Obsah (9)

§ 179§ 475§ 753§ 172§ 173§ 757§ 756§ 139§ 147

2-12-41057 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2012.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-12-41057 Tsiviilasi SMC’i avaldus A

§ 179lg 4, 5, 6).

1. Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber
2. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. 1 2-12-41057
3. Määrus saata menetlusosalistele ja teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse menetlusosalistele teatavaks. Asjaolud SMC esitas 11.10.2012.a Harju Maakohtule avalduse Eesti sõltumatu vahekohtu 28.06.2012.a otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Eesti sõltumatu vahekohtu 28.06.2012.a otsusega kohtuasjas SMC’i hagis ANvastu võlgnevuse tasumise nõudes mõisteti AN SMC’i kasuks välja põhivõlg 439 586,61 eurot, jäeti viiviste nõue rahuldamata ning SMC’i vahekohtumenetluse kulud jäeti AN kanda. Vahekohtu otsus jõustus selle tegemise päeval. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 4 toimetas kohus avalduse ja menetlusse võtmise määruse puudutatud isikule kätte ning määras kirjaliku seisukoha esitamiseks tähtaja. Maakohus leidis, et ärakuulamiseks saab lugeda piisavaks kirjaliku esitatud seisukoha, kuna sel viisil on võimalik saada isikult andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. 06.11.2012.a esitas puudutatud isik seisukoha avaldusele, milles leiab, et kuigi otsus oli tema suhtes ebaõiglane seoses majanduskriisist tulenevaga, ei ole puudutatud isikul juriidilisi vastuväiteid otsusele. Kohtu põhjendused ja järeldused Vastavalt

§ 475

lg 1 p 14¹ kuuluvad kohtu lahendatavad asjad vahekohtumenetluses läbivaatamisele ning lahendamisele hagita menetluse raames.

§ 753

lg 1 kohaselt vahekohtu otsust tunnustatakse Eestis ja täitemenetlus vahekohtu otsuse põhjal toimub üksnes juhul, kui kohus on otsust tunnustanud ja tunnistanud otsuse täidetavaks. Kohus, tutvudes avalduse ja selle lisadega leiab, et Eestis sõltumatu vahekohtu 28.06.2012.a otsus kohtuasjas SMC’i hagis ANvastu võlgnevuse tasumise nõudes kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele. Kohus ei ole esitatud dokumentidest tulenevalt tuvastanud

§ 753lg 2 sätestatud tunnustamist välistavaid asjaolusid.

Samuti ei ole puudutatud isik esitanud vastuväidet lahendi tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172

lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kuna avaldus rahuldati, jätab kohus tulenevalt

§ 172lg 1 menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

2 2-12-41057 Vastavalt

§ 753

lg-le 1 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Tulenevalt

§ 757

lg 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata (

§ 756

lg 4).

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 57 lg 13 teine lause sätestab, et muu vahekohtumenetlusega seotud avalduse või taotluse kohtule esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kuna avaldaja ei ole avalduse esitamisel tasunud tasumisele kuuluvat riigilõivu ning kohus on otsustanud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda, nõuab kohus

§ 147

lg 3 kohaselt hagejalt riigilõivuseaduse § 57 lg 13 märgitud riigilõivu tasumist (50 eurot) riigi tuludesse. Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (s.o viivitamata) ning rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (

§ 179lg 4, 5, 6).

Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Haide Rimmel kohtunik 3