KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 16. oktoober 2012, Tartu Haldusasi Ago Sarap

) ja Vabariigi Valitsuse

1. novembri
2. a määruse „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ (erastamise korra) sätteid, kuna korraldus nr 34 on tehtud pärast maa tagastamist ja enam kui kolm aastat pärast seda, kui Tartu Ringkonnakohtu
3. märtsi
4. a määrusega haldusasjas nr 3-06-1183 olid kõrvaldatud senised takistused erastamismenetluse alustamiseks ja lõpuleviimiseks õigusnormidega kehtestatud tähtaja jooksul. Asjaolu, et kompromiss piiride kulgemise osas sai sõlmitud ja kohtumäärusega kinnitatud, ei tähenda, et tähtaegade osas õigusnormidega kehtestatud nõudeid ei pidanud enam täitma.

§ 23

lg 1 ja erastamise korra nõuded on maa erastamise taotleja poolt jäänud täitmata ja ta on kaotanud õiguse maa erastamiseks. Korraldus nr 34 on õigusvastane ka seetõttu, kuna ta rikub kaebaja õigust tema maa tagastamisele või erastamisele. Lisaks on mainitud korraldusega erastatud ka osa Aheru järvest, mis on avalik veekogu ja seetõttu erastamisele ei kuulu. Korraldus nr 155 on õigusvastane, kuna selle andmine ei ole aset leidnud seaduses sätestatud korras, vaid on toimunud kaebuse esitaja jaoks ajal, mil veel ei olnud jõustunud Tartu Halduskohtu

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-10-1263, mistõttu kaebaja ei osanud haldusmenetlust oodata ja ise initsiatiivi ilmutada oma õiguste tagamiseks.
3. Tartu Halduskohtu
4. mai
5. a otsusega jäeti A. Sarapu kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendustes on kohus leidnud, et korraldus nr 34 ei ole õigusvastane ega riku ka kaebaja õigusi. Maa eest, mida kaebajale ei ole tagastatud ja mis on erastatud kolmandatele isikutele, on A. Sarapule makstud kompensatsiooni. Lisaks on maaüksuste vaheliste piiride kulgemise osas sõlmitud kokkulepe ning ühes sellega on asjaosalised kinnitanud iseseisva kinnisasja moodustamise võimalust, mis välistab piirnevate kinnisasja omanikel õiguse taotleda seda maad endale. Erastamise suhtes sätestatud tähtaegadest mittekinnipidamine ei riku kaebaja õigusi, sest erastamise korra p-d 133 ja 134 ei kaitsegi kaebaja õigusi. Erastamise korra p 134 eesmärgiks on tagada maareformi tõrgeteta kulgemine, mitte aga välistada ehitise omaniku õigust ehitise juurde kuuluvat maad erastada. Nimetatud punkt reguleerib ainult kohaliku omavalitsuse ja erastamise taotleja õigusi ja kohustusi, selles sätestatud tähtaja ületamine ei too automaatselt kaasa maa ostueesõigusega erastamise õiguse kaotamist. Kohtu hinnangul ei riku ka osa Aheru järvest erastamine kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohus on seisukohal, et korraldus nr 155 ei riku kaebuse esitaja õigusi ei sellega, et vastustaja võttis vaideotsuse vastu enne halduskohtu otsuse jõustumist, ega ka sellega, et kaebajat ei kaasatud vaidemenetlusse ega kuulatud ära. Vastustaja on õigesti leidnud, et esines olukord haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 2 kohaldamiseks, kuna kaebuse esitaja oli saanud oma seisukohti avaldada nii kirjalikus vaides kui ka kohtumenetluses. Tõsiasi, et Taheva Vallavalitsus on otsustanud jätta peatamata haldusakti täitmise, kuid pole seda vaideotsuses põhjendanud, ei anna alust korralduse nr 155 tühistamiseks. 2 ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
6. A. Sarapu esitas Tartu Halduskohtu
7. mai
8. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse haldusajas nr 3-10-3174 tühistada ja teha asjas seda uuesti läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega tühistada Taheva Vallavalitsuse
9. märtsi
10. a korraldus nr 34 ja
11. novembri
12. a korraldus nr 155 nende õigusvastasuse tõttu. Apellant on seisukohal, et kaevatav kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, kuivõrd halduskohtu poolt on ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse norme, ebaõigesti on hinnatud tõendeid ning oluliselt on rikutud kohtumenetluse norme. Apellant ei nõustu sellega, et maa erastamise korraldus ei riku kaebaja õigusi. Kohus pole veenvalt põhjendanud vaidlusaluse maa tagastamata või erastamata jätmist. Kohus on jätnud võtmata seisukoha erastamise korra p 136 sisu osas ning võimaliku vastuolu kohta

§de 22 lg 12 ja 23 lg 11 vahel. Kohus on valesti ja meelevaldselt tõlgendanud ka erastamise korra p

1. Taheva Vallavalitsus on rikkunud vaideotsuse tegemisel haldusmenetluse seaduses sätestatud norme, kuid kohus pole antud rikkumist tuvastanud.
2. Taheva Vallavalitsus ei nõustu vastuses A. Sarapu apellatsioonkaebuses esitatuga. Taheva Vallavalitsus jääb Tartu Halduskohtule
3. jaanuaril 2011 esitatud seisukohtade juurde, kus ta leidis, et korraldusega nr 34 hõlmatud maatükki ei ole võimalik kaebuse esitajale tagastada või erastada, kuna maal asub teistele isikutele kuuluv hoone ning korralduse vastuvõtmisega ei ole rikutud tähtaegu. Ka korralduse nr 155 vastuvõtmisel ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi. Ühtlasi leiab vastustaja, et Tartu Halduskohtu
4. mai
5. a otsus on piisavalt põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7. Kaebaja on vaidlustanud haldusakti, millega erastati kolmandatele isikutele maa nende hoone juurde. Sealjuures on kaebajale maa tagastamine ja kompenseerimine juba eelnevalt otsustatud ning need haldusaktid on jõustunud (vt ringkonnakohtu istungi protokolli). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et niisuguses olukorras ei saa kolmandatele isikutele maa erastamine kuidagi kaebaja õigusi rikkuda. Kaebajale on juba maa tagastatud või tagastamata jäänud osas kompenseeritud ning erastatava maa saatus ei mõjuta enam kuidagi kaebajat.
8. Kaebaja väidetud maa ostueesõigusega erastamise korra p 134 rikkumine ei saa samuti kaebaja õigusi mõjutada. Viidatud säte näeb ette, et kui maa ostueesõigusega erastamise taotleja ei ole kolme kuu jooksul maa piiride kulgemise ettepaneku kättesaamise päevast arvates tellinud katastriüksuse moodustamist, ei ole taotlenud uut tähtaega või järginud uut määratud tähtaega, lõpetab linna- või vallavalitsus otsusega maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ja taotleja kaotab maa erastamise õiguse. Isegi juhul, kui kaebaja põhjendused erastamise korra p 134 rikkumise kohta oleksid paikapidavad, ei tähenda selle normi rikkumine kaebaja õiguste rikkumist. See norm ei kaitse 3 kaebaja subjektiivseid õigusi. Nimelt tuleneb maa ostueesõigusega erastamise korra p-st 136, et kui maa erastamise menetlus p 134 alusel lõpetatakse, tehakse maavanemale ettepanek ehitise teenindamiseks vajaliku maa riigi omandisse jätmiseks ja ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmiseks. Ka

§ 23

lg 11 sätestab, et kui isik kolme kuu jooksul katastriüksuse moodustamist ei telli, jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 12. Ainetu on kaebaja poolt püstitatud konstruktsioon, justkui annaks maa ostueesõigusega erastamise korra p 136 üksnes võimaluse maa riigi omandisse jätmiseks, kuna selle normi kohaselt tehakse maavanemale üksnes sellekohane ettepanek. Nagu eelnevalt märgitud, sätestab

§ 23

lg 11 imperatiivselt, et kui katastriüksuse moodustamist tähtaegselt ei tellita, jääb isik maa erastamise õigusest ilma ja see maa jäetakse riigi omandisse ning hoone omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus. Seega tegelikult valikuvõimalust maa riigi omandisse jätmise või mittejätmise vahel ei ole. 13. Nagu eelnevast nähtus, ei oleks kaebajal tekkinud võimalust erastatud maa endale saamiseks ka juhul, kui kohalik omavalitsus oleks käitunud maa ostueesõigusega erastamise korra p-s 134 sätestatud korras. Sellisel juhul oleks maa jäetud järgmise sammuna maa ostueesõigusega erastamise korra p 136 ja

§ 23

lg 11 alusel riigi omandisse ning mingil juhul poleks sellele saanud pretendeerida kaebaja. Seetõttu ei oleks kuidagi saanud kohalduda ka

§ 22

lg 12, mis sätestab, et kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Seda põhjusel, et erastamise korra p-st 136 ja

§ 23

lg 11 tulenevalt oleks vaidlusalune maa kuulunud niikuinii riigi omandisse jätmisele ning vaba maad, mille suhtes oleks saanud kohaldada

§ 23lg-t 11, ei oleks tekkinud.

14. Ringkonnakohus märgib lisaks, et

§ 22lg 12 ei oleks kohaldamisele kuulunud ka muul põhjusel.

Nimelt on selle sätte sõnastusest tulenevalt selle normi kohaldamise eelduseks see, et vabast maast ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. Vaidlustatud korraldusega oli antud nõusolek 564 m2 erastamiseks suvila juurde. See kinnitab, et iseseisvalt kasutatava kinnisasja moodustamine oli võimalik. 15. Kaebaja väitega, et

§ 23

lg 11 ja § 22 lg 12 vahel on vastuolu, ja et eelistama peaks § 22 lg-t 12, ringkonnakohus ei nõustu. Tegelikkuses reguleerivad normid erinevaid olukordi ning normikonkurentsi ei ole.

§ 23

lg 11 reguleerib seda, mis saab erastamisele kuulunud maast siis, kui maa erastamise menetlus on erastajate tegevuse tõttu ebaõnnestunud.

§ 22

lg 12 reguleerib aga omandireformi käigus kujuneda võinud olukordi, kus maade tagastamiste ja erastamiste käigus on jäänud eraomandis olevate maatükkide vahele väiksed maatükid, mis ei ole oma suuruse või kuju tõttu iseseisvalt kasutatavad, ning mis on seetõttu mõistlik liita teiste maatükkidega. Pigem kinnitab

§ 22

lg 12 seda, et praegusel juhul kuulunuks kohaldamisele kindlasti just

§ 23lg 12.

Viimatinimetatud normi eesmärk on vältida uute peremehetute maatükkide teket, mille kõrvaldamiseks on seadusandja vastu võtnud

§ 22lg 12.

Käesoleval juhul olnuks kohaliku omavalitsuse poolt maa ostueesõigusega erastamise korra p 134 järgimisel täidetud just

§ 23lg 12 kohaldamise eeldused.

Seega ei oleks kaebajal mingil juhul tekkinud võimalust erastada maad

§ 22lg 12 alusel.

4

1. Kaebaja maaüksuse piirid on määratud kaebajale maa tagastamise menetluse käigus. Neid piire vaidlusaluse maa erastamine kuidagi ei mõjuta ning vastavalt ei riku maa erastamise korraldus ka kaebaja õigusi. Kaebaja õigust liikuda kallasrajal ei saa mõjutada erastamise ulatus. Kallasrajal liikumise õigus on tagatud muude õigusaktidega.
2. Eelnevast tulenevalt ei saa Taheva Vallavalitsuse
3. märtsi
4. a korraldus nr 34 kuidagi kaebaja õigusi rikkuda. Kuni
5. detsembrini 2011 kehtinud HKMS § 7 lg 1 järgi sai kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes isik, kelle õigusi oli rikutud. Sama sätestab käesoleval ajal kehtiva HKMS § 44 lg
6. Seega juhul, kui vaidlustatud haldusakt ei oma kaebaja õigustele mingit mõju, ei saa see järelikult tema õigusi riivata (ega haldusakti õigusvastasuse korral neid seega ka rikkuda). Olles tuvastanud, et kaebaja õiguste riive puudub, ei pea kohus andma hinnangut haldusakti õiguspärasusele (RKHKm 3-3-1-64-00, p 1).
7. Kuna vallavalitsuse
8. märtsi
9. a korraldus nr 34 ei saa rikkuda kaebaja õigusi, ei saa neid rikkuda ka Taheva Vallvalitsuse
10. novembri
11. a vaideotsus, mis on tehtud selle korralduse peale esitatud vaide suhtes. Seetõttu ei anna ringkonnakohus hinnangut ka selle haldusakti sisulise õiguspärasuse osas. Kaebaja väidetud ärakuulamisõiguse rikkumine vaidemenetluses ei ole iseseisva subjektiivse õiguse rikkumine, mis annaks õiguse kaebuse esitamiseks. Sellegipoolest märgib ringkonnakohus, et arvestades vaidemenetluse regulatsiooni paiknemist haldusmenetluse seaduses, on vaidemenetlus samuti haldusmenetlus. Vastavalt kohalduvad haldusmenetluse üldnormid ka vaidemenetlusele. Sealhulgas kohaldub vaidemenetluses ka HMS § 40 lg 3 p 2, mis võimaldab isiku ärakuulamata jätta, kui tema vaides esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Sarnaselt kohalduvad vaidemenetlusele ka muud haldusmenetluse põhimõtted - näiteks vaideotsuse põhjendamise kohustus ja vorminõuded tulenevalt HMS §-st 56 (ning seda mitte ainult juhul, kui vaie jäetakse rahuldamata, vaid ka juhul, kui vaide rahuldamine piiras kolmanda isiku õigusi – vrdl HMS § 85 lg 2 ja § 56 lg 4).
12. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulud summas 275 eurot ja 97 senti) jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Maili Lokk Agu Timmi 5 Einar Vene