks selliseid kulutusi, mille kandmist nõuab kostjalt, siis ei ole elatise väljamõistmine miinimummääras põhjendatud. 12. Elatise väljamõistmisel tuleb rakendada

§ 102

lg 2 ja mõista kostjalt välja elatis 100 eurot lapse kohta kalendrikuus, arvestades seejuures alates 01.12.2011 lastele otse tehtud kulutusi.

1. Kohus jättis tähelepanuta kostja 10.04.2012 taotluse dokumentaalsete tõendite kogumiseks. Seetõttu ei oleks saanud kohus teha ka otsust, kuna tema taotlus on endiselt lahendamata. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 16.

§ 99järgi lähtutakse elatise määramisel lapse vajadustest.

Elatise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja arenguks piisavate materiaalsete 4 vahendite tagamine.

§ 99

ei sätesta, et ülalpidamise suuruse määramisel tuleks arvestada vanemate varalist seisundit. Vastupidi,

§ 102

lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Siiski tuleneb

§ 102

lg 2 teisest lausest, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et ta ei ole võimeline tasuma hagejatele elatist seaduses sätestatud miinimummääras ja et tema enese tavaline ülalpidamine oleks kahjustatud, kui ta sellises suuruses elatist tasub. Iseenesest asjaolu, et kostja on tunnistatud osaliselt töövõimetuks, seda ei tõenda. Kostja töötab Soomes ja tema palk võimaldab hagetud suuruses elatist maksta. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tal on kulusid tervise eest hoolitsemisel, samuti ei toonud ta esile ega tõendanud, kui suured on tema elamiskulud.

1. Maakohus ei arvestanud õigesti hagejate arvetele kantud raha elatisena. Ülekantud summad on väikesed ja neid tuleb käsitleda nn taskurahana, mida hagejad saavad oma soovide kohaselt kulutada. Laste elulisi vajadusi ei ole nendega võimalik rahuldada. Tulenevalt TsÜS § 8 lg 2 teises lauses ja VÕS § 79 lg 2 esimeses lause sätestatust tuleb ülalpidamiskohustust reeglina täita vanemale, kes teostab lapse faktilist hooldusõigust. Kuna antud juhul puudus hagejate ema vastav nõusolek või heakskiit, ei ole kostja poolt ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Oma väidet, et hagejate ema ei kasvata lapsi ega hoolitse laste heaolu ja vajaduste eest, ei ole kostja millegagi tõendanud. Iseenesest asjaolu, et hagejate ema töötab Soomes, kuid kaks hagejat elavad ja õpivad Eestis, sellist järeldust teha ei võimaldada.
2. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas hagejate ema sissetulek võimaldab tal kulutada laste ülalpidamiseks samaväärset summat, nagu hagejad kostjalt nõuavad.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on mitmetes otsustes leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (nt Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 ja 3-2-1-33-11). Antud juhul puuduvad asjaolud, mis annaks alust määrata elatise suuruseks väiksem summa, kui on seaduses sätestatud alammäär.

1. Kostja oleks pidanud esitama TsMS § 333 lg 1 alusel vastuväite kohtu tegevuse kohta, kui kohus jättis lahendamata tema 10.04.2012 kirjalikult esitatud taotluse hagejate ema varalise seisundi kohta tõendite kogumiseks. Asja materjalist, sh 17.05.2012 ja 13.06.2012 kohtuistungi protokollides ning 02.06.2012 menetlusdokumendist seda ei nähtu. Kostja ei pidanud maakohtu menetluses taotluse lahendamata jätmist otsuse tegemist takistavaks asjaoluks ja ta ei vaielnud vastu asja arutamise lõpetamisele. Kui menetlusosaline ei esita kohtu tegevuse peale vastuväidet, ei saa ta TsMS § 333 lg 3 järgi tugineda veale kohtu tegevuses ka kohtulahendi peale edasi kaevates. 5
2. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud kostja.
3. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Iko Nõmm Imbi Sidok-Toomsalu Ande Tänav 6