Asja lahendamiseks on seetõttu vajalik välja selgitada, kas tasaarvestuse formaalsed ja sisulise nõuded on täidetud. Tasaarvestamine toimub
Sellise avalduse võib teha ka kohtumenetluses. Kostja on tasaarvestuse avalduse vastuväidete esitamisega teinud, seega on formaalsed eeldused täidetud. Tasaarvestuse aluseks olevateks nõueteks on kostja vastuväidete kohaselt agenditasu nõue ning lepingu rikkumisest tulenev kahju nõue. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid agendilepingu, mille järgi kostja pidi vahendama hageja tooteid ja hageja kostjale agenditasu maksma. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja esitas kostjale ülesütlemisavalduse. Pooled vaidlevad selle üle, mis ajast ja mis alusel on agendilepingu üles öeldud.
lg 1 sätestab, et agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu.
lg 1 ning § 687 lubavad agendilepingu nii korraliselt kui erakorraliselt üles öelda. Erakorralise ülesütlemise jaoks on vajalik mõjuv põhjus. Kohtule esitatud müügiagendilepingust nähtub, et pooled ei ole leppinud kokku seadusest erinevat lepingu ülesütlemise korda. Järelikult tuleb lähtuda seaduses sätestatust. Kohtule esitatud hageja e-posti väljavõttest nähtub, et hageja on saatnud kostjale 22.07.2011 aasdressil XXX ülesütlemisteate. Lepingust ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud konkreetse e-posti aadressi, mille vahendusel toimub poolte ametlik kirjavahetus. Kohtule esitatud hageja ja kostja e-kirjavahetusest nähtub, et hageja ja kostja on kasutanud teadete edastamiseks e-posti aadressi XXX. Kohus asub seisukohale, et puudub alus arvata, et kostja ei saanud sellel aadressile edastatud e-posti kätte. Seega tuleb lugeda kirjad TsÜS § 69 lg 2 järgi edastatuks kostjale. Kostja kohustuseks on ülesütlemise vaidlustamisel tõendada, et ülesütlemisel ei olnud alust. Kohtule esitatud kostja konto väljavõttest ning OÜ-ga UE ning OÜ-ga TKH sõlmitud lepingutest nähtub, et hagejal olid lepingud oma toodete tarnimiseks nimetatud kahe ettevõttega, millest OÜ TKH on hagejaga seotud äriühing. Kohus asub seisukohale, et agendilepingu eesmärgiks tuleb pidada käesoleval juhul lepingute sõlmimist hageja toodete tarnimiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks agendilepingu kehtivuse ajal sõlminud lepinguid hageja toodete vahendamiseks. Seega on kohtu arvates õigustaud lep9ngu erakorraline ülesütlemine
lg 1 alusel
Kostjal oli õigus nõuda agenditasu maksmist kuni 01.08.2010, hageja on agenditasu tasumise tasaarvestanud, seega ei ole kostja tasaarvestuse sisulised eeldused täidetud ja agenditasu osas ei saa kostja hageja nõuet tasaarvestada.
lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Õiguskaitsevahendite kasutamise eelduseks on täiendava tähtaja andmine kohustuse täitmiseks. Kohtule esitatud hageja ja kostja kirjavahetuses nähtub, et hageja on kostjale korduvalt teinud etteheiteid kostja kohustuste täitmata jätmise kohta ning märkinud ära, et kavatseb lepingu jätkuva rikkumise korral kasutada õiguskaitsevahendina oma kohustuse täitmisest keeldumist. Kohtule esitatud 17.06.2010 kirjast nähtub, et hageja teavitas kostjat õiguskaitsevahendite kasutamisest. Kiri on edastatud hageja poolt kostja e-posti aadressile XXX, mida pooled on kasutanud teadete edastamiseks. Kohus asub seisukohale, et puudub alus arvata, et kostja ei saanud sellel aadressile edastatud e-posti kätte. Seega tuleb lugeda kirjad TsÜS § 69 lg 2 järgi edastatuks kostjale. Kohus leiab, et hageja tegevust ei saa pidada omapoolseks lepingu rikkumiseks, sest hageja on andud kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ning alles siis kasutanud õiguskaitsevahendeid. Kohus asub seisukohale, et kohustuse rikkumiseks ei saa pidada seadusest tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamist, kui nende õiguskaitsevahendite kasutamine on kohane. Asja ei ole seega oluline menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt tuvastada põhjuslikku seost ega kahju suurust, sest lepingu rikkumist ei ole toimunud. Kahju nõude osas ei ole kostja tasaarvestuse sisulised eeldused täidetud ja kostja ei saa hageja nõuet tasaarvestada.
lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamiselt. Hageja ja kostja on lepingu p 7.5 kokku leppinud viivise suuruseks 0,02 tasumata summalt päevas. Hageja on teinud tasaarvestuse kostjaga 30.09.2011 seisuga, arvestades, et kostja on jätnud täitmata oma kohustuse 7104,86 euro ulatuses. Samas oli hageja ise teinud tasaarvestuse selliselt, et kohustuse suuruseks oli tegelikult 6897,37 eurot. Viivist tuleb arvestada järgnevalt:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.