KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2012. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-37055 Tsiviilasi EEAS-i hagi

§-d 1027 ja 1028 lg

1. Kostja II leiab, et elektrienergia müügiga seotud kulutused on kostja I kohustatud hagejale hüvitama sõlmitud üürilepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja II, et EEAS hagiavaldus võla nõudes kostja I osas on põhjendatud, kuid kostja II suhtes tuleb jätta rahuldamata. Kostja II palub jätta menetluskulud kostja I kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, te kostja I ja kostja II vahel oli sõlmitud üürileping 18.02.2008.a.a, mille kohaselt andis kostja II kostjale I ajutiseks kasutamiseks äriruumid asukohaga XXX, Tallinn. Kostja I võttis ruumid kasutusele kontoriruumidena. Üürilepingu punkti 3.5.
2. kohaselt kohustus kostja I tasuma elektrienergia eest kehtestatud ametlike tariifide alusel rendile antavatesse ruumidesse paigaldatud voolumõõtja näite arvestades. 08.04.2010.a. tuvastas EEAS, et XXX, Tallinn keldriruumides tarbitakse osaliselt elektrienergiat ja kasutatakse võrguteenust ebaseaduslikult. Kuna nimetatud objektil ei olnud sõlmitud elektrienergia ostu- ja müügilepingut ei ole tasutud tarbitud elektrienergia ees, siis esitas hageja kostjale I arve nr XXX summas 88 289,29 krooni (5 642,71 eurot). Vastavalt

§ 1037

lg 1 õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.

§ 1037

lg 1 järgi vastutab isik, kes on (sõltumata oma süüst) toime pannud hageja õiguste rikkumise asudes hageja nõusolekuta elektrienergiat ja võrguteenust tarbima. Kuivõrd

§ 1037

lg 1 järgi vastutab võlgnik sõltumata oma süüst, ei oma tähtsust, kas võlgnik õigustuse puudumisest teadis. Rikastumise ulatuse määrab kindlaks käesolevalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri

1. mai 2007.a. määrus nr
2. Tarbitud elektrienergia koguse arvestamisele kohaldatakse täiendavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007.a. määrust nr 34 Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise kord. Sama määruse § 4 lg 1 p 1 kohaselt nõuetekohase mõõtesüsteemiga mõõtmata või võrgu- või elektrilepingus määramata viisil elektrienergia tarbimise korral arvutab ettevõtja ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia kogused eelnenud või järgnevate analoogsete päevade mõõtmistulemusi arvestades. Kohus märgib, antud asjas küll obiter dictum, et kui õiguste rikkumisel on kolmandal isikul kaaspanus, siis võib kõne alla tulla solidaarvõlgnevus

§ 65lg 1 kohaselt.

Antud juhul on aga hageja esitanud nõude järjestatud alternatiividena, mistõttu peab kohus esmalt kontrollima hageja nõuet kostja I vastu.

§-st 65 lg-st 1 tuleneb, et isegi kui kostjal II peaks olema kaaspanus, siis ei mõjuta see kostja I vastutust kui rikkumises esinesid ka kostja I teod. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kostja I pidas ruumides kontorit ning tarbis elektrienergiat, kuid tarbimiseks puudus kehtiv leping, seega on kostja I vastutav

§ 1037

lg 1 järgi.

§ 1037

järgi ei välista nõude esitamist see, et kostjal VGOÜ-l on sõlmitud leping kostja II SOÜ-ga, seega ei ole ka kostja I väited lepingu ja selle sisu kohta asjasse puutuvad.

§ 1037

alusel nõude esitamiseks piisab sellest, et kostja I on elektrienergiat tarbinud ja selleks puudub nõusolek. Kostja I ei ole vaidlustanud mõõtmise hetkel tuvastatud elektritarbimise ulatust, mis on väljendatud arvestuses tl 16 veerg

1. Kostja I selgituse kohaselt kasutas kostja I ruumides kontoritehnikat ning elektrikütet. Hageja seletuse kohaselt on mõõdetud tarbimine iseloomulik sarnases suuruses elektriküttega ruumidele. Seega ei ole kohtul alust kahelda mõõtmise hetkel tuvastatud elektritarbimise ulatuses. Kostjal I on vastavuses Majandus- ja kommunikatsiooniministri
2. mai 2007.a. määrusega nr 34 tasumata elektrienergia eest perioodil 08.04.2009.a.-08.04.2010.a., kokku summas 88 289,29 krooni ehk 5 642,71 eurot. Kohus mõistab võlgnevuse kostjalt I välja. Seoses esimese alternatiivnõude rahuldamisega ei hinda kohus teisi hageja väiteid. Kostja I 23.04.2012 ja 09.04.2012 taotluse koos tõenditega jätab kohus TsMS § 66 alusel tähelepanuta, kuna see on esitatud pärast asja arutamise lõpetamist. Kohus jätab rahuldamata ka taotluse protokolli parandamiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja I VGOÜ kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Peeter Pällin Kohtunik