Obsah (8)

§ 65§ 101§ 113§ 94§ 2§ 3§ 175§ 82

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-

) § 65 lg 1 tulenevalt nõudis hageja põhivõlgnevuse ja kõrvalkulude tasumist nii kostjalt 1 kui ka solidaarselt kostjalt 2.

§ 65

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui mitu isikut peavad kohustuse täitma solidaarselt, nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Juhatuse liikmeks saades võttis K. Roop üle kõik juhatuse liikme õigused ja kohustused, sh ka vastutuse varem tekkinud võlgade eest. EVKS-i järgi on vastutavaks isikuks juhatuse liige ning äriseadustiku (ÄS) kohaselt võtab likvideerija üle kõik juhatuse liikme õigused ja kohustused, seega vastutab hageja ees ka kostja

2. Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlesid sellele vastu. Kostjate vastuse kohaselt pole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kohustus on muutunud sissenõutavaks. Hageja pole tõendanud, et ta oleks arved kostjale 2 esitanud ning kostja kahtleb esitatud arvete autentsuses. Perioodil 2007-2008 on osadel arvetel kajastatud adressaadina ka likvideerija K. Roop. Sel ajal puudus K. Roobil aga igasugune seoses AS Px.ee-ga. Seega võib hageja olla koostanud arved tagantjärele. Samuti pole hageja tõendanud, et ta nimetatud arved kostjale kätte toimetas. Kuna kostja 2 oli AS Px.ee juhatuse liikmeks
3. detsembrist 2008 kuni
4. jaanuarini 2009, ei saa ta vastutada AS-ga Px.ee solidaarselt kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema juhatuse liikmeks saamist või pärast tema juhatuse liikme volituste lõppemist. EVKS ei näe ette olukorda, kus juba tekkinud juhatuse liikme solidaarsuskohustus kanduks automaatselt üle järgnevatele juhatuse liikmetele. Vastutavad juhatuse liikmed määratletakse konkreetselt kohustuse tekkimise aja seisuga. Selleks, et kohustus läheks üle järgnevale juhatuse liikmele on vajalik kas seadusest tulenev alus või vastav kokkulepe, antud juhul kumbagi alust pole. Samuti ei näe seadus ette likvideerija solidaarvastutust, mistõttu ei saa kostja 2 ka likvideerijana vastutada pärast
5. jaanuari 2009 tekkinud kohustuste eest. Hageja nõue on osaliselt aegunud. Hagi esitati kohtule
6. juuni 2011, mistõttu on aegunud arvetest nr A728288 (tasumise tähtaeg
7. oktoober 2007, summas 566 krooni) ja M702862 (tasumise tähtaeg
8. detsember 2007, summas 25 krooni) tulenevad kohustused.
9. Vastuses kostja seisukohtadele leidis hageja, et aastal 2007 sissenõutavaks muutunud kohustused ei ole hagi esitamise ajaks aegunud. Tegemist on seadusest (EVKS § 23) tuleneva maksekohustusega ja seega on TSÜS § 149 tulenevalt nõude aegumistähtaeg 10 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja ei ole koostanud arveid tagantjärele, kuna väljatrükid tehti vahetult enne hagiavalduse esitamist ning kannavad väljatrüki tegemise ajal kehtinud äriregistri 3 andmeid. Hageja saatis kostjale arved posti teel. Samuti on kõik tasumata arved kättesaadavad AS Eesti Väärtpaberikeskuse koduleheküljel, mistõttu pole asjakohased väited, et kostjatele pole arveid esitatud. MAAKOHTU LAHEND
10. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks võlgnevuse katteks kokku 699,32 eurot (põhinõue 542,22 eurot, kõrvalnõue 157,10 eurot) ning samuti põhinõudelt viivise 0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis hageja menetluskulud 90% osas solidaarselt kostjate kanda ning 10 % osas hageja kanda. Maakohus tuvastas, et aktsiate registreerimise taotluse esitas kostja 1 õiguseellane XXXX.
11. juunil 2002 ja kostjad on jätnud tasumata arved alates
12. oktoobrist 2007 kuni kohtuotsuse tegemiseni. EVKS § 23 lg 3 kohaselt vastutavad registris aktsiate registreerimise või registripidaja poolt seoses aktsiate registreerimisega osutatavate teenuste tasude maksmise eest emitendist aktsiaseltsi juhatuse liikmed solidaarselt emitendiga. Vastavalt ÄS § 315 lg 2 vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 315 lg 3 kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui aktsiaseltsi põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Kohus tuvastas, et K. Roop oli AS Px.ee juhatuse liikmeks alates
13. detsembrist 2008 kuni
14. jaanuarini
15. Tema vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kuna muid kokkuleppeid vastutuse eriregulatsioonis kohtule pole esitatud. Sel alusel on haginõue K. Roobi vastu põhjendatud. Arvestamisele ei kuulu K. Roobi vastuväide tema likvideerijaks määramise kohta, kuna ÄS § 369 lg 1 järgi on aktsiaseltsi likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjaga, üldkoosoleku otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Seega on võlgnevuse solidaarne väljamõistmine põhjendatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TSÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 152 lg 1 kohaselt kohaldatakse siis, kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, tehingust tuleneva nõude aegumise sätteid. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega tuleb arvete nr A728288 (tasumise tähtaeg 24.10.2007) ja M70286 (tasumise tähtaeg 12.12.2007) aegumistähtaega hakata lugema
16. a lõppemisest ning kuna hagi on esitatud kohtule
17. juunil 2011, siis on hageja nõue nende arvete osas aegunud. Põhinõuet tuleb vähendada summas 591 krooni ehk 37,77 eurot, rahuldamisele kuulub põhinõue summas 542,22 eurot.

§ 101

lg 1 ja 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustusega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (

§ 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Seega tuleb kostjatel lisaks põhivõlale tasuda seisuga

1. juuni 2011 ka viivist 157,10 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad Viru Maakohtu
3. oktoobri 2011 otsus osas, millega hagi rahuldati, tühistada ja teha asja suus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. 4 Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus oluliselt rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-i 436 lg
4. Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Kohus on jätnud tähelepanuta apellantide järgmised väited: - vastustaja ei ole tõendanud, et on arved apellantidele esitanud ja seega on kohustus muutunud sissenõutavaks. Apellandid on arvete esitamise vaidlustanud. Kuna asjas puuduvad tõendid arvete esitamise kohta, siis oleks kohus pidanud lugema nimetatud asjaolu mittetõendatuks; - K. Roop ei vastuta enne oma ametiaega tekkinud kohustuste eest. Juhatuse liikmeks saamisega ei lähe uuele juhatuse liikmele üle eelmise juhatuse liikme võlasuhted; - apellandid esitasid ka vastuväited tõendina esitatud arvetele. Kohtuotsuses ei ole võetud nende väidete osas seisukohta ega ka selgitatud, miks kohus neid väiteid arvesse ei võtnud. Nii on kohus jätnud arvestamata asjas olulise tähtsusega asjaolud ja jõudnud ebaõigetele järeldustele. Kohtuotsuses ei ole tuvastatud, kas vastustaja nõuded on muutunud sissenõutavaks, samuti on nimetatud asjaolu oluline, et määratleda viivise kulgemise alguskuupäev. Poolte vahel sõlmitud kokkulepe eeldab, et kohustus muutub sissenõutavaks arve esitamisest 7 päeva jooksul. Apellantidelt ei saa välja mõista rahasummat, mille sissenõutavaks muutumist ei ole tuvastatud; 2) ei ole ÄS § 315 lg-d 2 ja 3 kohaldatavad kostja 2 ja vastustaja vahelise õigussuhte hindamisel. ÄS § 315 lg 2 reguleerib ainult aktsiaseltsi ja tema juhatuse liikme vahelisi suhteid. Seega ei ole juhatuse liikme ja kolmanda isiku vahelises suhtes kohaldatav aktsiaseltsi nõuete aegumise tähtaeg; 3) jättis kohus ebaõigesti kohaldamata TSÜS §-i 5,

§ 2

lg 1,

§ 3

p-i 6 ja

§ 175lg 1.

Aktsiaseltsi juhatuse liige vastutab AS-i Eesti Väärtpaberikeskus ees EVKS § 23 lg 3 alusel. Nähtuvalt hagiavaldusest on vastustaja esitanud arveid perioodiliselt, s.t tegemist on kohustustega, mis muutuvad sissenõutavaks eri aegadel. Igakordsel arve esitamisel tekib võlausaldaja ja võlgniku vahel vastav võlasuhe

§ 2

lg 1 ja

§ 3p 6 alusel.

Vastavalt

§ 2

lg-le 1 tekib võlasuhe konkreetsete poolte vahel, s.t võlausaldaja, aktsiaseltsi ja arve esitamise ajal juhatuse liikmeks oleva isiku vahel. Kuna võlasuhe tekib konkreetsete isikute vahel, siis aktsiaseltsi juhatuse liikme vahetumisel ei muutu konkreetse võlasuhte poolteks olevate isikute ring, s.t uus juhatuse liige ei astu automaatselt varasemates võlasuhetes osalenud juhatuse liikme asemele. Ei EVKS,

, TsÜS ega ÄS ei sätesta isiku saamisel äriühingu juhatuse liikmeks talle varasemate juhatuse liikmete võlakohustuste üleminekut. Järelikult on võimalik kohustuste üleminek ainult tehinguga. Kostja 2 ei ole sõlminud Kadi Vihuriga (varasem juhatuse liige) mitte ühtegi lepingut vastustaja ees tekkinud kohustuste ülevõtmiseks. Järelikult ei ole kostja 2 vastutav perioodil

1. oktoober 2007 –
2. detsember 2008 tekkinud kohustuste eest; 4) asus kohus ebaõigesti seisukohale, et EVKS § 23 lg 3 sätestatud juhatuse liikme vastus kandub edasi ka likvideerijale. ÄS § 306 lg-t 1 ja ÄS § 372 lg-t 1 võrreldes järeldub, et juhatuse liikme ja likvideerija ülesanded ei kattu ning nende rollid pole samastatavad. Seega pole kohane kohtu järeldus, et kui likvideerijaks on endine juhatuse liige, vastutab likvideerija oma tegevuse eest kui juhatuse liige. Kui seadusandja mõte oleks olnud, et vastustaja ees vastutab ka likvideerija, siis oleks EVKS § 23 lg 3 ka vastavalt sõnastatud. Kostja 2 ei vastuta kohustuste eest, mis tekkisid vastustaja ees pärast tema juhatuse liikme ametiaja lõppemist.
3. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning kohtuotsus muutmata. Kaebuses toodud väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ning teistsuguse otsuse tegemiseks. Viru Maakohus on otsust tehes hinnanud tsiviilasjas kõiki asjaolusid ning on jõudnud kohtuotsuses õigetele järeldustele Vastustaja jääb oma seniste seisukohtade juurde ega soovi neid täiendada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja Viru Maakohtu
5. oktoobri 2011 otsus tuleb osaliselt tühistada. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 alusel uue otsuse asja uueks arutamiseks maakohtule saatmata. 5
6. Asjas puudub vaidlus selles, et kostja 1 aktsiad on registreeritud hageja peetavas registris vastavalt kostja 1 poolt
7. mail 2002 esitatud taotlusele (lk 6). Taotluses on kostja 1 andnud nõusoleku, et ta kohustub aktsiate registreerimise, aktsiaraamatu pidamise ja sellega seotud teenuste eest maksma EVK-le teenustasu vastavalt kehtivale EVK hinnakirjale. Tasumine toimub EVK arvete alusel 7 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral kohustus kostja 1 tasuma viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. EVKS § 23 lg 1 kohaselt registripidaja katab oma teenuste osutamise kulud vastavalt registripidaja kinnitatud hinnakirjale teenuste eest võetava tasuga. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt registris aktsiate registreerimise või registripidaja poolt seoses aktsiate registreerimisega osutatavate teenuste tasude maksmise eest vastutavad aktsiaseltsist emitendi juhatuse liikmed solidaarselt emitendiga. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja 1 tasunud talle esitatud arveid alates
8. aasta neljandast kvartalist. Kokku on tasumata 20 arvet. Kostjad väidavad, et kostja 1 ei ole neid arveid saanud. Hageja on kinnitanud, et kõik arved on saadetud kostjale 1 lihtpostiga ja need ei ole hagejale tagasi tulnud. Kostjale on kõik tasumata arved kättesaadavad hageja kodulehel XXXX (lk 58). Apellatsioonkaebuses on õigesti väidetud, et maakohus ei ole vastanud kõikidele kostjate vastuväidetele ja on jätnud tuvastamata kas ja millal muutus arvete tasumise kohustus sissenõutavaks. Sellega on maakohus rikkunud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet (TsMS § 436 lg 1). Aktsiate registreerimisel on hageja ja kostja 1 kokku leppinud, et hageja saadab kostjale 1 arve, mida hageja väidab end olevat ka teinud, kuid ei ole oma väiteid tõendanud. Seega ei saa hageja tugineda asjaolule, et arved on kostjatele kättesaadavad ka hageja kodulehel ning tasu maksmise kohustus on reguleeritud õigusaktidega. Arvete kostja 1 poolt kättesaamist peab asjas tõendama hageja. Samas on kõik tasumata arved esitatud koos hagiavaldusega kohtule ja need on kostjatele kätte toimetatud
9. juulil 2011 (lk 16). Arved tuli tasuda 7 päeva jooksul kättesaamisest.

§ 82

lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega muutus tasu maksmise kohustus hageja jaoks sissenõutavaks alates

1. juulist
2. Kostjad ei ole siiani arveid tasunud. Maakohus on leidnud, et hageja nõue arvete nr A728288 ja nr M702862 tasumiseks on aegunud ja selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Seega tuleb kostjalt 1 välja mõista arvete nr A892458, M800338, A811116, M801215, A819852, M802205, A828348, M803184, A833903, A902797, M900581, A911193, M901732, A919619, M902950, A927805, A1113613 alusel põhivõlana 542,22 eurot. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid, et arvetel kajastatud teenustasud ei ole kooskõlas AS Eesti Väärtpaberikeskus hinnakirjaga (lk 86-93).
3. Kostjad väidavad, et nad kahtlevad arvete audentsuses, kuna arvetel perioodist 2007 -2008 kajastub kostja 1 kontaktaadressina kostja 2 kui likvideerija e-posti aadress. Kostja 2 on likvideerija alates
4. jaanuarist
5. Hageja on selgitanud, et arvete väljatrükid kohtule esitamiseks on tehtud arvutisüsteemist vahetult enne hagi kohtule esitamist, mistõttu kajastavad ka väljatrükitud arved väljatrüki tegemise ajal kehtivaid äriregistri andmeid. Hageja ei ole klientidele koostanud arveid tagantjärgi. Ringkonnakohus peab hageja selgitust usutavaks. Hagejal ei saa olla kohustust säilitada klientidele saadetud arvete koopiaid paberkandjal, kui arveid on uuesti võimalik välja trükkida arvutisüsteemist. Ka ei oma kohustuse täitmise seisukohalt tähtsust mitte arvete koostamise, vaid kostja 1 poolt arvete kättesaamise aeg.
6. Õige on kostjate seisukoht, et nõude sissenõutavuse tuvastamine on oluline ka viivise väljamõistmise seisukohast. Maakohus on välja mõistnud hageja poolt esitatud arvestuse alusel kostjatelt viivisena
7. juuni 2011 seisuga 157,10 eurot ja alates
8. juunist 2011 kuni põhinõude täitmiseni 0,05 % päevas põhinõudelt 542,22 eurot kuni põhinõude täitmiseni.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisemääras poolte vahel vaidlust ei ole. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kohustus muutus sissenõutavaks 6 alates

1. juulist 2011, mistõttu on kostja 1 kohustatud tasuma viiviseid samuti alates
2. juulist
3. Maakohtu otsust tuleb selles osas muuta ja välja mõista kostjalt 1 viivisena perioodil
4. juulist 2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni
5. veebruar 2012 põhivõlalt 542,22 eurot 0,05 % päevas 204 päeva eest kokku 55,3 eurot ja edasi alates
6. veebruarist 2012 0,05 % päevas põhivõlalt kuni kogu põhivõla tasumiseni.
7. EVKS § 23 lg 3 kohaselt registris aktsiate registreerimise või registripidaja poolt seoses aktsiate registreerimisega osutatavate teenuste tasude maksmise eest vastutavad aktsiaseltsist emitendi juhatuse liikmed solidaarselt emitendiga. Asjas puudub vaidlus, et kostja 2 on olnud kostja 1 juhatuse liige
8. detsembrist 2008 kuni
9. jaanuarini 2009 ja alates
10. jaanuarist 2009 on kostja 2 kostja 1 likvideerija. ÄS § 372 lg 1 kohaselt on aktsiaseltsi likvideerijatel juhatuse liikme õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt likvideerijad lõpetavad aktsiaseltsi tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Ringkonnakohus leiab, et kuna likvideerijatel on seadusest tulenev kohustus rahuldada likvideerimismenetluses ka võlausaldajate nõuded, siis ei ole EVKS § 23 lg 3 sätestatud juhatuse liikmele pandud solidaarkohustus vastuolus likvideerimise olemusega ja see laieneb ka emitendi likvideerijale. Samas nõustub ringkonnakohus apellandi seisukohaga selles, et kostja 2 ei saa olla vastutav kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema juhatuse liikmeks valimist. Seadus ei näe ette, et isiku valimisel juhatuse liikmeks läheks talle ilma eraldi kokkuleppeta üle EVKS § 23 lg 3 sätestatud solidaarkohustus enne tema juhatuse liikmeks valimist tekkinud kohustuste täitmise eest. Seega ei oma tähtsust ÄS § 315 lg 2 sätestatud juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, mida maakohus on kontrollinud põhjendamatult ja iseseisvalt, kuna kostjad ei ole sellist aegumise vastuväidet hagile esitanud. Maakohtu viited hagi rahuldamisel kostja 2 vastu ÄS § 315 lg-tele 2 ja 3 on asjakohatud, kuna ÄS § 315 reguleerib juhatuse liikme vastutust aktsiaseltsi ees. Sellisel alusel ei ole nõuet kostja 2 vastu esitatud. EVKS § 23 lg 3 alusel vastutab kostja 2 seega solidaarselt kostjaga 1 arvete nr A833903,16.01.2009, võlg 37,71 eurot; nr A902797,29.01.2009, võlg 35,2 eurot; nr M900581, 17.03.2009, võlg 1,6 eurot; nr A911193,28.04.2009, võlg 36,2 eurot; nr M901732, 11.06.2009, võlg 1,6 eurot; nr A919619,27.07.2009, võlg 36,81 eurot; nr M902950, 09.09.2009, võlg 1,6 eurot; nr A927805,27.10.2009, võlg 36,81 eurot; nr A1113613, 01.06.2011, võlg 202,46 eurot; tasumise eest. Kokku tuleb kostjalt 2 solidaarselt kostjaga 1 välja mõista hageja kasuks põhivõlana 389,99 eurot. Nõue muutus sissenõutavaks
11. juulist
12. Nõudelt tuleb arvestada viivist
13. juulist 2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni
14. veebruar 2012 põhivõlalt 389,99 eurot 0,05 % päevas 204 päeva eest kokku 39,78 eurot; ja edasi alates
15. veebruarist 2012 0,05 % päevas põhivõlalt kuni kogu põhivõla tasumiseni.
16. Kostja 1 vastutab seega hageja ees kostjaga 2 solidaarselt otsuse punktis 11 märgitud ulatuses ja täiendavalt veel põhinõudena 152.23 euro ulatuses (542.22 – 389.99 = 152.23), millelt tuleb arvestada viivist alates
17. juulist 2011 kuni põhinõude täitmiseni.
18. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebused osaliselt ja muudab maakohtu otsust, siis tuleb muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 1 ja 3 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Nimetatud sätted võimaldavad menetluskulude jaotuse otsustamisel kohtu 7 diskretsiooni. TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Arvestades hagi rahuldamist osaliselt, tuleb poolte menetluskuludest maakohtus jätta 75 % kostjate kanda ja 25 % hageja kanda. Hagi on rahuldatud solidaarvõlgnikest kostjate vastu ca 80 % ulatuses, seega vastutavad kostjad nende kanda jäetud menetluskulude kandmise eest 80 % ulatuses solidaarselt ja 20 % ulatuses vastutab kostja
19. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, siis tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 8 Kersti Kerstna-Vaks