← Eesti

2-11-63370/14

Tsiviilasi nr.2-11-63370 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 05.10.2012 a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-63370 Tsiviilasi KÜXXX hagi VT vastu võlgnevuse 2 528,65 euro ja viivise 4,07 euro nõudes Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 2 528,65 eurot Hageja: KÜXXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: Paul Puustusmaa (AA-Juriidilised Teenused, paul@aa-teenused.ee ) Kostja: VT(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 19.09.

  1. a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja esindaja Paul Puustusmaa Kostja VT RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista VT põhivõlg 2 528,65 eurot ja viivis 4,07 eurot ning menetluskulud 728,33 eurot KÜXXX kasuks.. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
  2. KÜ XXXesitas 23.12.
  3. a Pärnu Maakohtule avalduse VT vastu maksekäsu kiirmenetluses 1 952,92 euro nõudes. 16.01.2012.a. tegi Pärnu Maakohus võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 15.02.
  4. a posti teel vastuväite. Pärnu Maakohtu 12.03.
  5. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. 26.03.
  6. a Harju Maakohtu määrusega jätkati KÜ XXX poolt VT vastu esitatud nõude menetlemist hagimenetluses. 18.04.
  7. a esitas KÜXXX kohtule hagiavalduse nõudesumma suurendamise taotlusega, mille kohaselt põhinõue on 2 528,65 eurot ja viivis 4,07 eurot. Hagiavalduse kohaselt 03.01.
  8. a on KÜ XXX kantud MTÜ registrisse. Kostja VT on ühistu valitsemise all oleva hoone XXX krt 19 omanikuna hageja (korteriühistu) liikmeks. Hageja on asutatud elamu XXX majandamiseks ja haldamiseks. Ta lähtub oma majandustegevuses korteriomandiseadusest, korteriühistuseadusest, põhikirjast nagu ka seonduvatest teistest õigusaktidest. Eelnimetatust tulenevalt kohustub iga korteriühistu liige (sealhulgas kostja) tasuma igakuiselt korteriühistule temale esitatud arvetes märgitud suuruses ja tähtajaks elamu majandamise ja haldamise eest. Arvetel on kululiikidena välja toodud teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud ja mille eest on ta kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise tähtaeg ja arvestatud viivis. Kostja ei ole oma kohustusi ühistu ees täitnud seaduse ja põhikirjaga ettenähtud korras ning kostjal on tekkinud võlgnevus ühistu ees ning see kasvab. Seisuga 17.04.
  9. a on kostja võlgnevus hageja ees põhisumma osas 2 528,65 eurot ja viiviste osas 4,07 eurot, seega kokku 2 532,72 eurot. Eelnimetatu alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhinõue 2 528, 65 eurot ja viivis 4,07 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED JA MENETLUSE KÄIK
  10. 15.06.
  11. a kohtule esitatud vastuses kostja tunnistab hagi osaliselt, summas 1 455,14 eurot, millest põhivõlgnevus on 1 201, 50 eurot ja viivis 253,64 eurot. Kostja selgitab, et seisuga 27.11.
  12. a oli tal võlgnevus summas 19 010,10 krooni korteri eest tasumise osas, kusjuures põhivõlgnevus hageja ees moodustas 18 638,05 krooni. Hageja pöördus EIOÜ poole ülalmärgitud summa väljamõistmiseks kostjalt. 27.11.
  13. a kostja ja inkassofirma sõlmisid lepingu kõnesoleva võlgnevuse tasumise osas täies ulatuses ning eelnimetatud lepingu p 3 järgi allkirjastasid pooled maksegraafiku, mille kohaselt 12.12.
  14. a kuni 12.11.
  15. a oli kostja kohustatud tasuma inkassofirmale 20 162,16 krooni, millest põhivõlgnevus on 18 638,05 krooni ja viivis summas 12,05 krooni. Kostja kustutas igakuiselt allkirjastatud maksegraafiku alusel võlgnevuse summas 1680,18 krooni ning kostja täitis kohustusi inkassofirma ees täies ulatuses. Inkassofirma kandis hageja arveldusarvele vaid 17 925,98 krooni, sealhulgas olemasoleva põhivõlgnevuse summas 18 638,05 krooni asemel kandis inkassofirma hageja arveldusarvele vaid 14 079,33 krooni, viivis oli arvestatud summas 3 848,65 krooni, mitte summas 12,05 krooni. Inkassofirma jättis hagejale maksmata põhivõlgnevuse summas 3 834,60 krooni või 245,08 eurot. Pärast 27.11.
  16. a EIOÜ-ga lepingu sõlmimist jätkas hageja viivise arvestamist võlgnevuse summalt, mida tegelikult tasus kostja inkassofirmale sõlmitud lepingu alusel. Kostja leiab, et hageja käitus ebaseaduslikult, tahtlikult suurendades igakuist viivist võlgnevuse summalt, mida tegelikult kostja kustutas maksegraafiku alusel aasta vältel. Kostja väidab, et hageja poolt viivise alusetu arvestus raskendas tal põhivõlgnevuse tasumist. Kostjalt korteri eest saadud maksetega kustutati viivist, mida oli põhjendamatult suurendatud. KOHTU PÕHJENDUSED
  17. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ja tutvunud kohtule esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus arutas asja lihtmenetluses.
  18. Kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud ning selles osas kohus otsust TsMS § 444 lg 1 järgi ei põhjenda.
  19. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjale teenuseid arvetel esitatud mahus vahendanud ja osutanud, samuti ei vaidle pooled kostja poolt tasutud summade suuruse üle. Poolte vahel on vaidlus võla arvestuse üle. Hageja on kostja poolt tasutud summadest esmalt maha arvestanud viivised ning seejärel põhinõude proportsionaalselt tasutud summadega. Kostja sellise arvestusega ei nõustu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. § 101 lg 1 p 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist. VÕS õ 113 lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist.
  20. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kohtule esitatud võla arvestuse tabelist nähtub, et hageja on arvestanud kostja poolt tasutud summadest maha nii viiviste kui ka põhinõude kattes. Hageja selline tegevus on seadusega kooskõlas. Seetõttu ei ole kostja vastuväited selle kohta, et hageja on kohustuse suuruse valesti arvestanud, alusetud. Kohtule esitatud võla arvestuses nähtub kostja kohustuseüldine suurus, kostja poolt tasutud summad ning seega ka täitmata kohustuse suurus. Hageja on kohustuses maha arvestanud inkassofirmale tasutu.
  21. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2 528,65 eurot ja viivis 4,07 eurot. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 405 lg 1 p 3 järgi jätta kostja kanda ja kostjalt tuleb välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv ning põhjendatud õigusabikulud summas 728,33 eurot. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.