2-11-25207/13

2-11-25207 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasja number 2-11-25207 Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasi 28.september 2012 a, Tallinn Tartu mnt kohtumaja HS hagi TS vastu abielu lahutamiseks Kohtuistungi toimumise aeg

1. september 2012 Tallinn Menetlusosalised Hageja: HS(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: TS (isikukood XXX, elukoht XXX). RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Lahutada HS´i ja TS´e abielu, mis on registreeritud XXX. aastal Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud kanne XXX. Menetluskulude jaotus
4. Vabastada hageja HS riigilõivu 200 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
5. Ülejäänud poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD HS esitas 30.05.2011.a Harju Maakohtusse hagi TSe vastu abielu lahutamise nõudes. Poolte abielu on sõlmitud XXXTallinna Perekonnaseisuametis. Hagiavalduse kohaselt on kostjal hasartmängusõltuvus, abielusuhted on pöördumatult lõppenud, pooltel puudub abieluline kooselu alates 2006.aastast. Hageja on seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu. Kostja vastuse kohaselt vaidleb ta hagile vastu. Abielu jätkamine on võimalik ja ei ole lõppenud. Kostja on töötu ja tal puudub sissetulek. Hagejal on tegelik eesmärk kostja korterist välja saada ja nö. puu alla saata. Jutt abielusuhete lõppemisest ja taastamise võimatusest on kummaline, st suhted on tavalised 50 + inimestele. 1 2-11-25207 Kohus vaatas asja läbi 26.09.2012 kohtuistungil. Hageja jäi hagiavalduse juurde ja kostja oma vastuväidete juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus on tuvastanud, et poolte abielu on sõlmitud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis, kande nr XXX. Vaatamata asjaolule, et kostja ei nõustu abielu lahutamisega, kohtu hinnangul pooltel tegelikku abielulist kooselu enam ei ole, abielusuhted on lõppenud ja ei ole põhjendatud alust arvata, et need taastuksid. Seetõttu tuleb abielu lahutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Harju Maakohtu 28.06.2011.a kohtumäärusega rahuldas kohus osaliselt hageja menetlusabi taotluse ning vabastas hageja summas 200 eurot abielulahutuse puhul ettenähtud riigilõivu tasumisest (319,55 eurot) hagiavalduse esitamisel. Summas 119.55 eurot on hageja riigilõivu tasunud. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et kuivõrd hagilises abielusasjas peaks riigilõivu tasumine tulenevalt TsMS §-st 164 lg 1 ja erinevalt TsMS § 190 lg 3 jääma hageja enda kanda, siis tuleks menetlusabi korras tasumisest vabastatud riigilõiv (200 eurot) sisse nõuda riigituludesse samuti hagejalt endalt. Kohus leiab, et kuivõrd hageja puhul on tegemist pensionäriga, tuleks ta vabastada ülejäänud menetluskulude (200 eurot) riigituludesse tasumise kohustusest. Viktor Brügel Kohtunik 2