3-12-1708/19

M ÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiit Lõhmus, Agu Timmi, Maili Lokk

1. november 2012, Tartu 3-12-1708 Eila Gruzova kaebus N L L- ja M 19.07.
2. a käskkirja nr 135-k tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu maksmiseks Tartu Halduskohtu 02.10.
3. a määrus Narva Linnavalitsuse määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Eila Gruzova, esindaja advokaat Janno Kuusk Vastustaja Narva Linnavalitsus, esindajad advokaat Ain Alvin ja advokaat Tõnis Juurmann RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. oktoobri
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Narva Linnavolikogu 28.06.
7. a otsusega nr 94 tehti N L L- ja M struktuuris ja teenistujate koosseisus muudatused, mida kohaldatakse alates 02.07.
8. Eila Gruzova on selle vaidlustanud haldusasjas nr 3-12-
10. N L L- ja M 19.07.
11. a käskkirjaga nr 135-k vabastati E. Gruzova alates 02.07.2012 teenistusest Kommunaalmajandusosakonna XXXX XXXX ametikohalt koondamise tõttu.
12. E. Gruzova esitas 14.08.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse N L L- ja M 19.07.
13. a käskkirja nr 135-k tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu maksmiseks.
14. E. Gruzova esitas 01.10.2012 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras Narva Linnavalitsuse 19.07.
15. a käskkirja nr 135-k kehtivuse peatamiseks kuni käesoleva haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Taotluse kohaselt on Tartu Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-12-1676 samasugustel asjaoludel esitatud M.A. kaebust pidanud perspektiivikaks ja rahuldanud M.A. esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja koondamine on toiminud ilma etteteatamistähtajata. Koondamise käskkirja andis isik, kel selleks asenduskorra järgi pädevus puudus. Koondamise käskkirjas ei ole kaalutud kaebajale struktuuris loodud ametikohtade pakkumise võimalust ega kontrollitud tema üleviimise võimalusi struktuuriüksusesse, kuhu viidi üle N L L- ja M funktsioonid.
16. Tartu Halduskohtu 02.10.
17. a määrusega rahuldati kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ning peatati Narva Linnavalitsuse 19.07.
18. a käskkirja nr 135-k kehtivus. Määruse kohaselt võib koondamine olla õigusvastane, kuna vaidlustatud käskkirjast ei nähtu kaebajale teise ametikoha pakkumist avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 116 lg 3 alusel ega kaalutlusi seoses ATS § 471 alusel üleviimise võimalustega. Kaebuse perspektiivikus kaalub üles nii avaliku huvi linnavalitsuse efektiivse toimimise vastu kui ka selle, et kaebajale negatiivsete tagajärgede tekkimine kaebaja kirjeldatud intensiivsusastmes pole vältimatu.
19. Narva Linnavalitsus esitas 11.10.2012 määruskaebuse, milles palutakse tühistada Tartu Halduskohtu 02.10.
20. a määrus ning teha uus määrus, millega jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega HKMS § 157 lg-t 1 ning § 249 lg-t
21. Halduskohus on tuginenud kolmanda isiku esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisele Tartu Ringkonnakohtu poolt ning on jätnud arvestamata, et iga ametniku koondamine on personaalne ja erinev. Esialgse õiguskaitse rakendamise vajadus ei ole põhjendatav asjaoludega, mis paratamatult kaasnevad iga teenistussuhte lõpetamisega, so töö ja sissetuleku kaotamine ning majandusliku olukorra halvenemine. Kaebaja ei ole esitanud põhjuseid, mille tõttu kohtuotsuse täitmine võiks olla raskendatud või osutuda võimatuks. Vastustajal ei olnud pakkuda kaebajale uut ametikohta, mis oleks vastanud kaebaja võimetele ja olnud talle sobilik. Kaebaja ei ilmunud pärast 05.07.2012 enam tööle ja kaebaja põhjuseta töölt puudumise ajal, so 11.07.2012 täideti L- ja M loodud 3 uut kohta, mis varem struktuuris puudusid. Kaebaja koondamise aja seisuga olid kaebaja poolt märgitud ametikohad juba täidetud. L- ja M ning A- ja L A on erinevad ametiasutused, mistõttu on ATS 116 lg 3 asemel kohaldatav ATS § 116 lg 4 ning vastustajal puudus kohustus pakkuda kaebajale ametikohta teises struktuuriüksuses. Seega ei ole vastustaja rikkunud kaebaja suhtes ATS § 116 lg-st 3 tulenevat kohustust ja kaebajal ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Ametniku üleviimine on vastustaja õigus mitte kohustus. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja suhtes ATS §-st 471 tulenevat ametniku üleviimise sätet ning kaebaja nimetatud väitega ei saa õigustada esialgse õiguskaitse kohaldamist. Narva abilinnapea oli pädev kaebajat puudutava teenistusalase haldusakti andmiseks, kuna Narva Linnapea 05.07.
22. a käskkirjaga nr 6163 pandi L- ja M i direktori ülesannete täitmine abilinnapeale kuni L- ja M i direktori naasmiseni. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebust pidada perspektiivikaks. Kindlasti ei kaalu kaebuse perspektiivid üle avalikku huvi linnavalitsuse efektiivse toimimise vastu.
23. E. Gruzova oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Vastuse põhjenduste kohaselt teostati ametnike üleviimist ATS § 471 alusel valikuliselt, seejuures rikuti hea halduse põhimõtet ja kaebaja õigust saada teiste ametnikega võrdselt koheldud. A- ja L A is ning L A ja Ö A täidetud ametikohti ei pakutud kaebajale, kaebaja ei näinud ühtegi vastavat konkursiteadet ning ATS-i sätetest ei tulene, et üleviimine oleks seatud sõltuvusse täiendavate sooviavalduste esitamisest. Vastustaja enda käskkirjades on kirjas, et ametnikud on üle viidud ATS § 471 alusel. Narva Linnavolikogu otsus nr 94, millega mh kaotati struktuuris kaebuse esitaja ametikoht, jõustus 02.07.2012 ning seejärel kaebaja ametikohta enam ei eksisteerinud. Seega on ülekohtune teha kaebajale etteheiteid kaebaja 2 töölt puudumise kohta ning ebaõige on siduda ametikohtade mittepakkumine kaebaja töölt puudumisega. Vastustajal olid olemas kõik kaebaja sidevahendid, mille kaudu oleks vastustaja saanud ametikohtade pakkumiseks kaebajaga ühendust võtta. Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad, et kaebaja koondamisolukord on loodud kunstlikult. Kohus pole esialgset õiguskaitse kohaldamisel rikkunud HKMS § 249 lg-t
24. Kohus kohaldas esialgset õiguskaitset põhjusel, et kaebuse asjaoludele toetudes on suur õiguslik tõenäosus kaebuse rahuldamiseks. Kohus ei kohaldanud esialgset tuues selle põhjendamiseks kaebuse esitaja huvide suurema kaalu avalike huvidega võrreldes või kaebuse esitaja majandusliku olukorra halvenemise kohtumenetluse vältel. Vastustaja on jätnud kaebuse esitajale vabad ametikohad ATS § 116 lg-st 3 tulenevalt pakkumata ja teenistusnäitajad hindamata. Narva Linnavalitsuse A- ja L A i ning L A ja Ö A ametikohtadele ametnike teenistusse nimetamise käskkirjad ja kaebuse esitaja koondamist ettenägev otsus nr 94 vormistati sama omavalitsusüksuse piires, mil niivõrd lühikese aja jooksul tulnuks arvestada vastustaja järgnevate otsustega. Usutav pole see, et kõnealustele ametikohtadele nimetamisel polnud ette teada, et kaebuse esitaja ametikoht kaotatakse. Narva Linnavalitsuse A- ja L A , L A ja Ö A ning L ning M puhul on tegemist ühe kohaliku omavalituse üksuse piires tegutsevate ametite pakutavate ametikohtadega, mida kõiki saanuks kaebuse esitajale koondamissituatsioonis pakkuda. ATS § 116 lg-s 2 on sätestatud kriteeriumid, mille alusel toimub ametnike võrdlemine teenistusse jäämise eelisõiguse otsustamisel. Vastustaja ei ole midagi märkinud ametnike teenistusalaste näitajate võrdlemise ja kaebaja sisulise mittesobimise kohta kolmele uuele L- ja M i struktuuris loodud ametikohale. Vastustaja on jätnud täitmata ATS §-st 471 tuleneva kohutuse kaebuse esitaja teise ametiasutusse üleviimiseks. Ebaõiged on vastustaja väited, et ATS § 115 puhul on tegemist ATS § 471 erinormiga ja ATS § 471 on õigustav mitte kohustav norm. ATS §-st 471 ei tulene haldusorganile kaalutlusõigust teise ametiasutusse üle viidud ülesandeid seni täitnud ametniku üleviimata jätmiseks. Vastustaja poolt väidetu ei tulene ka ATS eelnõu seletuskirjast, mida ei saa pidada kehtiva õiguse osaks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25. Ringkonnakohus märgib alustuseks, et halduskohtu poolt toodud põhjendused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on sarnased analoogilise olukorra kohta tehtud Tartu Ringkonnakohtu 20.09.
26. a määruse põhjendustega haldusasjas nr 3-12-
27. Ka selles asjas oli vastustajaks Narva Linnavalitsus, teenistusest vabastamise asjaolud olid praktiliselt samad ning erinev oli vaid kaebaja isik. Ehkki halduskohus pole ringkonnakohtu 20.09.
28. a määrusele viidanud, on selge, et halduskohtu põhjendused on kopeeritud ringkonnakohtu määrusest.
29. Esitatud määruskaebuses toodud väited ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust esialgse õiguskaitse kohaldamisest loobumiseks, kuna selles ei ole kaebuse perspektiive veenvalt kahtluse alla seatud. Väide, et kaebajale vabu töökohti pakuti, on jäänud paljasõnaliseks, seda ei nähtu teenistusest vabastamise käskkirjast ja kaebaja eitab talle vaba töökoha pakkumist. Kaebaja ajutine töölt puudumine ei ole vaba ametikoha pakkumata jätmise aluseks, kuna vaidlust pole selles, et vabastamise päevaks ilmus kaebaja tööle, ning lisaks oli vastustajal kaebaja kontaktid eelduslikult teada. Vastustaja tugineb määruskaebuses jätkuvalt linnavalitsuse töö ümberstruktureerimise faktile, kuid jätab tähelepanuta, et ümberstruktureerimine ei õigusta koondatavale ametnikule vastavalt ATS § 116 lg-le 3 vaba ametikoha pakkumata jätmist või vastavalt ATS §-le 471ametniku teise ametiasutusse üle viimata jätmist. Samuti ei pruugi haldusorganit vabade ametikohtade pakkumise kohustusest vabastada see, et ta, teades ette lähiajal kujunevat 3 koondamissituatsiooni, täidab vahetult enne isikute koondamist kõik võimalikud vabad ametikohad.
30. Väide, et ATS § 471 käesoleval juhul ei kohaldu ja et kohaldamisele kuulus ATS § 115, ei ole määruskaebuses toodu pinnalt veenev. Selle üle otsustamiseks, kas aset leidis tegevusvaldkonna ja ülesannete üleminek teise ametiasutusse ATS § 471 mõttes (millega kaasnes ametnike üleviimise kohustus) või ametiasutuse reorganiseerimine ATS § 115 mõttes (millega kaasnes koondamise võimalus), on vajalik hinnata toimunud muudatusi ametiasutustes sisuliselt. Määruskaebusest ei nähtu midagi, mis seaks kaebaja väited üleviimise võimalikkuse osas sisuliselt kahtluse alla.
31. Ametikoha ja teenistuse kaotus on vaieldamatult isiku jaoks negatiivne tagajärg. Kui selline olukord kestab pikka aega, st kogu kohtumenetluse kestel, siis on ilmselgelt tegemist tagajärjega, mida kaebuse rahuldamine ja teenistusse ennistamine tagantjärgi täielikult ei kõrvalda. Teenistusest vabastamisel makstav hüvitis ega töötuskindlustuse hüvitis ei kompenseeri ilmselgelt sissetuleku kaotust pikemas perspektiivis, eriti kui arvestada seda, kui pikaks võib kohtuasja menetlus kujuneda.
32. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel muuhulgas kaebuse perspektiivikuse hindamise näeb sõnaselgelt ette kehtiv õigus (HKMS § 249 lg 3) ning määruskaebuse viide kuus aastat tagasi õiguskirjanduses avaldatud seisukohale pole asjakohane.
33. Väide, nagu tuleks halduskohtu seisukohtadega nõustumise korral kõikide teenistusest vabastamise juhtude vaidlustamisel kohaldada esialgset õiguskaitset, on meelevaldne. Esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks on konkreetse juhtumi tehiolud ning esialgne õiguskaitse otsustatakse iga asja puhul eraldi.
34. Eeltoodu viitab jätkuvalt pigem kaebuse perspektiivikusele ning ringkonnakohus ei näe seetõttu alust esialgse õiguskaitse kohaldamisest loobuda. Halduskohtu määrust ei saa seega tühistada. Tiit Lõhmus Agu Timmi 4 Maili Lokk