Obsah (16)

§ 164§ 171§ 76§ 82§ 208§ 100§ 101§ 103§ 108§ 113§ 94§ 197§ 200§ 115§ 127§ 650

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2012. a Tartu Tsiviilasja number

§ 164

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja sõltumata võlgniku nõusolekust anda oma nõude lepingu alusel üle tervikuna või osaliselt teisele isikule.

§ 164lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

Kohtule nähtuvalt on kostjale esitatud teated nõude loovutamise kohta 08.09.2008. a (tl 45) ja 11.05.2009. a (tl 46).

§ 171

lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust.

§ 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. B OÜ ja OÜ Hotell Bernhard on 04.05.2008. a, 09.03.2009. a ja 11.03.2009. a teostanud ostu-müügitehinguid

§ 208

lg 1 tähenduses (tl 32-35).

§ 208

lg 1 kohaselt kohustub müüja andma asja müügilepinguga kostjale üle 3 olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügiteenuse osutamisel väljastas OÜ B OÜ-le Hotell Bernhard tasumiseks järgmised arved: nr 27191, 04.06.

1. a summas 4991,40 krooni, tähtaeg tasumiseks 07.06.
2. a (tl 37); nr 28068, 09.03.
3. a summas 18 922 krooni, tähtaeg tasumiseks 14.03.
4. a (tl 38); nr 28069, 11.03.
5. a summas 434,25 krooni, tähtaeg tasumiseks 16.03.
6. a (tl 39). Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid arvete tasumise kohta. Kohus selgitas kostjale, et TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus andis korduvalt pooltele tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks (tl 120, tl 125), kostja täiendavaid tõendeid kohtule ei esitanud. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohtule nähtuvalt rikkus kostja lepingust tulenevaid kohustusi, jättes arved nõuetekohaselt tasumata. Samuti nähtub kohtule, et hageja on korduvalt kostjale esitanud nõudeid võlgnevuse tasumiseks (tl 48-59).

§ 103

lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

§ 103

lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kohtule ei nähtu esitatud tõenditest, et võlgnik oleks rikkunud kohustust vääramatu jõu asjaoludel, samuti ei nähtu kohtule

§ 108lg 2 p 1-4 täitmisnõuet välistavaid asjaolusid.

Seega vastutab kostja kohustuse rikkumise eest.

§ 101

lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult nõuda viivisintressi kuni

§ 94sätestatud suuruseni.

Kui lepinguga on ette nähtud suurema viivisintressi maksmine, kui on sätestatud

§-s 94, võib viivisintressi nõuda lepingus sätestatud suuruses. Hageja on kohtule esitanud viivise arvestuse (tl 47), millest nähtuvalt on viiviseid arvestanud järgmiselt: arve nr 27191 summas 4230 krooni tähtajaga 07.06.

1. a viivisega 0,2% päevas tähtaegselt tasumata summalt s.o 1123,07 krooni (tl 37); arve nr 28068 summas 18 922 krooni tähtajaga 14.03.
2. a viivisega 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt s.o 6412,36 krooni (tl 38); arve nr 28069 summas 434,25 krooni tähtajaga 16.03.
3. a viivisega 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt s.o 273,58 krooni (tl 39). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-120-08 asunud seisukohale, et lepingupooled on vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-08 selgitanud, et juhul, kui pooled on lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. 4 Kostja on kohtule nähtuvalt esitanud vastuväite, mille kohaselt tuleneb kostjale kohustuse täitmisest keeldumise õigus B OÜ ja M OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingust nr 280 (garantiisertifikaat nr 129 vt tl 98 ja tl 100-104). Kohtule nähtuvalt on kostja korduvalt rõhutanud oma õigust keelduda arvete maksmisest (tl 63, 82), millele B OÜ on reageerinud selgitustega (tl 60-61, tl 64-65). Kohus selgitas kostjale, et antud juhul on töövõtuleping koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega sõlmitud B OÜ ja M OÜ vahel. Kohtule nähtuvalt ei ole lepingut sõlmitud kolmanda isiku kasuks, samuti ei ole kohtule esitatud muid tõendeid, millest nähtuks kostja õigus tugineda oma vastuväidetes töövõtulepingule nr 280 (garantiisertifikaat nr 129). Kohus oli seisukohal, et kostjal puudub õigus esitada vastuväiteid tuginedes B OÜ ja M OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingule nr 280 (garantiisertifikaat nr 129). Kohus jättis eeltoodu, TsMS § 238 lg 5 ja TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel rahuldamata hageja taotluse garantiisertifikaadi välja nõudmiseks kostjalt (tl 97). Kostja on kohtule esitanud kreeditarve nr 0001-2009 summas 7735 krooni (tl 83).

§ 197

lg 1 kohaselt juhul, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poolega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustust täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 200

lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Antud juhul ei saa kostja nõuda B OÜ-lt kohustuse täitmist ning B OÜ võib esitada vastuväite, seega ei ole tegemist olukorraga, kus pooled saaksid oma nõuded vastastikku tasaarvestada. Kostja on B OÜ-le esitanud veekahju hüvitamiseks arve nr 0129-2009 summas 62 400 krooni (tl 80). Kohus selgitas kostjale, et B OÜ ja Hotell Bernhard OÜ vahel on sõlmitud müügileping. Lepingust tuleneva vastutuse aluseks on lepingust tuleneva kohustuse rikkumine. Antud juhul ei nähtu kohtule müügilepingust tulenevat kohustust, millise eesmärgiks oleks olnud veekahju ärahoidmine. Lisaks selgitas kohus kostjale ärakuulamisel 13.12.2011. a, et omapoolsete nõuete esitamiseks tuleb esitada vastuhagi või menetleda nõudeid eraldiseisva tsiviilprotsessi raames. Kostja ei pidanud vajalikuks vastuhagi esitamist. OÜ B on kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt loovutanud hagejale võlgnevuse sissenõudmisega seotud kahju hüvitamise nõudeõiguse (arve nr 081190 summas 3569 krooni võlgnevuse sissenõudmisega seotud inkassokulu, tl 62).

§ 101

lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 115

lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kohus oli seisukohal, et antud juhul on B OÜ-le võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulu käsitletav kahjuna

§ 127mõttes.

Juhul, kui kostja oleks nõuetekohaselt tasunud B OÜ-le arved, ei oleks võlgnevuse sissenõudmisega seotud kahju tekkinud. Kohtu hinnangul oli kostja kahju tekitav tegu põhjuslikus seoses selle tagajärjega. Kohus oli seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 27 955,59 krooni s.o 1786,69 eurot, millest põhivõlg on 16 577,58 krooni s.o 1059,50 eurot, viivis 7809,01 krooni s.o 499,09 eurot ning võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud 3569 krooni s.o 228,1 eurot. 5 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hotell Bernhard OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) sõlmisid OÜ B ja OÜ M esindaja tulenevalt töövõtulepingust nr 220 kokkuleppe, et B OÜ valib seadmed ja paigaldab need vastavalt projektile. Tööde lõpetamisel tasus Hotell Bernhard OÜ 961 922 krooni ning osapoolte vahel sõlmiti garantiileping 20.06.
2. a, millega B OÜ kohustus kahe aasta jooksul peale seadmete üleandmist tasuta korvama võimalikud tehnilised rikked vastavalt garantiisertifikaadile nr
3. Mõne kuu pärast ilmnesid tehnilised rikked, projekteerimise vead ning seadmed lakkasid töötamast; 2) on B OÜ esitanud arve nr 28068, kuid sellel arvel märgitud seadmed ei asu hotelli territooriumil. Seadusest tulenevalt on ostja alles siis kohustatud maksma, kui seadmed ja teenus on üle antud; 3) ei olnud B OÜ-l alust esitada arve summas 18 922 krooni. Oma väidete tõendamiseks esitas apellant maakohtule Hotell Bernhard OÜ selgitused (lisa 1).
4. Proinfo OÜ vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu lahend tuleb ebaõige materiaalõigusnormi kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb uue lahendi, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnormi, kui leidis, et kostjal puudub õigus tugineda väitele, et arved esitati tööde ja materjalide eest, mis tulenevalt garantii kokkuleppest tuli teha töövõtjal tasuta. Ringkonnakohtu arvates saab käesolevas otsuses hinnata maakohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid, mida pooled esitasid seoses garantii kehtivusega.
7. Hageja esitas nõude, mis tulenes B OÜ poolt kostjale esitatud nelja arve mitteõigeaegsest tasumisest: 1) arve 09.03.2009 nr 28068, summa 18 922,00 kr; 2) arve 11.03.2009 nr 28069, summa 434,25 kr; 3) arve 08.05.2008 27139, summa 2 251,45 kr / 143,89 €/; 4) arve 04.06.2008 nr 27191, summa 4991, 40 kr / 319,01 €/. Asja materjalidest nähtub, et B OÜ ja OÜ Hotell Bernhard koostasid 20.06.2007.a basseiniseadmete ekspluatatsiooni võtmise kohta akti. Nimetatud akti kohaselt kohustus B OÜ 2 aasta jooksul peale üle andmist tasuta kõrvaldama võimalikud tehnilised rikked (mis pole tekkinud tellija süül) vastavalt lisatud garantiisertifikaadile nr 129, kehtivusajaga kuni 20.06.2009 (lk 98).
8. Menetlusosalistel on vaidlus selle üle, kas kõik arved esitati tööde ja materjalide eest garantii perioodi kehtivuse ajal.

§ 650

lg 1 kohaselt töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö 6 lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 230 ja 231 sätestatut. Apellandi väide, et tööd tehti garantii kehtivuse ajal ja seetõttu ei ole tal kohustust nende eest tasuda, on õige. Hagejal lasus menetluses tõendamiskoormis tõendamaks, et garantiiperiood oli lõppenud. Kostja tugines vastuväitele, et garantii kehtivuse tõttu ei ole tal tasumise kohustust poolte vahel enne kohtumenetlust toimunud kirjavahetuses, maksekäsu kiirmenetluses ja jäi selle vastuväite juurde ka kohtumenetluses. Hageja oli sellest vastuväitest teadlik ja esitas erinevaid vastulauseid, märkides kord, et garantii on lõppenud, teisal aga, et arvete aluseks olnud tööd ja detailid ei käinud garantii alla. 10. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagejat esindas õigusteadmistega esindaja, kes oma väite kinnitamiseks, et garantii ei kehti, ei esitanud tõendeid. Hageja esitas kostja kirjalikule vastusele vastuväite, et garantii lõppes 20.06.2008 (lk 96). Hageja märkis, et garantii aeg seadmetele tuleb arvestada tehase poolt antava garantii ajaga ja vastavalt sellele on garantii lõppenud. Tõendeid ega muid vastuväiteid hageja kostja seisukohale ei esitanud. Kostja esitas kostja vastuse lisana OÜ-u B 14.10.2008 dateeritud kirjaliku seletuse, mille kohaselt „probleem tekkis nö detailidega, mis ei kuulu garantii alla või on kaotanud teatud põhjustel garantii. Garantii alla ei kuulu seadmete detailid, milledele ei saa anda tehas garantiid põhjusel, et seadmete eluiga sõltub paljudest teguritest, seal hulgas suuresti vee omadustest ning kasutus tingimustest“ (lk 60). Ringkonnakohtu arvates ei lükka

§ 650

lg-s 1 sätestatud garantii andja vastutuse eeldust ümber üldsõnaline tinglik konstateering. Hagejal oli menetluses võimalus soovi korral esitada tõendid, mille alusel oleks saanud hinnata iga arvel nimetatud detaili ja töö osas, kas ja millistel põhjustel oli tegemist garantiivastutuse välistusega. Hageja ei tõendanud, et esinesid asjaolud, mis lükkavad ümber seaduses sätestatud eelduse „garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi“. Ringkonnakohus möönab, et maakohus ei selgitanud pooltele piisavalt tõendamiskoormist, kuid arvestades vaidluse olemust, asjaolu, et hagejat esindas õigusteadmistega isik ning seda, et kostja tugines garantii vastutuse klauslile kogu menetluse aja, siis tuleb asuda seiskohale, et nimetatud rikkumine ei toonud kaasa ringkonnakohtu kohustust koguda apellatsiooniastmes täiendavaid tõendeid. Maakohus tagas menetlusosalistele võimaluse soovi korral tõendeid esitada. Asja materjalidest nähtub, et maakohus andis hagejale õiguse vastata kostja kirjalikule vastusele 07.08.2009 (lk 89). Hageja taotlusel pikendas maakohus vastamise tähtaega kuni 18.09.2009 (lk 93). 03.11.2011 teatas maakohus menetlusosalistele, et kohus loeb eelmenetluse lõppenuks 15.11.2011 ja annab pooltele võimaluse kuni 14.11.2011 avalduste ja dokumentide esitamiseks (lk 120). Ringkonnakohus märgib, et menetlusosaline peab käituma kooskõlas menetlusnormidega ning kasutama seaduses sätestatud õigusi ja võimalusi otstarbekalt, vastustajale oli tagatud oma väidete kinnituseks tõendeid esitada ka apellatsioonimenetluses. Apellant jäi apellatsioonkaebuses väite juurde, et arved esitati nende detailide ja tööde eest, mis tulid teostada garantii raames. Sellises olukorras oli vastustajale tagatud TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 sätestatud võimalus apellatsioonkaebusele vastu vaieldes esitada oma väite kinnitamiseks vajalikud tõendid. 7 Vastustaja apellatsioonimenetluses taotlusi ei esitanud. Apellant esitas taotluse võtta asja juurde kostja selgitused ja tööde vastuvõtmise akt. Mõlemad nimetatud dokumendid asuvad maakohtu toimikus (lk 98 ja 130-131), mistõttu ringkonnakohus jätab taotluse TsMS § 238 lg 1 alusel rahuldamata põhjusel, et tegemist on korduvate tõenditega. 11. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et hagi alusena märgitud arved on esitatud garantii perioodi kehtivuse ajal ja hageja ei ole eeldust, et kõik garantii perioodil tehtud tööd on garantiiga hõlmatud, ümber lükanud, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. 12. Ringkonnakohus jätab apellatsiooniastmes kantud poolte menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus muudab ka maakohtu menetluskulude jaotust ja jätab käesoleva otsusega maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 8 Andra Pärsimägi