Obsah (6)

§ 8§ 105§ 96§ 98§ 95§ 40

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 27.07.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-3125 Haldusasi T.S. kaebus Maksu-ja Tolliameti P

§ 8

lg 1), selle tagajärjel maksuvõla tekkimist ning põhjusliku seost juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja maksuvõla vahel. 5.

1. Kaebaja on seisukohal, et tõendatud ei ole tema tahtlus maksurikkumise toimepanekuks ja seetõttu on vastutusotsus tehtud aegumistähtaega rikkudes. 5.
2. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on viidanud vastutusotsus punktis 6.2

§ 8

lg 1 kohustuse rikkumisele, kuid ei ole rikkumise sisu põhjalikumalt ja täpselt avanud. Kaebaja leiab, et selles punktis toodud väide, et T.S. on tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustusi, on liialt üldine ning ei võimalda kaebajale omistada konkreetset tegu, mida oleks võimalik seostada sissenõutava maksuvõlaga. Vastutusotsusest ei selgu, kas maksuvõla põhjustas kaebaja üks või mitu rikkumist ning millal täpselt need rikkumised toime pandi. Seetõttu ei ole vastutusotsus kontrolliv kaebaja tahtliku või raskest hooletusest toimepandud rikkumise ja Roomline Tootmine OÜ-l tekkinud maksuvõla põhjuslikkuse seose osas. 5.

1. Kaebaja leiab, et vastutusotsus on piisavalt motiveerimata ja vastutuse eeldusi ei ole piisavalt põhjendatud. Vastutusotsusest ei selgu, et miks nõutakse igalt kaebajalt just sellises summas maksuvõla tasumist. Motiveerimata haldusakt on õigusvastane ning ei võimaldada kontrollida haldusakti materiaalset õiguspärasust ning realiseerida efektiivselt haldusakti adressaadi kaebeõigust. 5.
2. Kaebaja on seisukohal, et maksuhalduri väited kahjuliku lepingu ja selle lisa sõlmimise kohta on oletuslikud ja tõendamata. Maksuhaldur ei ole arvestanud, et vastuotsuse tegemisel ja vaidlustamise korral tuleb maksuhalduril tõendada, et antud juhul vastutusotsuse aluseks olevad koosseisulised asjaolud esinesid. Nendele nõuetele vastutusotsus ei vasta. Kaebaja leiab, et vastutusotsusest ei selgu, milles seisnes nii 01.09.2006 sõlmitud müügilepingu ja 01.11.2007 sõlmitud lepingu lisa kahjulikkus Roomline Tootmine OÜ-le. Maksuhaldur sellekohased väited on kaebaja arvates tõendamata ja paljasõnalised. 5.
3. Vastutusotsuse tabelist nr 2 nähtub, et sotsiaalmaksu võlg on tekkinud juba
4. aasta kevadel ja suvel. Samuti nähtub tabelist, et maksuvõlga on T. S. juhatuse liikmeks oleku ajal (10.07.2006 kuni 22.10.2008) vähendatud. Vastutusotsesest ei selgu, milline rikkumine on seotud nt
5. aasta kevadel ja suvel tekkinud sotsiaalmaksuvõlaga. Vastutusotsuses esitatud andmete põhjal ei ole kontrollitav, kas pärast T. S. juhatuse liikme ametist lahkumist on Roomline Tootmine OÜ maksuvõlga vähendanud.

§ 105

lg 6 kohaselt maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras. Seega pärast 22.10.2008 tehtud maksed vähendasid Roomline Tootmine OÜ maksuvõlga, mida maksuhaldur tahab nüüd T. S. sisse nõuda. 2 5.

1. Kaebajale jääb arusaamatuks vastutusotsuses toodud viited erinevatele kuupäevadele. Vastutusotsuse lk 1 märgitakse, et Roomline Tootmine OÜ püsiv maksuvõlg tekkis novembrist 2007, kuid otsuse lk 15 maksuhaldur märgib, et püsiv maksuvõlg tekkis aprillis
2. Aprillis 2008 püsiva maksuvõla tekkimist põhjendatakse sellega, et suutmatuse tasuda deklareeritud maksusummat tingis 01.11.2007 müügilepingu lisa sõlmimine. Vastutusotsus kajastab erinevaid sündmusi, millede seos erinevatel perioodidel maksuvõla tekkimisega ei ole üheselt selge. Nimetatud asjaolusid kogumis hinnates jääb arusaamatuks, et miks maksuhaldur kohustab tasuma maksuvõlga, mis tekkis enne aprilli
3. Seega jääb täiesti arusaamatuks, et millise metoodika abil on vastutuse aluseks olev maksuvõlg saadud. 5.
4. Vastutusotsuses ei ole põhjendatud, kas maksumaksjal olid rahalised vahendid, mille arvel oli juhatuse liikmel võimalus maksukohustust täita. Kaebaja on seisukohal, et tulenevalt

§ 8lg 1 teisest lausest tuleb rahalised kohustused täita esindatava vara arvel.

Kaebaja on seisukohal, et nimetatu tähendab, et seaduslikele esindajale maksuvõla tasumata jätmise etteheite tegemisel tuleb muuhulgas tuvastada, et Roomline Tootmine OÜ-l olid rahalised vahendid, mille arvel oli võimalik maksuvõlga tasuda. Vastutusotsusest nähtuvalt ei ole nimetatud asjaolule vastutusotsuse andmisel mingisugust tähelepanu pööratud. Kaebaja märgib, et vastusotsuses tuleb näidata, et maksuvõla tekkimisel ajal oli Roomline Tootmine OÜ majanduslikult suuteline maksukohustuse täitama. Kui äriühing ei olnud maksukohustuse täitmiseks suuteline, siis ei saanud ka võimalik juhatuse liikmete kohustuse rikkumine kuidagi mõjutada maksukohustuse tasumist, sh ka riigi maksulaekumiste suurust. Kui maksuhaldur on vastutusotsuse andmisel jätnud olulised asjaolud tuvastamata, siis ei saa neid asjaolusid tuvastada haldusorgani eest halduskohus. Puudustega haldusakt tuleb tühistada uurimispõhimõtte ja oluliste asjaolude väljaselgitamata jätmise tõttu. 5.9. Kaebaja leiab, et vastutusotsuses ei ole põhjendatud, et juhatuse liikme rikkumine oli õigusvastane. Vastutusotsuses ei ole täpselt märgitud, milliseid

–st tulenevaid kohustusi ei ole juhatuse liige järginud. Vastutusotsuses ei ole kaebajale omistatud tikkumiste õigusvastasust ja rikutud sätte eesmärki analüüsitud. 5.

1. Maksuhaldur ei ole ka rikkumise vabandatavuse aspekti vastutusotsuses käsitlenud. Seejuures ei ole maksuhaldur analüüsinud tema poolt Roomline Tootmine OÜ pangakonto arestimise mõju kaebaja majandustegevusele ning võimele rahalisi kohustusi täita. 5.
2. Kaebaja leiab, et põhjendamatu on maksuhalduri väide, et Roomline Tootmine OÜ-l puudus iseseisev majandustegevus. Maksuhaldur on küll tuvastanud, et Roomline Tootmine OÜ oli Woodman OÜ tütarühinguks ÄS § 6 lg 1 mõistes, kuid nende tegevus ja ülesanded olid jaotatud. Woodman OÜ tegeles toodete arendamise ja müügiga ning Roomline Tootmine OÜ mööbli tootmisega, milleks viimane rentis Woodman OÜ-lt ruume ja seadmeid ning oli sõlminud oma töötajatega töölepingud. 5.
3. Kaebaja möönab, et iga ettevõtja kaugem eesmärk on kasumi teenimine, kuid see ei tähenda, et ettevõtluse algfaasis kahjumisse jäämise tõttu puudus ettevõttel majandustegevus või see ei olnud iseseisev. Kaebaja arvates puudub vaidlus selles, et Roomline Tootmine OÜ iseseisev juriidiline isik (õigussubjekt) ning müüs kaupu ja teenuseid oma nimel, enda arvel ja enda vastutusel ning kandis oma tegevuse majanduslikku riisikot. Asjaolu, et Roomline Tootmine OÜ tegeles ainult mööbli tootmisega Woodman OÜ-lt saadud tellimuste alusel, ei pärsi osaühingu iseseisvust. Samuti ei lõppe tütarettevõtja iseseisvus tihedate rahaliste, majanduslike ja organisatsiooniliste sidemete tõttu emaettevõtjaga. 3 5.
4. Vastutusotsuses ei ole Roomline Tootmise OÜ majandustegevuse hindamisel arvestatud sellega, et äriühingu kavandatud majandustegevus ei pruugi õnnestuda ja olla efektiivne. Käesoleval juhul tulnuks maksuhalduril hinnanata ka
5. aastal tekkinud Eesti ja muu maailma majanduse seisu ja ehitusturu märkimisväärset langust. Roomline Tootmine OÜ tootmine ja Woodman OÜ poolt klientidelt tellimuste saamine oli otseselt sõltuv kinnisvaraja ehitusturul toimuvast. Tegevuse alustamisel
6. aastal ei olnud nimetatud turgude sedavõrd kiire ja sügav langus etteaimatav. Samuti ei ole maksuhaldur arvestanud maksumenetluses seletusi andnud isikute väitega, et Roomline Tootmine OÜ-l probleemid tekkisid mahu tellimuse täitmisel ilmnenud toodangu praagist. Sellised tagajärjed on tootmisettevõttele äärmiselt kahjumlikud. Sarnane olukord tekib ka pangakonto arestimisel, sest rahalisi vahendeid on võimalik saada ainult toodangu müügist, millele eelnevalt tuleb kanda püsikulusid ja soetada tootmiseks hädavajaliku materjali. Rahaliste vahendite puudumine teeb tootmise võimatuks. Neid ja teisi põhjuseid selgitas T.S. maksuhaldurile 04.01.2010 antud seletuses. Vastutusotsusest nähtuvalt ei ole maksuhaldur neid väideti analüüsinud ning ei ole põhjendanud nendega arvestamata jätmist. 5.
7. Kaebaja märgib, et Roomline Tootmine OÜ ei ole sõlminud ühtegi lepingut, mis sisaldas kokkulepet tööjõumaksude mittemaksmiseks. Nimetatud väide on vastutusotsuses pahatahtlik ning selle väite kinnitamiseks ei ole esitatud ühtegi tõendit. 5.
8. Kaebaja leiab, et kohustuse saab täita tasumise või tasaarvestamise teel. Vastutusotsuses märgib maksuhaldur, et Roomline Tootmine OÜ alates
9. aastast renti ei maksnud, kuid leiab, et Roomline Tootmine OÜ poolt väljastatud toodangu müügiarved tasaarvestati Woodman OÜ poolt väljastatud rendiarvetega, kuna Roomline Tootmine OÜ oli kohustatud tasuma ruumide ja seadmete eest igakuiselt renti summas 96 158,72 kr. 5.
10. Kaebaja leiab, et seadusega ei ole keelatud kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt ning seda lubab teha VÕS § 78 lg
11. Kohustuste täitmine Roomline Tootmine OÜ omanikuks oleva Woodman OÜ poolt on täiesti tavapärane. Omanikul on valida, kas tütarühingu kohustute täitmiseks suurendab ta osakapitali, annab kohustuste täitmiseks laenu või täidab kohustused ise. Kohustuse täitmisel kolmanda isikuna samaliigilised rahalised nõuded tasaarvestatakse või kolmas isik kajastab selle nõudena Roomline Tootmine OÜ vastu täidetud kohustuse ulatuses. Vastutusotsuses maksuhaldur ei väida, et selline kohustuste täitmine oleks keelatud või vastuolus seadusega. Selline lahendus oli mõistetav, sest antud asjas on tuvastatud, et maksuhaldur oli arestinud Roomline Tootmine OÜ pangakontod. See tähendab, et maksuhaldur otsustas sisse nõuda maksuvõlad ning ei mõelnud sellele, et äriühingu majandustegevuse jätkamiseks peab tasuma materjalide eest tarnijatele ja töö eest töötajatele. Sel ajal olid tõusmas ka materjalide hinnad. Roomline Tootmine OÜ pöördus maksuvõla ajatamiseks maksuhalduri poole, kuid sai taotluse suhtes negatiivse otsuse. Maksuhalduri meelt ei muutnud ka Woodman OÜ pakutud tagatis. 5.
12. Kaebaja märgib, et vastutusotsuses ei vaidlusta maksuhaldur asjaolu, et Woodman OÜ poolt tasutud summad olid suunatud Roomline Tootmine OÜ kohustuste täitmisele. Roomline Tootmine OÜ-l oli vaja samal ajal täita mitmeid sarnaseid rahalisi kohustusi. Käesoleval juhul jääb vastutusotsusest mulje, et maksuhaldur arvates on maksuvõla tasumata jätmine ilmselt teiste kohustustega võrreldes palju olulisem. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et puudub vaidlus selles, et Roomline Tootmine OÜ-l tekkis mitmete rahaliste kohustuste kollisioon. Selle kollisiooni puhul ei saa menetlusosalise arvates pidada riigi huvi maksusumma laekumise vastu kaalukamaks muudest huvidest. RKHKo asjas nr 3-3-1-57-01 on Riigikohus 4 leidnud, et avaliku huvina ei käsitada maksude laekumist. Tarnijatele võla ja töötajatele palga tasumine võisid antud olukorras olla ettevõtjale ilmselgelt olulisemad. Tootmist taheti säilitada ja tootmist oli vaja tellimuste täitmiseks. Näiteks asuti 2008.a täitma suurt tellimust Inglismaalt. Seega ei saanud deklareeritud maksukohuste tähtaegne maksmine olla olulisem teistest rahalistest kohustustest. Ka nende kohustuste täitmine oli eraldivõetuna ettevõtja jaoks sama oluline kui maksuvõla tasumine. 5.
13. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole nõuetekohaselt tuvastanud ja motiveerinud tema süüd ega arvestanud süüd välistavate asjaoludega. Kaebaja leiab, et RKHKo asjas nr 3-3-1-41-05 andis Riigikohus juhise selle kohta, et kuidas peab haldusaktis põhjendama vastutuse kohaldamise aluseid. Riigikohus nentis, et „vastutuse kohaldamise aluse näitamiseks tuleb maksuhalduril muuhulgas tuvastada, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud süüliselt ja juhatuse liikme süü vorm. Vastutuse kohaldamise aluse näitamine tähendab, et vastutusotsuses tuleb motiveerida, miks maksuhaldur asus seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi. Juhatuse liikme süü on individuaalne, s.t et iga juhatuse liikme süü tuleb tuvastada eraldi. On võimalik, et mõni juhatuse liige erinevalt teistest pole süüdi või et juhatuse liikmete süü vorm on erinev. Eriti suur koormus on raske hooletuse tuvastamisel ja motiveerimisel, sest kerge hooletus ei too kaasa juhatuse liikme vastutust.“. Kaebaja on seisukohal, et eelnimetatud asjaolud peavad olema lahtiseletatud antud vastutusotsuses, milles leitakse, et kaebaja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumine oli tahtlik. Samas ei selgu vastutusotsusest, millega on vastustaja kaebaja tahtlust sisustanud. Maksuhaldur ei ole süü olemasolu kaebaja võimalikes rikkumistes (tegudes) hinnanud ega põhjendanud. Nii ei ole maksuhaldur kaebaja väitel analüüsinud seda, et kaebajal oli mitmeid samaliigilisi kohustusi, sh täita oma kohustusi teiste võlausaldajate eest. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et kaebaja tegutsemine juhatuse liikmena oli erinevate kohustuste täitmise seisukohast teistele sarnastele isikutele mõistlikult vastuvõetamatu või tegemist oli tahtliku kohustuse rikkumisega. Eeltoodud põhjusel ei ole vastutusotsus kontrollitav osas, et millised

§ 8

lg 1 nimetatud konkreetseid kohustusi kaebaja on rikutud tahtlikult või raskest hooletusest. 5.19. Kaebaja selgitab, et tulenevalt

§ 96

lg-st 5 maksusumma tasumiseks kohustav vastutusotsus tuleb teha maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul.

§ 98lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat.

Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Vastutusotsusest nähtub, et osaliselt on maksuvõlg, mille tasumist vastutusotsusega kaebajatelt nõutakse, on tekkinud enne 29.10.

1. Vastutusotsus anti 29.10.
2. Seega nõutakse vastutusotsusega sisse ka üle 3-aasta vanust maksuvõlga. Kaebaja leiab, et sellisel juhul saab juhatuse liikme vastutus järgneda üksnes siis, kui juhatuse liige rikkus kohustusi tahtlikult. Raske hooletuse korral tuleb vastutusotsus anda 3-aasta jooksul. Ka sellel põhjusel on vastutusotsuse andmisel oluline süü individualiseerimine ja süü liigi täpne tuvastamine. 5.
3. Kaebaja palub kohtul vastustajalt välja mõista kaebaja kantud kohtukulud: riigilõiv ja tasu õigusabi eest. VASTUSTAJA SEISUKOHT
4. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu, leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendab oma seisukohti järgmiselt: 5 6.
5. Vastustaja on seisukohal, et Põhja maksu- ja tollikeskuse 22.10.2010 vastutusotsus nr 13-7/73-7 on haldusaktina õiguspärane nii materiaalsest kui formaalsest aspektist ning otsus on piisavalt ja asjakohaselt motiveeritud nii faktiliselt kui ka õiguslikult. Kaebaja leiab, et otsuse vastuvõtmisel on järgitud kõiki kaalutlusreegleid ning ei esine diskretsioonivigu. Vastustaja leiab, et otsus on antud kooskõlas kehtivate õigusnormidega ning otsused tuginevad seaduslikule alusele. Otsustes on toodud viited selle aluseks olnud õigusaktidele. 6.
6. Vastustaja leiab, et tegemist on kaebaja poolt tahtliku maksuseaduse rikkumisega ja seetõttu tuleb rakendada kuueaaastast aegumistähtaega. Vastustaja leiab, et ta on esitanud vastutusotsuse punktis 5 oma põhjendused kaebaja tahtluse osas maksumenetluses. Lähtuvalt

§ 95

lg 6, võib maksusumma tasumiseks teha kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul.

§ 98

lg 1 kohaselt on maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral maksusumma määramise tähtaeg 6 aastat ja see algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Nähtuvalt Vastutusotsuses kajastatud tõenditest oli tegemist tahtliku rikkumisega.

§ 96

lg 5 seob vastutusotsuse tegemise aegumistähtaja

§-s 98 sätestatud aegumistähtajaga, sätestamata sealjuures tingimust, et lähtuda tuleb kolmeaastasest aegumistähtajast. Selline nõue ei tulene Riigikohtu praktikast ega

eelnõu seletuskirjast. Küll aga sätestab

§ 98

, et tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Antud juhul tugineb maksuhaldur just maksukohustuslase tahtlusele. Puuduvad mõistlikud põhjendused, miks peaks vastutusotsuse, milles on tuvastatud maksukohustuslase tahtlik rikkumine, korral lähtuma kolmeaastasest aegumistähtajast. Veelgi enam, tahtliku rikkumise korral erinevate aegumistähtaegade kohaldamine seaks maksukohustuslased ebavõrdsesse olukorda, mis ei ole põhjendatud. Seega toob

§ 96

lg-s 5 sisalduv viide

§-le 98 kaasa olukorra, kus vastutusotsust on võimalik teha nii kolme- kui kuueaastase tähtajaga. Lähtuda tuleb aga sellest, kas tegemist on tahtliku rikkumisega. Antud seisukohta toetab ka asjaolu, et vastutusotsuse tegemise eelduseks on

§ 40lg-st 1 tulenevalt, kas tahtlus või raske hooletus.

Antud asjas lähtub maksuhaldur tahtlusest. Vastustaja rõhutab, et kaebuse esitaja ei ole välja toonud asjaolusid, miks peaks kohalduma just kolmeaastane tähtaeg. Kaebuse esitaja asub põhjendama kolmeaastasest tähtajast lähtumist, sealjuures jättes põhjendamata kolmeaastase aegumistähtaja kohaldamise eelduse – tegemist ei tohi olla maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmisega. Kuna nimetatud eeldus on täitmata, siis kuulub kohaldamisele kuueaastane tähtaeg. Ülaltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et maksusumma sissenõudmine vastutusotsusega on õiguspärane ning kaebuse esitaja poolt väljatoodud maksusumma määramise ja sissenõudmise aegumise argument on põhjendamata ja ei saa olla vastutusotsuse tühistamise aluseks. 6.3. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga. et vastutusotsuses ei ole T.S.i tahtlus motiveeritud Vastutusotsusest (tl 30, 32,33) nähtub selgesti motivatsioon T.S.i tahtluse osas. Kaebuse esitaja ei ole põhjendatud, millises osas on tahtluse põhjendatus puudulik, vaid viitab üksnes sellele, et see ei ole tõendatud. Ei ole välja toodud maksuhalduri ekslikke seisukohti või võimalikke ebaõigeid järeldusi, mistõttu on väide põhjendamata. Seoses T.S.i poolt Roomline Tootmine OÜ nimel majanduslikult ebamõistliku lepingu sõlmimisega on maksuhaldur seisukohal, et Vastutusotsus on tahtlust puudutavas osas piisava põhjalikkusega motiveeritud. Samas juhib maksuhaldur kohtu tähelepanu asjaolule, et vastutusotsuse lk 14-17 (tl 29-33) on põhjalikult selgitatud asjaolu, et tegelikkuses T.S. äriühingu majandustegevust mõistlikult ei 6 korraldanud, mille tulemusel jäi Roomline Tootmine OÜ makseraskustesse. Äriühingu juhatuse liige peab käituma majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Majanduslikult kõige otstarbekam viis tähendab ka seda, et juhatuse liige peaks olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta äriühingule põhjendamatuid riske. Ettevõtja ise peab oma tegevusala reguleerivaid eeskirju tundma õppima, et käituda seaduskuulekalt ning igaüks on kohustatud oma õiguste ja vabaduste kasutamisel austama ja järgima teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust 6.4.

§ 40

lg 1 näeb juhatuse liikme vastutuse ette süülise tegevuse korral, mis peab väljenduma tahtluse või raske hooletuse vormis. Võlaõigusseaduse § 104 lg 2 sätestab, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Karistusseadustiku § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüteokoosseisule vastava asjaolu võimalikuks pidamine tähendab isiku sellist suhtumist oma teosse, mille puhul tagajärje saabumine ei ole kindel, kuid peetakse võimalikuks. Voluntatiivsel elemendil on definitiivne tähendus, mis on põhjendatav asjaoluga, et kui isik peab juba midagi võimalikuks, kuid sellest hoolimata käitub süüteokoosseisupäraselt, siis on ta sellele vastavaid asjaolusid ka soovinud. Kaudse tahtluse voluntatiivseks elemendiks tuleb lugeda isiku nõustumist koosseisupärase asjaolu saabumisega ehk selle möönmist, mida võib avada kui isiku poolt tema käitumises süüteokoosseisu realiseerumise ohu tõsiseltvõtmist. Kaudse tahtluse puhul on oluline märkida, et olles tahtluse kõige nõrgemaks astmeks, piiritleb kaudne tahtlus, külgnedes vahetult kergemeelsusega, tahtluse ettevaatamatusest. Kaudse tahtlusega on tegemist siis, kui isik möönab koosseisupärase asjaolu saabumist, sest teisiti ei ole tal võimalik oma eesmärki saavutada. Tahtlust puudutava vaidlusküsimuse juures on määrav asjaolu, et vastutuse kohaldamise aluse näitamiseks tuleb maksuhalduril tuvastada, kas juhatuse liige on kohustusi rikkunud süüliselt ja milline on juhatuse liikme süü vorm. Vastutusotsuses tuleb motiveerida, miks maksuhaldur asus seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi. Sellest tulenevalt peab maksuhaldur vastutusotsuse andmisel veelkord hindama juhatuse liikme süüd kohustuste rikkumisel, mida käesoleval juhul on ka tehtud. Vastustaja leiab, et maksumenetluses on süüküsimuse ülevaatamine lausa kohustuslik. Vastustaja on seisukohal, et vastutusotsuses on põhjalikult selgitatud, mis on viinud maksuhalduri veendumusele, et T.S. on vastutav Roomline Tootmise OÜ maksukohustuste täitmata jätmise eest. Maksuhaldur on tõendite kogumi analüüsi tulemusena (vastutusotsuse p 5) tuvastanud, et T.S. on maksuõigusrikkumise toime pannud tahtlikult ning seega on õigustatud ka kuueaastase aegumistähtaja kohaldamine. 6.5. Maksuhaldur on jätkuvalt seisukohal, et T.S. on äriühingu Roomline Tootmine OÜ juhatuse liikmena korraldanud nimetatud äriühingu raamatupidamist ja tegevust tahtlikult viisil, mis on kausaalses seoses äriühingu maksuvõlgade tekkimisega. Vastutusotsuse tegemiseks ja

§ 40

lg 1 kohaldamiseks lasus käesoleval juhul maksuhalduril kohustus tuvastada ja tõendada vastutusotsuses: (

1. a)T.S.i süü tahtluse vormis, (
2. b)T.S.i õigusvastane käitumine ja (
3. c)põhjuslik seos T.S.i õigusvastase käitumise ja maksuvõla tekkimise vahel. Vastustaja on seisukohal, et eelnimetatud eeldused on vastutusotsuses selgelt motiveeritud ja esitatud vastutusotsuse punktis 5, punktis 6.2 ja punktis 6.4. Vastutaja selgitab, et kaebuse esitaja on ise eeldusena välja toonud T.S.i õigusvastase käitumise. Selles osas rõhutab 7 vastustaja, et õigusvastane käitumine ei saa hõlmata üksnes maksuõiguslike normide rikkumist. Maksuõigus ei eksisteeri autonoomsena teistest õigusharudest. Olukorras, kus juhatuse liikme kohustuste rikkumine on põhjuslikult seotud maksukohustuse rikkumisega, tuleb jaatada juhatuse liikme vastutust vastava maksukohustuse eest vastutusotsuse alusel. Vastupidine tõlgendus toob kaasa olukorra, kus tsiviilõigussuhtes võlausaldajad on maksuhalduriga võrreldes tunduvalt paremas olukorras, kuivõrd nemad võivad esitada nõude ka juhatuse liikme vastu. Maksukorralduse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on vastutusotsuse aluseks isiklik vastutus ehk asjaolu, et neile isikutele olid pandud seadusega kohustused, mida nad ei täitnud ning selle tulemusel muutuvad maksukohustuse täitmise eest isiklikult vastutavaks (nende isikute valduses olid vahendid, millest teise isiku maksukohustust täita). Seega tuleneb ka

eelnõu seletuskirjast, et vastutusotsuse tegemise eelduseks on asjaolu, et juhatuse liige oleks rikkunud talle seadusega pandud kohustusi. 6.

1. Kõnesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus T.S. juhatuse liikmena ei ole täitnud oma kohustust korraldada Roomline Tootmine OÜ majandustegevust kõige otstarbekamal viisil. T.S., kui äriühingu juhatuse liige ja seaduslik esindaja, oli teadlik, et Roomline Tootmine OÜ töötajatele Woodman OÜ poolt välja makstud palgad olid netosummad ning väljamaksetelt jäeti tasumata riigimaksud. 6.
2. T.S., äriühingu juhatuse liikmena, pidi olema teadlik oma seadusega ettenähtud kohustustest ning need kohustused täitmata jättes rikkus teadlikult seadust. T.S. oli kontrollitaval perioodil ainus Roomline Tootmine OÜ juhatuse liige ja seega juriidilise isiku seaduslik esindaja, kelle ülesandeks oli esindada ja juhtida osaühingut, korraldada raamatupidamist ning tegutseda äriühingu jaoks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. T.S., kasutades ära oma positsiooni esindatava äriühingu suhtes, on 01.11.2007 Woodman OÜ-ga lepingu lisa sõlmides nõustunud ja möönnud asjaolu, et kokkulepe, kus Woodman OÜ maksab müüdud kauba eest kolmandatele isikutele, kahjustas Roomline Tootmine OÜ huve, jättes äriühingu ilma normaalseks majandustegevuseks vajalikest rahalistest vahenditest. Vaatamata äriühingu jaoks ebasobivate tagajärgede saabumisele sõlmis T.S. äriühingu seadusliku esindajana eespoolmainitud kokkuleppe, soovides sellega tagajärje saabumist. Lisaks on T.S. sõlminud selles olukorras kokkuleppe, et Woodman OÜ tasub vaid Roomline Tootmine OÜ töötajatele väljamakstavate palkade summad ning mitte maksukohustused. Seega on T.S.i tegevus otseses kausaalses seoses maksuvõlgade tekkimisega. Selline tegevus on käsitletav tahtliku tegevusena, millega kahjustati esindatava äriühingu õigusi ning tekitati äriühingule reaalset varalist kahju. 6.
3. Vastustaja peab samas vajalikuks selgitada, et juhatuse liikme vastutuse piiramine üksnes maksude korrektse ja õigeaegse deklareerimise kohustusega, kitsendaks oluliselt maksuhalduri võimalusi maksumenetluses oma huve kaitsta. Vastav piirang ei tulene ka seadusest ega kohtupraktikast. Vastutusotsuse regulatsiooni eesmärk on välistada võimalus, et juriidilise isiku esindajad saaksid tahtliku või raskest hooletusest tingitud õigusvastase käitumise teel juriidilise isiku tegevusega kaasnevat maksukohustust vältida. Piirates vastutusotsuse tegemise võimaluse üksnes nende juhtumitega, kus esindataval küll põhimõtteliselt oli maksude tasumiseks vajalik vara olemas, ent maksukohustuse täitmise eest vastutav isik sellele vaatamata maksukohustust õigeaegselt ja täielikult ei täitnud, ei ole vastutusotsuse regulatsiooni eesmärk saavutatav. Seda just olukorras, kus juhatuse liige on sõlminud äriühingule kahjulikke lepinguid ja jätnud äriühingu reaalselt ilma rahalistest vahenditest. See tähendab, et olukorras, kus äriühingul puudusid rahalised vahendid maksukohustuse tasumiseks juhatuse liikme süülise tegevuse tulemusena, on põhjuslik seos maksuvõla tekkimise ja juhatuse liikme kohustuste rikkumise vahel olemas. 8 Riigikohus on leidnud, et põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. Põhjuslik seos ei pea avalduma vahetu seosena õigusvastase teo ja tagajärje (kahju) vahel, vaid võib seisneda põhjusahelas (sündmuste jadas), mille isik oma ametikohustuste rikkumisega loob. Ülaltoodule tuginedes on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et esineb piisav ning selge kausaalne seos kaebuse esitaja õigusvastase tegevuse ja käitumisaktide ning maksuvõla tekkimise vahel. T.S. ei ole süüliselt täitnud oma kohustusi, millest tulenevalt ongi tekkinud maksuvõlg. Vastustaja leiab, et T.S.i tahtliku ja õigusvastase tegevuse tulemusena, milleks on juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmine, sattus äriühing makseraskustesse ja äriühingul Roomline Tootmine OÜ tekkis maksuvõlg. Vastustaja peab oluliseks märkida, et Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul, kui maksuhaldur leiab, et tal on õigus maksukohustuslaselt sisse nõuda maksuvõlga, peab ta seda tegema maksukorralduse seaduses sätestatud alustel ja korras. 6.
4. Vastustaja märgib, et välja selgitamaks Roomline Tootmise OÜ majandustegevust 2008 ja 2009 aasta, analüüsis maksuhaldur nimetatud ettevõtte tulusid ja kulusid, kasutades selleks andmeid krediidiasutustelt, küsitledes Roomline Tootmine OÜ juhatuse liiget ja töötajaid. Samuti analüüsis maksuhaldur Roomline Tootmine OÜ poolt sõlmitud lepinguid Woodman OÜ-ga, Roomline Tootmine OÜ rahaliste vahendite laekumist (mida 2008-2009 ei toimunud) ning Roomline Tootmine OÜ juhatuse liikme T.S.i ja Woodman OÜ juhatuse liikme P. K. selgitusi. Tuginedes kogumis kogutud infole jõudis vastustaja järeldusele, et alates jaanuarist 2008 käsitlesid T.S. ja P. K. oma tegudes ja kokkulepetes Roomline Tootmine OÜ-d ja Woodman OÜ-d ühise kogumina. Nimetatut toetab ka asjaolu, et Roomline Tootmine OÜ asutati Woodman OÜ poolt viimasele tootmisteenuse osutamiseks ning Roomline Tootmine OÜ juhatuse liikmeks sai endine Woodman OÜ-s tootmisega tegelenud T.S.. Maksuhaldur ei ole väitnud, et Roomline Tootmine OÜ-l majandustegevus üldse puudub, vaid räägitakse iseseisva majandustegevuse puudumisest. Iseseisva majandustegevuse määratlemiseks on kindlad tunnused - nendeks tunnusteks on eesmärgipärane tegevus, mis on suunatud kasumi teenimisele, isik korraldab majandus-tegevust oma äranägemisel, tal on ise õigus määrata oma tegevuse aega, kohta ja viisi, tegutseb oma nimel ja riisikol ning ei allu tellija järelvalvele. Vastustaja on seisukohal, et Roomline Tootmine OÜ ei oma iseseisva ettevõtja tunnuseid, olles täielikus sõltuvuses Woodman OÜ-st (vastutusotsuse punkti 2.2). 6.
5. Vastustaja märgib, et T.S. on 04.01.2010 seletuses kinnitanud, et Roomline Tootmine OÜ oli sõltuv Woodman OÜ-st. T.S. on selgitanud, et algselt oli ideeks hoida tootmine Roomline Tootmine OÜ-s ja müük Woodman OÜ-s, aga
6. lõpus läksid kulud segamini, kuna Woodman OÜ maksis Roomline Tootmine OÜ kulusid, kuna Roomline Tootmine OÜ-l ei tekkinud ettevõtlusest nii palju rahalisi vahendeid, et oma kulutusi finantseerida 6.
7. T.S.i poolt antud selgitust võib mõista selliselt, et Roomline Tootmine OÜ majandustegevuses tekkisid probleemid siis, kui maksuhaldur arestis äriühingu arved. Vastustaja märgib, et selline käsitlus ei ole korrektne ning siin on lootusetult segi aetud põhjus ja tagajärg. Maksuhaldur arestis Roomline Tootmine OÜ arvelduskontod seetõttu, et äriühing ei suutnud täita oma kohustusi. Kohustuste täitmata jätmine on põhjuseks ning arveldus-kontode arestimine on selle vältimatu tagajärg. Maksuhaldur märgib, et novembris 2007 sõlmis T.S. lepingu lisa 1 Woodman OÜ-ga, milles lepiti kokku, et Woodman OÜ tasub kauba eest kolmandatele isikutele. Maksuhalduri hinnangul on T.S. kinnitanud, et Roomline Tootmine OÜ oli sõltuv Woodman OÜ-st, et Roomline Tootmine OÜ ei saanud piisavalt 9 rahalisi vahendeid oma kulude finantseerimiseks ning nimetatu põhistab maksuhalduri hinnangul piisavalt maksuhalduri väidet, et T.S. on kahjuliku lepingu sõlmimise teel viinud Roomline Tootmine OÜ olukorda, kus äriühing ei olnud suuteline teenima kasumit ning otsustama iseseisvalt oma majandustegevuse üle. 6.
8. Vastustaja palub jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Kaalunud poolte seisukohti ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et Tõnu Saadi kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Kohus peab põhjendatuks maksuhalduri seisukohta, et T.S. on tahtlikult rikkunud maksukorralduse seaduse (

) § 8 lõikes 1 sätestatud kohustust tagada esindatava maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning vastustab selle tõttu tekkinud Roomline Tootmine OÜ maksuvõla eest vastavalt

§ 40lõikele 1.

8. Kohus leiab kõigepealt, et põhjendamatu on kaebaja väide, et käesolevas asjas ei ole täidetud vastutusotsuse andmiseks nõutavad tingimused ja et maksuhaldur ei ole vastutusotsuses tõendanud juhatuse liikme seadusest tuleneva kohustuse rikkumist, selle tagajärjel maksuvõla tekkimist ning põhjuslikku seost juhatuse liikme kohustuse ja maksuvõla tekkimise vahel. 9.

§ 8

lg 1 sätestatakse, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et nimetatud kohustused vastutusotsuses toodud summas 1 456 152 krooni (ca 93065 eurot) on Roomline Tootmine OÜ poolt täitmata. Rahalised kohustused täidetakse sama seadusesätte järgi reeglina juhatuse liikmete poolt esindatava äriühingu vara arvel. 10.

§ 40

lg 1 kohaselt vastustab seaduslik esindaja tahtlikult või raske hooletuse tõttu

§ 8

sätestatud kohustuste täitmata jätmise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

§ 96

lg 1 kohaselt nõutakse maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest vastutatavalt kolmandalt isikult maksuvõlg sisse vastutusotsusega. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Roomline Tootmine OÜ-l on tekkinud vaidlusaluses vastutusotsuses näidatud summas maksuvõlg, samuti ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja oli Roomline Tootmine OÜ juhatuse liige 10.07.2006 kuni 22.10.2008 ning seega

§ 40lõikes 1 nimetatud isik.

Samuti ei ole vaidlust selles, et

§ 96

lõikes 6 sätestatud vastutusotsuse mittetegemise aluseid käesoleval juhul ei esine v.a. kaebaja väide, et osaliselt on maksuvõla sissenõudmine aegunud tulenevalt

§ 98

lg 1 esimesest lausest ja kaebaja väitest, et ta ei jätnud makse maksmata tahtlikult. 11. Nähtuvalt

§ 40

lg 1 saab juriidilise isiku juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemise aluseks olla asjaolu, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustust tagada juriidilise isiku maksukohustuste õigeaegne ja täielik täitmine ning juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud tahtlikult või raskest hooletusest. 12. Kohus ei nõustu kõigepealt kaebuse esitaja seisukohaga, et

§-s 8 sätestatud kohustuste rikkumisega ei saa olla tegemist, kui juhatuse liige on maksusummad õigesti deklareerinud ning lisaks sellele on täitnud osaliselt maksukohustusi arvestades juriidilise isiku käsutuses olnud vahendeid. Kuigi

§ 8

lg 1 kohaselt tuleb rahalised kohustused täita esindatava vara arvel, ei saa seda kohustust tõlgendada selliselt, et see hõlmab kohustust tasuda makse vaid nii suures ulatuses kui esindatava käsutuses olev vara seda võimaldab. 10 13. Kohustus tagada juriidilise isiku maksukohustuste täitmine on kohtu veendumusel avaram ja hõlmab muuhulgas kohustuse korraldada juriidilise isiku tegevus selliselt, et tegevusega kaasnevad maksukohustused oleksid õigeaegselt ja täielikult täidetud ning selle kohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui äriühingu majandustegevuse korraldamine sellele nõudele ei vasta. Teisisõnu tähendab see, et

§ 8

lõikes 1 sätestatud kohustuse mittetäitmist ei saa vabandada pelgalt asjaoluga, et esindataval puudus maksukohustuste täitmiseks vajalik vara. Kohus peab oluliseks rõhutada, et

§ 8

lg 1 rikkumiseks tuleb kindlasti lugeda olukord, kus vastava vara puudumine on tingitud otseselt vastutava isiku tegevusest või tegevusetusest. Siinkohal ei ole kohtu arvates oluline isegi tõendada, kas juhatuse liige sai sellest isiklikku kasu või mitte. Sisuliselt on

§ 8

lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumisega tegemist, kui juhatuse liige rikub ükskõik millist talle seadusega pandud kohustust ning selle tagajärjel tekib esindataval maksuvõlg. Selline maksuvõlg tuleb maksuhalduril välja nõuda

sätete alusel. 14. Kohtu hinnangul on

sätestatust tulenevalt vastutusotsuse regulatsiooni eesmärk välistada võimalus, et juriidilise isiku esindajad saaksid tahtliku või raskest hooletusest tingitud õigusvastase käitumise teel juriidilise isiku tegevusega kaasnevat maksukohustust vältida. Piirates vastutusotsuse tegemise võimaluse üksnes nende juhtumitega, kus esindataval küll põhimõtteliselt oli maksude tasumiseks vajalik vara olemas, ent maksukohustuse täitmise eest vastutav isik sellele vaatamata maksukohustusi õigeaegselt ja täielikult ei täinud, ei oleks vastutusotsuse regulatsiooni eesmärk saavutatav. Kohus on seisukohal, et

§ 40

lõikes 1 nimetatud isik on

§ 8

lõikes 1 sätestatud kohustust rikkunud igal juhul, kui tema õigusvastase tegevuse või tegevusetusega on põhjuslikus seoses esindatava maksukohustuse täitmata jätmine.

1. Kohus leiab, et sisuliselt ei ole käesolevas kohtuasjas vaidlust üldise maksuvõla suuruse ja selle tekkimise üle. Kuigi kaebaja on esitanud väited, et iga maksuvõla komponendi tekkimise hetke tuleks käsitleda seoses vastutusotsusega eraldi, ei ole ta sisuliselt vaidlustanud maksuvõla arvutust ja selle üldist suurust. Maksuotsuses on Tabelis I toodud välja maksuotsusega nõutava maksuvõla kujunemine nii ajas kui ka selle erinevate liikide osas.
2. Kohus leiab, et vastutusotsuses on piisavalt ja asjakohaselt põhjendatud, et T.S. ei ole tegutsenud Roomline Tootmine OÜ juhtimisel otstarbekalt ega viisil, mis võimaldanuks viimasel täita seadusest tulenevaid maksukohustusi. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et kaebuse esitaja on rikkunud juhatuse liikme üldist hoolsuskohustust, korraldanud selle juhtimist sisuliselt ainult Woodman OÜ (Roomline OÜ) huvides, on sõlminud Roomline Tootmine OÜ-le kahjulikke lepinguid ja jätnud äriühingu reaalselt ilma rahalistest vahenditest.
3. Kohus märgib siinkohal, et vastutusotsus tehakse

sätete alusel ning vastutusotsuse tegemise aluseks olevad asjaolud peab maksuhaldur tuvastama iseseisvalt See tähendab seda, et nii nagu pankrotimenetluses raske juhtimisvea tuvastamine ei anna alust vastutusotsuse tegemiseks, ei välista vastutusotsuse tegemist ka see, kui pankrotimenetluses rasket juhtimisviga tuvastatud ei ole. Seetõttu ei oma kaebuse esitaja esitatud Pärnu Maakohtu 22.detsembri 2010 määrus Pankrotimenetluse lõpetamisest asjas 2-09-30126 kaebaja tahtluse väljaselgitamise osas tähtsust. Selle määruse vaidlustamine oleks maksuhaldurile olnud vajalik, kui ta soovinuks kaebuse esitaja suhtes pankrotiseaduses ja teistes õigusaktides raske juhtimisvea tuvastamisega seotud tagajärgede saabumist, ent kuna vastutusotsuse tegemine ei ole raske juhtimisveaga seotud, siis ei pruukinud maksuhaldur ka vastavat kohtumäärust vaidlustada ning võis ja pidigi asuma iseseisvalt tuvastama asjaolusid, mis võiksid anda aluse kaebuse esitaja suhtes vastutusotsuse tegemiseks

sätete alusel.. 11 18. Kohus on nõustub siinkohal vastutusotsuses väljendatud vastustaja seisukohaga (tl 42), et käesoleval juhul tuleb muuhulgas toimunu asjaolude hindamise aluseks võtta Riigikohtu 20.01.2010 otsuse nr. 3-3-1-74-09 punktis 9 väljendatud seisukohta, „…, et maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgi tuvastamisel ei saa alati lähtuda maksukohuslase subjektiivsetest kaalutlustest, sest nende väljaselgitamine pole sageli võimalik. Määravaks võivad osutuda faktilised asjaolud, mis kinnitavad maksu tasumisest kõrvalehoidumist. Kui faktilistest asjaoludest tuleneb piisavalt selgelt maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärk, oleks ebamõistlik sellise järelduse eiramine.“. Kohus leiab, et vastustaja on nii vastusotsuses, kui ka kohtuistungil piisavalt selgelt näidanud, et tuvastatud faktilised asjaolud näitavad, et T. S. poolt 01.09.2006 sõlmitud ostu-müügilepingu nr. 1-LRT-R ja 01.11.2007 selle lisa sõlmimine viis

§ 8lg 1 sätestatud kohustuse tahtliku rikkumiseni.

T.S. pidi mõistma, et selline tegevus viib olukorrani, kus ta ei saa tagada äriühingu rahaliste kohustuste täitmist. Kohus on seisukohal, et vastustaja leiab õigesti, et lepingu lisa sisu ja hiljem ilmnenud faktilised asjaolud, näitavad selgelt, et selle sõlmimisega põhjustas T.S. teadlikult ja tahtlikult olukorra, „…kus Roomline Tootmine OÜ deklareeris maksukohustused, kuid ei omanud mingeid võimalusi maksukohustusi täita.“(tl 33). Kohus märgib eraldi, et see puudutas nii juba olemasolevaid, kui ka hiljem tekkinud maksukohustusi ja seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja taotlus käsitleda vastutusotsuse märgitud ja erineval ajal tekkinud maksukohustusi erinevalt. 19. Kaebaja süülist käitumist ei välista ka asjaolu, et kaebuse esitaja on kõik majandustegevusega seotud maksud õigesti deklareerinud. Vastutusotsuses ei heidetagi ette maksusummade deklareerimata, vaid tasumata jätmist. Samuti ei välista tahtlust see, et Roomline Tootmine OÜ või Woodman OÜ tema eest on vaidlusaluse perioodi ajal korduvalt maksuhaldurile maksusummasid tasunud. Viimases küsimuses iseenesest vaidlust ei ole ja see nähtub ka vastustaja poolt kohtule esitatud tõenditest (Tabel I vastutusotsuses). Oluline on aga, et

§ 8

lg 1 kohaselt on vastutav isik kohustatud tagama maksukohustuse õigeaegse ja täieliku täitmise ning vastutab just sellemahulise kohustuse süülise rikkumise korral. Hoolimata sellest, kas kaebuse esitaja maksudeklaratsioonid õigel ajal esitas ning hoolimata sellest, kas ta ise tasus või tema eest tasuti osaliselt maksusummad tasus, on ilmne, et ta teadis, et Roomline Tootmine OÜ majandustegevuse tulem ei võimalda maksusummade õigeaegset ja täielikku tasumist ning seega rikkus tahtlikult

§ 8lõikes 1 sätestatud kohustust.

1. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et T.S. oleks pidanud mõistma, et lepingutega, mis seadsid Roomline Tootmine OÜ otsesesse sõltuvusse Woodman OÜ-st ning mille tulemusena Roomline Tootmine OÜ minetas iseseisva ettevõtja tunnused, loob ta olukorra, kus Roomline Tootmine ei suuda täita oma rahalisi kohustusi.
2. Äriühingu juhatuse ainukese liikmena pidi T.S. selle tegevuse korraldamisel, planeerimisel ja juhtimisel arvestama, et äriühingul on teatud kulutused ning vähemalt neid kulutusi pidi äriühing katma majandustegevusest saadava tuluga. Kaebuse esitaja ei ole seejuures vastu vaielnud vastustaja seisukohale, et juba alates
3. aastast oli Roomline Tootmine OÜ majandustegevus selline, mis ei võimaldanud selle tegevusega kaasnevate kulude (eelkõige maksukulude) katmist. Kaebuse esitaja ei ole seejuures esitanud ühtegi mõistlikku selgitust, kuidas oleks kasumlikkuse saavutamine võimalik olnud. Kohus leiab siinkohal, et ettevõtte kahjumlik majandamine ei pruugi iseenesest tähendada juhatuse liikme kohustuste rikkumist, ent seda ainult juhul kui ilmneb, et juhatuse liige on astunud mõistlikke samme ettevõtte kasumlikkuse saavutamiseks või kui ettevõtte kahjumliku tegevuse jätkamine põhineb mõistlikul analüüsil, millest nähtuvad positiivsed tulevikuperspektiivid. Käesoleval juhul ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks sellisele analüüsile tuginenud. Kohus leiab, et kõik kaebuse esitaja väited nagu tegutsenuks ta usus, et uute tellimuste saamisel saadav 12 kasum võimaldaks olukorrast välja tulla ning maksuvõlad tasuda, on vastuolus tegelikult tuvastatud asjaolude ja kaebaja tegevusega.
4. Vastutusotsuses on õigesti leitud, et maksukohustuste täitmiseks vajalike vahendite puudumine oli tingitud Woodman OÜ-ga sõlmitud ostu-müügilepingust ja eriti selle lisast, mis jättis Roomline Tootmine OÜ ilma igasugustest rahalistest vahenditest, mille arvel oleks olnud võimalik tasuda juba tekkinud ja tekkivaid maksukohustusi ja –võlgasid ning muutis Roomline Tootmise OÜ sisuliselt täielikult sõltuvaks Woodman OÜ-st ja välistas iseseisva otsustamise majandustegevuse üle. Maksuotsuses on maksuhaldur analüüsinud vastates kaebaja vastuväitele selle projektile lepingu lisa ja (tööjõu)maksude mittemaksmise omavahelist seost. Maksuhaldur on leidnud „Maksuhaldur on esitanud selgitustest järeldanud, et Roomline Tootmine OÜ juhatuse liige T.S. on Woodman OÜ-le esitanud nimekirjad, milles vaid väljamakstavad palgasummad. Nimetatud nimekirja võib käsitleda lepingu pakkumisena, kus Woodman OÜ-le tehti ettepanek tasuda väljamakstavad summad ja tasumisega on Woodman OÜ oma nõustumuse andnud. Seetõttu võib sellist toimingut käsitleda pooltevahelise kokkuleppena. Nimetatu on ilmselgelt Woodman OÜ huvides, kes oli teadlik riigimaksude tasumise kohustusest, kuid sõlmis sellele vaatamata kokkuleppe. T.S. oli samuti teadlik maksukohustustest, kuid eelistas siinkohal OÜ Woodman huve, mis olid suunatud odavama tootmisteenuse saamisele. Nimetatud tegevus T.S.i poolt oli teadlik hoidumine riigimaksude maksmisest, sest T.S. teadis, et Roomline Tootmine OÜ-l maksukohustuse täitmiseks rahalised vahendid puuduvad. Tegevus oli tahtlik.“ (tl 39-40). Kohtu hinnangul on selles vastutusotsuse osas väga kontsentreeritult kokku võetud toimunu tegelik sisu ja poolte tegevus. Kohus peab vajalikuks märkida, et selles lõigus toodud järeldusi kinnitavad lisaks vastutusotsuses endas toodud tõenditele ka kohtumenetluse käigus kogutud tõendid. Kohus toob siinkohal välja ainult kõige olulisema osa nendest.
5. Kohtuistungil T. S. poolt vande all antud ütlustest nähtub selgelt, et ta omas osalust nii Woodman OÜs kui ka Roomline Tootmine OÜs. T.S. kinnitas ka, et tal oli ettekujutus, mis valdkonnaga ta peab kokku puutuma olemas ja ta oli enne Roomline Tootmine OÜ juhatuse liikmeks saamist 1 aasta juhatuse liige Harjumaal Jõelähtme vallas (II tl 53). Samuti kinnitas ta vande all asjaolu, et langetas Roomline Tootmise juhina otsuseid iseseisvalt (II tl 48) ning omas selle majandustegevusest täielikku ülevaadet (II tl. 50). Samuti tunnistas ta, et arutas mitmeid Roomline Tootmine OÜ tegevusega seotud küsimusi (ka strateegilisi) P. K.ga. (II tl 48, 51, 53). T.S. kinnitas ka, et Woodman OÜ oli algusest peale väga hästi kursis Roomline Tootmine OÜ makseraskustega, kuid ei pakkunud nendest väljatulemiseks võimalusi (tl 52). Samuti kinnitas P. K. tunnistajana kohtus esinedes, et nad olid Roomline Tootmine OÜ probleemidega kursis (II tl 63).
6. Nähtuvalt T. S. ja P. K. tunnistustest töötas OÜ Woodman vastavalt tööjaotusele välja lepingud tellijatele ja T.S. nende välja töötamisel ei osalenud. Samuti töötas välja 01.09.2006 ostulepingu lisa OÜ Woodman ning T.S. allkirjastas selle. Nähtuvalt P. K. tunnistustest „Leping fikseeris ära olukorra, mis oli tekkinud. Kui ma teen kandeid kolmandale isikule ja MTA tuleb küsima, miks te seda teete, siis mul on see leping ja saan talle seda näidata“.
7. Kohus on seisukohal, et nii vastutusotsuse aluseks olnud tõenditest kui ka eelpooltoodud tunnistustest nähtub selgelt, et T.S. oli piisavalt kompetentne ja iseseisev otsuste langetamisel ning sai aru nende tagajärgedest. Kohus leiab, vastustaja on õigesti leidnud, et T.S. Roomline Tootmine OÜ juhatajana ei esindanud selle huvisid seaduses sätestatud korras ja vajaliku hoolsusega ning sisuliselt lõi ta Woodman OÜ-ga lepinguid sõlmides olukorra, kus Roomline Tootmine OÜ jäi ilma käibevahenditest ja jäi võlgu maksud. Samal ajal sai Roomline Tootmine OÜ ainuke lepingupartner Woodman OÜ sisuliselt riskivabalt kätte ostu-müügi lepinguga talle ette nähtud 20% toote müügihinnast ning võis oma huvidest lähtuvalt kasutada 13 ka tegelikult Roomline Tootmine OÜ-le kuuluvaid vahendeid, sest kontrollis täielikult tasaarveldamisprotsessi.
8. Asjaolust, et kõik tootmisvahendid ja sisuliselt ka töölistele palga maksmine oli alates 2007 aasta lõpust Woodman OÜ omandis või kontrolli all, tulenes, et viimasel ei olnud olemas sisulist riski tootmise katkemiseks. Kuna T.S. oli ka Woodman OÜ osanik 15% osalusega, siis võib sellises olukorras näha tema puhul selget huvide konflikti, mis väljendus sisuliselt eelkõige Woodman OÜ majandushuvide, mitte Roomline Tootmine OÜ huvide, kaitsmises. Kohtu ja vastustaja taolise hinnangu õigust kinnitab kogu tootmise sujuv minek Woodman OÜ alla pärast Roomline Tootmine OÜ pankrotistumist, kusjuures T.S. jätkas tootmisjuhina.
9. Vastustaja juhtis nii kohtuistungitel kui ka vastutusotsuses õigesti tähelepanu sellele, et T.S. Roomline Tootmine OÜ juhatajana ei teinud midagi selleks, et muuta ebasoodsaid lepinguid (ostu-müügi leping ja selle lisa), vähendada rendimakseid või otsida uusi kasumlikke lepinguid. Kogu T. S. tegevus oli sisuliselt suunatud ainult Woodman OÜ huvide kaitsmisele, mis väljendus kõige selgemini sisuliselt pankrotistunud ettevõttele uute kahjulike tootmiskohustuste võtmises ja varustajatele ning töötajatele tasude maksmises täies ulatuses ja õigeaegselt jättes maksmata ainult Roomline Tootmine OÜ majandusega seotud sotsiaal- ja tööjõumaksud (põhiosa vastutusotsusega määratud maksusummast).
10. Kohus on seisukohal, et vastutusotsuses on piisavalt põhjendatud nii T. S. poolt tahtlikult ja õigusvastaselt oma kohustuste rikkumine maksuseadusest tulenevate maksude tähtaegseks ja täielikuks tasumiseks ning selle kohustuse põhjuslik seos tekkinud maksuvõlaga ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
11. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust. Seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Daimar Liiv Kohtunik 14