← Eesti

2-09-51598/47

Obsah (6)§ 148§ 146§ 2§ 150§ 149§ 93

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-09-51598 Tsiviilasi Võlausalda

) § 146 lg 1 alusel ega masskohustusena

§ 148

mõttes pankrotivara arvelt, vaid võlausaldaja peaks nimetatud nõude osas esitama pankrotimenetlusse nõudeavalduse. Võlausaldaja nõue on käsitletav pankrotimenetlusele eelnevalt tekkinud nõudena, millest tulenevalt puudub alus nimetatud nõude rahuldamiseks

§ 146lg 1 alusel pankrotivara arvelt.

Võlgniku menetluskulude nõuet tuleb käsitleda nagu iga teise võlausaldaja nõuet ning nimetatud nõude osas on vajalik nõudeavalduse esitamine, nõude tunnustamine pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul ning alles sellele järgnevalt saab vastavalt jaotusettepanekule teha võlausaldajale võlgniku vara arvelt pankrotimenetluses väljamakse. MAAKOHTU LAHEND Viru Maakohus jättis 20.10.2010 määrusega AS Kunda Nordic Tsement taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks AS-lt ALTT (pankrotis) läbi vaatamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei kohaldu käesoleval juhul TsMS 5. jaos sätestatud kord menetluskulude kindlaksmääramisele.

§ 2

kohaselt rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotimenetluse kaudu pankrotiseaduses ettenähtud korras.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud pankrotimenetluse kuludeks.

§ 150

lg 2 kohaselt juhul, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Võlgniku pankrotimenetluse kestel võib

§ 149

lg 1 järgi üldkorras nõuda massikohustuse täitmist.

§ 148

lg 1 p 1 järgi on massikohustuseks pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-116-09 leidnud, et selle sätte alusel on massikohustuseks kohustused, mis on tekkinud varasemate kohtumenetluste jätkamisest halduri poolt. Nimetatud lahendis leidis kolleegium veel, et teise pankrotimenetluse kõrvaldamisest tekkinud kohustused (pankrotivõlgnikult välja mõistetud menetluskulud, mis tekkisid võlausaldajale kohtumenetluses) ei ole halduri muudest toimingutest tekkinud kohustusteks

§ 148lg 1 p 1 tähenduses.

2 Seega pankrotiavalduse rahuldamisel tasutakse menetluskulud pankrotivarast, kuid need ei ole massikohustusteks

§ 148lg 1 p 1 mõttes.

Väljaspool pankrotimenetlust võlausaldaja nõude täitmine, mis ei ole massikohustus, kahjustab teiste võlausaldajate huve. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED AS Kunda Nordic Tsement esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 20.10.2010 määruse ning saata menetluskulude kindlaksmääramise taotlus TsMS § 174 lg 1 alusel lahendamiseks Viru Maakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ainupädevus kohtul TsMS § 174 lg 1 järgi. TsMS § 174 lg 7 sätestab, et menetlusosaline ei või menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Pankrotihalduri institutsiooni ei saa samastada kohtuga ega omistada pankrotihaldurile õiguse mõistmise pädevust. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja kasuks välja mõistetud menetluskulud kuuluvad välja maksmisele enne jaotist. Seadusandja on näinud ette pankrotimenetlusega seotud menetluskulude väljamaksmisele erandkorra võrreldes jaotise alusel välja maksmisele kuuluvate nõuetega, mis on tekkinud enne pankroti välja kuulutamist.

§ 93

lg 1 sätestab, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Seega ei kehti viidatud kord nõuetele, mis ei ole tekkinud enne pankroti välja kuulutamist. Pankroti välja kuulutamisel või pärast seda tekkinud nõuete rahuldamisele ei kehti

§ 93

lg 1 sätestatud nõuetest teavitamise või rahuldamise kord.

§ 146

lg-st 1 ja § 150 lg-test 1, 2 ja 3 saab koostoimes järeldada, et võlgniku vara arvelt mõistetakse pankrotimenetluse kulud välja üksnes pankrotiavalduse rahuldamise (s.o pankroti välja kuulutamise) korral ehk enne pankroti väljakuulutamist on kulude kandmise kohustus võlausaldajal. Seega tekib võlgnikul menetluskulude kandmise kohustus alles pankroti väljakuulutamisel mitte enne pankroti väljakuulutamist. Pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulude näol on tegemist pankrotimenetluse kuludega, mis kuuluvad tasumisele

§ 146lg 1 p 4 kohaselt enne jaotist ning menetluskulude osas ei kuulu kohaldamisele menetlus, mis kehtib Panrk

S § 93 lg 1 nimetatud nõuete osas, mis on tekkinud enne pankroti välja kuulutamist ning kuuluvad tasumisele jaotise alusel. Pankrotiseadusega ei ole kooskõlas, et pankrotihaldurit peaks veel eraldi teavitama nõuetest, mille tekkimisest on pankrotihaldur menetluse käigus teadlik. Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahend ei ole asjakohane. Nimetatud lahendis on tegemist olukorraga, kus pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist kuulutas maakohus hilisema lahendiga teistkordselt välja võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgniku pankroti. Teistkordse pankroti väljakuulutamise määruse tühistas ringkonnakohus ning jättis menetlusega seotud kulud võlgniku kanda. Sama lahendi keskseks probleemiks on küsimus, kas menetluskulude näol on tegemist massikohustusega

§ 148lg 1 mõistes, mille suhtes oleks võimalik erandkorras viia läbi Panrk

S § 149 lg 1 kohaselt täitemenetlus ehk oleks võimalik nõuda täitmist erinevalt pankrotimenetluse üldisest nõuete rahuldamise korrast, mida haldab pankrotihaldur. Mainitule vastas Riigikohus eitavalt, sest

§ 148lg-s 1 ei ole menetluskulusid massikohustusena nimetatud.

Viidatud Riigikohtu tõlgendust toetavad ka

§ 146

lg 1 p-d 3 ja 4, millest nähtub, et pankrotimenetluse kulud tuleb täita pärast massikohustusi. 3 See, et menetluskulu näol ei ole tegemist masskohustusega, ning menetluskulu täitmist ei saa nõuda erinevalt massikohustustest täitemenetluse korras, ei tähenda veel seda, et menetluskulu määramise pädevust ei oleks maakohtul ning menetluskulud tuleks esitada pankrotihaldurile analoogselt

§ 93kohaselt enne pankroti välja kuulutamist tekkinud nõuetega.

Nii massikohustused kui ka menetluskulud tuleb tasuda

§ 146lg 1 kohaselt enne jaotist (s.o.

enne pankroti välja kuulutamist võlgnikul tekkinud

§ 93

lg 1 kohaseid nõudeid), sh ei rakendu viidatud nõuete rahuldamisele ka kord, mis on kehtestatud pankrotiseaduse kohaselt enne pankroti välja kuulutamist võlgnikul tekkinud nõuete tunnustamiseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED AS LTT (pankrotis) pankrotihaldur vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt kuulutati võlgniku pankrot välja Viru Maakohtu 16.12.2009 määrusega. Võlausaldaja varaline nõue võlgniku vastu on tekkinud enne pankroti välja kuulutamist. Seega on võlausaldaja nõue käsitletav pankrotimenetlusele eelnevalt tekkinud nõudena, millest tulenevalt puudub alus nimetatud nõude rahuldamiseks kohtumenetluses. Tulenevalt võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiibist tuleb võlausaldaja menetluskulude nõuet käsitleda nagu iga teise võlausaldaja nõuet ning nimetatud nõude osas on vajalik nõudeavalduse esitamine, nõude tunnustamine pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul ning alles sellele järgnevalt saab vastavalt jaotusettepanekule teha võlausaldajale võlgniku vara arvelt pankrotimenetluses väljamakse. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja kasuks väljamõistetud menetluskulud ei kuulu välja maksmisele enne jaotist Võlausaldaja nõue on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist ning võlausaldaja nõue ei kuulu rahuldamisele

§ 146

lg 1 alusel ega masskohustusena

§ 148

mõttes pankrotivara arvelt, vaid võlausaldajal tuleb nimetatud nõude osas esitada pankrotimenetluses nõudeavaldus vastavalt

sätetele. Võlausaldaja nõue ei vasta ühelegi

§-s 146 ega §-s 148 toodud alusele. Võlausaldaja nõue on käsitletav pankrotimenetlusele eelnevalt tekkinud nõudena, millest tulenevalt puudub alus nimetatud nõude rahuldamiseks

§ 146lg 1 alusel pankrotivara arvelt.

Kohus on õigesti oma määruses viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-116-

  1. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja AS Kunda Nordic Tsement avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb saata maakohtule läbivaatamiseks. Viru Maakohtu 16.12.2009 määrusega kuulutati AS Kunda Nordic Tsement avalduse alusel välja AS ALTT pankrot ning jäeti menetluskulud täies ulatuses AS ALTT kanda. AS Kunda Nordic Tsement esitas maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks AS-lt ALTT (pankrotis). Maakohus jättis avalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata põhjusel, et pankrotimenetluses ei kohaldu TsMS
  2. jaos sätestatud kord menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Maakohtu nimetatud põhjendus ei ole seadusega kooskõlas ning maakohus peab AS Kunda Nordic Tsement avalduse menetluskulude rahaliseks kindlskamääramiseks läbi vaatamta. 4 Vastavalt

§ 150

lg 1 p-le 1 on pankrotimenetluse kuludeks menetluskulud ning

§ 146

lg 1 p 4 järgi makstakse need välja pankrotivarast enne jaotise alusel raha väljamaksmist. Antud asjas võlausaldaja pankrotievaldus rahuldati ning menetluskulud jäeti AS ALTT (pankrotis) kanda. Seega tasutakse võlausaldaja menetluskulud

§ 150lg 2 alusel pankrotivarast.

Võlausaldaja menetluskulude näol ei ole tegemist nõudega

§ 93lg 1 tähenduses ning nende kindlaksmääramine on kohtu pädevuses ja tuleb lahendada Ts

MS 5. jaos sätestatud korras. Sellele viitab ka

§ 150

lg 5, millest nähtub, et pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. Maakohus peab avalduse läbivaatamisel arvestama TsMS § 172 lg-s 8 sätestatuga. TsMS § 178 lg 3 alusel menetluskulusid ei hüvitata. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 5 Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.