Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks so hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest ega käesoleva ajani saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega
lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 4) tagaseljaotsuse tegemiseks.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha
§-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Tulenevalt VÕS §-st 396 lg 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 7-36) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tagastamata laenuna 32 596,26 eurot, intressina 2586,71 eurot ja teenustasuna 767,20 eurot, mis tuleb kostjatelt hageja kasuks VÕS § 396 lg 1, § 76 lg 1, § 108 lg 1, ja 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Viivise väljamõistmist kuni hagi esitamiseni taotleb hageja summas 12 028,77 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista.
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotlusel tuleb alates hagi esitamisest so alates 02.07.2012 kostjalt viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so käesoleval ajal 8% aastas) põhivõlgnevuselt. 3
lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt
§-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi täielikult rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on juba hagiavalduses palunud kostja kanda jätta menetluskuluna riigilõivu 3515,14 eurot, mille tasumist tõendab maksekorraldus (tl 1). Seetõttu määrab kohus
lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt RLS §-le 57 lg 1 hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast. Hageja on käesolevalt hagilt 21.05.2012 tasunud 3515,14 eurot riigilõivu lähtuvalt hagis näidatud hagihinnast 32 596,26 eurot ( so põhinõue ilma kõrvalnõueteta). Kuna antud hagi on esitatud kohtule 02.07.2012, tuleb hagihinna ja sellest tulenevalt tasumisele kuuluva riigilõivu määramisel lähtuda alates 01.07.2012 kehtivatest
-i ja RLS-i sätetest.
Kohtu hinnangul on hageja hagis hagihinna määranud ja riigilõivu hagi esitamisel tasunud ekslikult kuni 30.06.2012 kehtinud
-i ja RLS-i sätete alusel.
Et õigesti määrata kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurust, on vajalik seda teha. Tulenevalt
§-st 133 lg 1 ( alates 01.07.2012 kehtivas redaktsioonis) arvutatakse hagi hind põhi- ja kõrvalnõuete järgi.
lg 2 kohaselt liidetakse kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hagis nõuab hageja lisaks põhinõudele kõrvalnõuetena intressi, teenustasu ja ka viivise väljamõistmist kuni hagi esitamiseni ning alates hagi esitamisest lisanduva viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. Seega tuleb hagihinna arvutamiseks liita hageja hagis esitatud põhi- ja kõrvalnõuetele veel ühe aasta eest arvestatud lisanduv viivis. VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär käesoleval ajal on aastas on 8%. Arvestades hageja põhinõuet on lisanduv viivis aastas 2607,70 eurot (32 596,26 x 8%). Seega hagihind on 50 586, 64 eurot (47 978,94 + 2607,70). Lähtudes riigilõivuseaduse Lisas 1 sätestatud määradele tuleb hagihinna 50 586,64 puhul hagi esitamisel muul viisil kui elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tasuda riigilõivu 1 100 eurot. Kohtule ei ole teada, et hageja oleks hagi esitanud veebilehe www.etoimik.ee kaudu. Seega pidanuks hageja hagi esitamisel riigilõivu tasuma 1100 eurot, kuid on tasunud 3 515,14 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. 4
§-s 150 lg 4 sätestatud korras. Kuna hageja on riigilõivu tasumist nõudva menetlustoimingu teinud pärast 01.07.2012, ei ole välista kohtu arvates
ja TMS RakS § 2-1 lg 1 enamtasutud riigilõivu tagastamist.
§-s 150 lg 5 on sätestatud, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda.
§-st 150 lg 5 tulenevalt saab kostjalt hageja kasuks riigilõivu katteks välja mõista 950 eurot, mis on riigilõivu määr hagihinna 50 586,64 eurot puhul hagi esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.
§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Kohtunik Rita Kulberg 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.