3-11-1456/44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits 15.10.2012, Tartu 3-11-1456 Aleksandr Zemtsovi (Zemtsov) kaebus Viru Vangla 11.03.

1. a käskkirja nr 6-3/500-D tühistamiseks Tartu Halduskohtu 03.10.
2. a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus 19.09.2012 Kaebaja Aleksandr Zemtsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.10.
3. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 14.11.
4. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Kaebaja on kinnipeetav, kes viibis kuni 10.02.2011 Viru Vanglas osakonnas X-X kambris XXXX . Apellatsioonkaebuse lisana esitatud tellimislehelt nr 942916 ilmneb, et ta sai 10.02.2011 kätte suurema kaubatellimuse. 10.02.2011 kella 12 paiku kutsus korrapidaja kaebaja osakonna X-X kambrist XXXX välja ja ta viidi koos oma asjadega etapikambrisse esimesel korrusel. Etapikambris on läbiotsimisruum, kus kaebaja läbi otsiti. Seal on kinnipeetaval võimalik anda asju lattu ja võtta laost asju välja. Kaebaja viibis etapikambris kokku ligikaudu 8 tundi ning sõi seal lõunat ja õhtusööki. Seejärel viidi ta osakonna X-X kambrisse XXXX , kuhu ta jõudis kella 8 paiku õhtul. Samal päeval paigutati osakonna X-X kambrisse XXXX ka teine kinnipeetav P. N.
6. 11.02.2011 kella 9 paiku toimus Viru Vangla osakonna XX kambris nr XXXX tavapärane prügikogumine. Viru Vanglas on kambris üks prügikast, kuid prügi kogumisel tuleb eraldada pakendid, paberit ja segaolmejäätmeid. Viru Vangla valvur M.P. andis kaebajale korralduse eriliigiline prügi eri konteineritesse panna. Kaebaja tühjendas kambris olnud prügikasti paberi kogumiskonteinerisse. Samal päeval tegi valvur M.P. ettekande nr 595, kus kirjutas, et 11.02.2011 kella 9 paiku keeldus kinnipeetav osakonna X-X kambris XXXX sorteerimast oma prügi ja kallas prügikasti kõik ühte konteinerisse tühjaks (tl 45). Samal päeval on vormistatud ka kaebaja seletuskirjast keeldumise akt (tl 46).
7. 14.02.2011 algatas inspektor-kontaktisik kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse (tl 47). 08.03.2011 kuupäeva kannab õiend: „08.03.2011 toimus vestlus valvur M.P.’aga. M.P. täpsustas seoses 11.02.2011 ettekandega nr 595, et ta andis kinnipeetav [kaebajale] seadusliku korralduse eriliigiline prügi vastavatesse konteineritesse panna, kuid kinnipeetav korraldusele ei allunud ja valas kõik oma jäätmed ühtekokku.“ 09.03.2011 vormistas inspektor-kontaktisik distsiplinaarmenetluse protokolli nr 7.-2/6267 (tl 43–44), mida tutvustati kaebajale järgmisel päeval.
8. Viru Vangla peaspetsialist–üksuse juht karistas 11.03.
9. a käskkirjaga nr 6-3/500-D (tl 23) kaebajat vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks. Kartserikaristuse kandmise ajaks piirati kinnipeetavale täielikult VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide paremaks saavutamiseks. 07.04.2011 esitas kaebaja vaide (tl 50) Viru Vangla 11.03.
10. a käskkirja nr 6-3/500-D peale. 28.04.2011 vormistas inspektor-kontaktisik protokolli vestluse kohta valvur M.P. (tl 26, 52). Viru Vangla direktori asetäitja noorte vangistuse alal jättis 11.05.
11. a vaideotsusega nr 6-12/173-1 (tl 51) kaebaja vaide rahuldamata.
12. 09.06.2011 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 11.03.
13. a käskkirja nr 6-3/500-D ja 11.05.
14. a vaideotsuse nr 6-12/173-1 tühistamiseks. 18.08.2011 halduskohtusse saabunud taotluses täpsustas kaebaja oma nõuet ja märkis, et soovib vaid Viru Vangla 11.03.
15. a käskkirja nr 6-3/500-D tühistamist. Kaebuse kohaselt raputas kaebaja kell 11.02.2011 kell 9 hommikul prügi äraviskamise käigus kogu prügi oma korvist ühte prüginõusse, sest seal oli ainult paber. Kaebaja keeldus prügi käega välja võtmast ja sai selle eest kümme ööpäeva kartserit, mis on kaebaja väitel ebaproportsionaalne karistus. Kaebaja ei ole karistusega nõus, kuna ei näe rikkumist selles, et jälgib oma hügieeni. Samuti märgib kaebaja, et prügi sorteerimiseks on vanglal töötaja, kes saab selle eest raha. Kaebaja selgitab, et ta ei keeldunud prügi ise sorteerimast, vaid palus anda sõrmikud isiklikust hügieenist kinni pidamiseks. Samuti juhib kaebaja kaebuses kohtu tähelepanu, et distsiplinaarmenetlus viidi tema suhtes läbi jämedate rikkumistega. Kaebaja sõnul ei tehtud talle ettepanekut kirjutada seletuskiri ja distsiplinaarmenetluse käigus ei võtnud keegi valvurilt ütlusi. Kaebaja asub praegu Tartu Vanglas, kus kambris on kaks prüginõud – paberi ja segajäätmete jaoks. Prügi sorteerib töötaja, kes saab selle eest raha. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vanglas määratud karistus ei ole proportsionaalne, sest Tartu Vanglas, kus ta viibib praegu, piirdutakse sellise rikkumise korral vestlusega, millele järgneb noomitus ja alles seejärel kartserikaristus. Samuti ei ole Tartu Vanglas selline tegu rikkumine ning kaebaja ei saa aru, mis ta pidi kandma karistust.
16. Tartu Halduskohtus 13.09.2011 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et talle ei ole tutvustatud direktori käskkirja prügi sorteerimise kohta. Kaebaja väitis istungil, et kambris oli olemas Viru Vangla kodukord, mida tutvustati talle
17. aastal, kuid kõiki muudatusi seal sees ei olnud ja kui muudatused tulid, olid need eesti keeles ja ta ei oska öelda, mis nendes kirjas oli. Samuti väitis kaebaja istungil, et tema kambris ei saanud olla muud prahti peale 2 paberi, sest ta ei käinud vangla poes. Kaebaja sõnul olid kambris ainult vanad kirjad ja avaldused. Ka tema kambrikaaslane oli alles saabunud Tallinna Vanglast ja ta ei olnud jõudnud Viru Vangla poodi külastada.
18. Vastustaja leiab oma vastuses kaebusele, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb esitatud kaebusele vastu. Vastuse kohaselt teavitati kaebajat 14.02.2011 menetluse alustamisest ning anti võimalus selgituste andmiseks. Kaebaja keeldus teatist menetluse alustamise kohta allkirjastamast ning selgitusi anda ei soovinud. Vastustaja märgib, et Viru Vanglas on tõepoolest kambris prügi hoiustamiseks ainult üks prügikast. Viru Vangla praktika kohaselt käib kinnipeetavast koristaja kolm korda nädalas osakondades kolme prügikonteineriga ning kinni peetaval isikul on kohustus panna oma prügi vastavalt kas paberi-papi, pakendite või segaolmejäätmete konteinerisse. Prügi sorteerib iga kinni peetav isik ise ning vajadusel juhendatakse teda, milline prügi millisesse konteinerisse kuulub. Kuna kaebaja prügi sisaldas ainult paberprügi ja pakendeid, siis ei olnud kaebajal prügi sorteerimiseks kindaid vaja, sest paberprügi ei ole määriv ning pakendeid on vaja enne sorteerimist pesta. Kaebajal oli rikkumise toimepanemise hetkel viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks oli samuti määratud korraldusele mitteallumise eest. Kuna kaebaja viibib alates 28.02.2011 Tartu Vanglas, siis pöörati karistus täitmisele Tartu Vanglas.
19. Tartu Halduskohus rahuldas 03.10.
20. a otsusega kaebaja kaebuse ja tühistas Viru Vangla peaspetsialist–üksuse juhi 11.03.
21. a käskkirja nr 6-3/500-D. Kohus leiab, et vastustaja poolt kohtule esitatud 28.04.2011 inspektor-kontaktisik ja valvur M.P. vestluse protokolliga ei saa tõestatuks lugeda, et kaebaja prügikastis oli 11.02.2011 hommikul kahte liiki prügi – paberid ja pakendid. Kohus leiab, et on tõendatud kaebaja ütlused, et tema prügikastis olid ainult paberid ja reaalselt ei saanud teist prügi olla kinnipeetaval, kes eelmise päeva, s.o 10.02.2011 õhtul saabus kambrisse, ja hommikul (käskkirja kohaselt 11.02.2011 kell 09:00) tühjendas paberitega pooltäidetud prügikasti. Kaebaja seletas, et mingeid pakendeid ei olnud ja ei saanud olla üle öö. Kohus on seisukohal, et kui prügikastis olid ainult paberid, ei saanud vastustaja nõuda ka nende sorteerimist ja need tuli kallata ühte konteinerisse. Hinnates kõiki tõendeid kogumikus, jõudis halduskohus järeldusele, et kaebaja ei olnud süüdi käskkirjas märgitus. Kohus leiab, et kaebaja ei ole sooritanud käskkirjas märgitud distsiplinaarrikkumist ja seega käskkiri ei ole õige ning kuulub tühistamisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
22. Vastustaja esitas 31.10.2011 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 03.10.
23. a otsus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti hinnanud tõendeid, millega on oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid kogumis ning on selle tulemusena ebaõigesti leidnud, et 28.04.
24. a protokolli ei saa arvestada ning ei ole tõendatud, et kaebajal oli kambris eriliigiline prügi. Vastustaja leiab apellatsioonkaebuses, et kohus on jätnud arvestamata, et distsiplinaarmenetluse materjalidega on tõendatud, et kaebaja keeldus distsiplinaarmenetluse käigus seletusi esitamast ning ei esitanud ka märkusi distsiplinaarmenetluse protokollile. Distsiplinaarmenetluse materjalidega on tõendatud, et kaebaja ei ole algusest peale väitnud, et tema prügikastis olid ainult paberjäätmed, vaid kaebaja esitas selle väite alles vaidemenetluses, kui distsiplinaarmenetlus oli lõppenud. Samuti on vastustaja seisukohal, et 3 menetluse materjalidest on arusaadav, et kaebajal oli eriliigiline prügi, sest olukorras, kus isikul on ainult ühte liiki prügi, ei teki vajadust anda korraldust prügi sorteerimiseks. Kaebajal eriliigilise prügi olemasolu on tõendatud inspektor-kontaktisiku ja valvur M.P. vahel 28.04.2011 toimunud vestluse protokolliga, millest nähtuvalt selgitab valvur M.P., et kaebajal oli eriliiki prügi: pakendid ja paber. Vastustaja leiab, et halduskohus ei ole otsuse tegemisel tuginenud asjas esitatud ja kogutud tõenditele, vaid on otsuses põhjendamatult tuginenud kaebaja kohtuistungil esitatud paljasõnalisele väitele, et kaebajal ei olnud peale paberi muud prügi. Samuti on halduskohus jätnud kaebaja istungil esitatud väite kaupluse mittekülastamise kohta kontrollimata, rikkudes sellega uurimisprintsiipi. Vastustaja on seisukohal, et ajavahemik 10.02.2011 kuni 11.02.2011 kella 9-ni on piisavalt pikk aeg ning on põhjendamatu, miks selle aja jooksul ei oleks saanud tekkida muud prügi peale paberi. Samuti leiab vastustaja, et vale on kohtule esitatud väide, et kaebaja ja tema kambrikaaslane ei olnud jõudnud Viru Vanglas kauplust külastada, ning esitab kohtule tõendid selle kohta, et kaebaja on kauplust külastanud nii jaanuaris kui veebruaris 2011, ning veebruari alguses tellitud kauba sai kaebaja kätte 10.02.
26. Kaebaja palub oma vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja selgitab, et prügi olemasolu kambris sel ajal ei olnud füüsiliselt võimalik. Kaebaja sõnul toimetati ta Viru Vangla X-X sektori kambrisse XXXX 10.02.2011 ehk päev enne distsiplinaarkaristuse määramist, nii nagu tema kambrikaaslanegi. Samuti märgib kaebaja, et 10.02.2011 enne kambrisse XXXX paigutamist sõi ta õhtust etapiruumis ning toiduaineid tal ei olnud. Samuti rõhutab kaebaja vastuses, et tema suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluse käigus leidis aset hulgaliselt rikkumisi ning nende kohta saaks tunnistusi anda valvur M.P.
27. 17.09.2012 toimunud ringkonnakohtu istungil selgitas kaebaja, et 10.02.2011 kätte saadud kaup jõudis temani hommikul X-X osakonna kambris XXXX . Kaubaga toimis kaebaja järgmiselt: pani hügieenivahendid lattu, švammid, musta tee 250 g, maitseained, rohelise tee 500 g majoneesi, vatitikud võttis endaga kambrisse. Kaebaja selgitas täiendavalt, et kuna tema karistusaeg on 12 aastat vangistust, siis ta kogub hügieenivahendeid vabanemiseks. Seetõttu annab ta pea iga 2 kuu tagant lattu hügieenivahendeid kilekotis, mis ta maksikirjades saab. Iga kuu ostab ta ühe kilekoti, et ostetud geelid ja dušigeelid lattu anda. Ostetud 14 liitrist kilekotti kasutas ta kambrist kambrisse kolimiseks. Ostetud kanakoibade kohta selgitas kaebaja, et on taimetoitlane, mistõttu ostis ta kambrikaaslasele kanakoibi ja sai vastu hügieenivahendeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
28. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
29. Vastavalt HKMS § 59 lg-le 1 peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Ringkonnakohus märgib, et tõendamiskoormis selle kohta, et kaebaja prügikastis oli 11.02.2011 kella 9 paiku kahte sorti prügi, lasub vastustajal. Vastustaja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud ega esitanud kohtule piisavaid tõendeid veendumaks, et kaebaja prügikastis oli nimetatud ajal kahte sorti prügi. Esiteks on kahest sordist prügist esimest korda juttu alles 28.04.2011, s.t rohkem kui kaks ja pool kuud hiljem 4 vormistatud vestluse protokollis. Enne seda räägitakse vaid sellest, et kaebaja keeldus prügi sorteerimisest. Teiseks ei ilmne ka 28.04.
30. a protokollist, mis pakend paberite seas oli, vaid juttu on ainult üldsõnaliselt paberitest ja pakenditest. Ka ringkonnakohtu istungil ei osanud vastustaja esindaja selgitada kohtule, mis liiki pakend või pakendid olid paberite vahele sattunud. Kolmandaks on kaebaja selgitused muu prügi puudumise kohta tema prügikastis usutavad.
31. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et ei saa pidada õiguspäraseks olukorda, kus kambris on vaid üks prügikast, kuid prügi kogumisel tuleb sorteerida prügi kolme erinevasse kogumiskonteinerisse. VangS § 45 sätestab nõuded kinnipeetava kambrile. Selle lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas. Vangla sisekorraeeskirja § 7 sätestab toa, kambri ja kartseri kohustusliku sisustuse, mille hulka ei kuulu ühte ega mitut erinevat prügikasti. Järelikult on prügikasti või prügikastide paigutamisel kambrisse tegemist vangladirektori kaalutlusotsusega. Selle kaalutluse sisustamisel tuleb arvestada ka teiste seaduste sätete ning kinnipeetava õigustega. Ehitusseaduses, millele VangS § 45 lg 1 viitab, ei ole otsesõnu kehtestatud nõuet jäätmete sorteerimise kohta, küll aga kirjutab selle § 3 lg 4 ls 2 ette, et vältida tuleb mh tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ringkonnakohus leiab, et täiendavalt tuleb arvestada ka jäätmeseaduse § 14 lg-t 12, mis sätestab, et jäätmeid kogutakse liigiti, kui see on tehniliselt, keskkonnaseisukohast ja majanduslikult teostatav, ning neid ei segata teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on erinevad omadused. Arvesse tuleb võtta ka seda, et kinnipeetav on kohustatud VangS § 45 lg 2 järgi oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama ning VangS § 50 lg 1 järgi peab ta hoolitsema oma isikliku hügieeni eest. Neid norme arvesse võttes ei tohi kinnipeetavat asetada olukorda, kus ta on sunnitud kambris koguma jäätmed ühte prügikasti, kuid jäätmeid kogumiskonteinerisse valades on kohustatud sorteerima jäätmeid nii, et paber, pakendid ja segaolmejäätmed oleksid eraldi.
32. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et Viru Vangla 11.03.
33. a käskkiri nr 6-3/500D oleks tulnud tühistada ka juhul, kui väidetav rikkumine kinnipeetava poolt oleks tõendamist leidnud. Arvestades kaasuse asjaolusid, ei saa pidada proportsionaalseks eeldatavalt pestud pakendi ja paberi ühte kogumiskonteinerisse viskamise eest määrata karistuseks kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamist. VangS § 63 lg 1 järgi võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristusena raskuse järjekorras määrata noomituse, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamise, töölt eemaldamise kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamise kuni 45 ööpäevaks. Ka siis, kui võtta arvesse kaebaja kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei oleks mõõdukas eeldatavalt puhta pakendi ja paberi sorteerimata jätmise eest karistada kümneks päevaks kartserisse paigutamisega. Maili Lokk Agu Timmi 5 Madis Ernits