KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 09.05.2012.a., Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-10-

§ 113

lg 1 II lauses sätestatud määras menetluskulude tasumisega viivitamisel korral alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest. Selgitus: Menetluskulude rahalise suuruse hüvitamise avaldus koos tõenditega esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Apellatsioonitähtaeg on 30 päeva arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib apellatsioonikohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud Hageja ja OÜ A sõlmisid laenulepingu nr XXX koos lisaga nr 1 14.01.2005 ning OÜ A sai pangalt laenu 299999,94 krooni. Lepingu järgi oli intress 14% aastas (p 7.1), laen tuli tagastada 22.04.

1. Laenusaaja pidi tagastama laenu ja intressi iga kuu
2. kuupäevaks annuiteedimaksetena (p 2.2). Lepingu p 10.1 järgi oli viivis võlalt 0,15% päevas. Kuna võlgnik ei täitnud lepingust tulenevaid laenu- ja intressimaksete tagastamise kohustust, siis palus pank 12.05.2008 võla 10 päeva jooksul ära tasuda, mida võlgnik ei teinud. Selle tõttu ütles pank laenusaajale lepingu üles. 08.05.2008 seisuga oli võlgniku võlg on panga ees kokku 180 183,13 krooni, sellest põhivõlg oli 171830,14 krooni (10981,95 eurot) ja viivis oli 1169,35 krooni (74,74 eurot) ja intressivõlg 7192,64 krooni (459,69 eurot). Võlgniku pankrot kuuluti välja Harju Maakohtu otsusega 08.05.2008 ja 10.07.2008 lõpetati pankrotimenetlus raugemisega, väljamakseid ei ole tehtud. Hageja ja AF oli sõlmitud viidatud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks summas 321 000 krooni käendusleping 22.04.2005 nr XXX ja selle alusel vastutab ta solidaarselt võlgniku ja teiste käendajate AJ ja MJ, kelledega sõlmis pank käenduslepingud vastavalt 22.04.2005 nr XXX summas 321 000 krooni ja nr XXX 321 000 krooni. Hageja palus käendajail 12.05.2009 võlg ära tasuda, kuid ükski käendajaist võlga pole tasunud. Hageja palub välja mõista käendajailt solidaarselt kokku 180 183,13 krooni ehk 11515,80 eurot, ja alates hagi esitamisest viivise põhivõlalt 171830,14 krooni (10981,95 eurot) 0,15% päevas kuni selle tasumiseni ning palus jätta menetluskulud kostjate kanda ning mõista kuludelt välja viivis

§ 113lg 1 sätestatud määras.

21.03.2012 täpsustas viivisenõuet 21.03.2012 seisuga 10.06.2010-21.03.2012 e 649 päeva eest on 10690,93 eurot. Kokku palus välja mõista kostjatelt solidaarselt 22206,73 eurot. Tõendid: laenuleping ja selle lisa 1, käenduslepingud, nõudekirjad, nõudeavaldus OÜ A pankrotimenetluses. Kostjate seisukohad Kostjad M. Jakovleva ja A. Jakovlev teatasid, et nende suhtes on välja kuulutatud pankrot ja hageja ei saa nõuda neilt võlga. Asjaga tegeleb pankrotihaldur. Tõend: Southamptoni Maakohtu teated. Kostja A. F märkis vastuses, et tema oli üks käendajaist laenulepingule ja oli nõus võtma enda peale panga nõudest 1/3 suuruse osa. Kuna kostja palk on kuus 8000-9000 krooni, igakuine eluaseme laen on 4500 krooni ja tal on 2 alaealist last, ei ole võimalik võlga tasuda koheselt (lk 43). Täpsustuste kohaselt on palk 180 eurot, vanemahüvitis 620 eurot, igakuised maksed 320 eurot, kulud lasteaiale 40-50 eurot ja lisaks on kulud ka muudele kohustustele. Tõendid: panga väljavõte, kinnistusraamatu väljavõte Kohtu põhjendused Nõue M. Jakovleva ja A. J vastu on jäetud määrusega 09.05.2012 läbi vaatamata. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Hageja ja OÜ A sõlmisid laenulepingu nr XXX koos lisaga nr 1 14.01.2005 intressimääraga 14% aastas (lepingu p 7.1), viivise määraga 0,15% päevas (p 10.1). Laen ja intress tuli tasuda igakuiselt annuiteedimaksetega iga kuu 22. kuupäevaks. Laenu tagastamise tähtaeg oli 22.04.2010. 2

§ 396lg 1, § 397 lg1 ja § 401 järgi laenuleping krediidilepingu tähenduses.

Krediidilepinguga antakse teise isiku käsutusse krediiti ja teine kohustub selle lepingu lõppedes tagastama ning tasuma kasutatud krediidilt intressi ning lg 3 alusel kohaldatakse sellele laenulepingu sätteid. Kuna viidatud laenuleping nr XXX hageja ja OÜ A vahel on üles öeldud, siis on hagejal ehk laenuandjal õigus nõuda tagasi laenu 171830,14 krooni (10981,94 eurot) ja intressi 7192,64 krooni (459,69 eurot). Kuna vaidlus puudus ka selle üle, et A. F ja hageja vahel on kirjalikus vormis (

§ 143

lg 1) sõlmitud käendusleping 22.04.2005 nr XXX ülalmärgitud laenukohustuste tagamiseks ja võlgnikul on võlg, intress tagastamata, siis on hagejal ehk võlasusaldajal õigus nõuda käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmist kostjalt A. F kooskõlas

§ 142

, § 145 lg 1 ja mille kohaselt vastutab käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest põhivõlgnikuga solidaarne. Viidatud käenduslepingust ei tulene, et tema vastutus oleks erinev M. J ja A. J sõlmitud käenduslepingutest (lk 23, 21, 19).

§ 65

alusel võib võlasusaldaja nõuda solidaarvõlgnikult kohustuse täitmist kas kõigilt neilt korraga, eraldi, kas täies ulatuses või osaliselt. Seega ei ole õige kostja A. F vastuväide, et ta on nõus maksma võlast vaid 1/3 suuruse osa. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda põhivõlgnikuga sõlmitud lepingu ülesütlemise (ülesütlemisega leping lõpeb) tõttu A. F käenduslepingust tulenevat solidaarkohustuse täitmist täies ulatuses ja põhivõlgniku võla, intresside ja viiviste tasumist

§ 76

lg 1, § 8, § 101 lg 1 p 1, 6 ja § 113 ning § 401 lg 1, 3, § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 65 lg 1, § 142 järgi. Eeltoodu alusel tuleb A. F välja mõista põhivõlg 10981,95 eurot (171830,14 krooni) ja intress 459,69 eurot (7192,64 krooni). Kostja palus vähendada viivist.

§113

lg 8 ja 162 alusel võib kohustatud isik nõude viivise vähendamist, Seisuga 08.05.2008 oli viivis 1169,35 krooni (74,74 eurot) ning perioodi eest 10.06.201021.03.2012 on viivis 10690,93 eurot, kokku on viivis seega 10765,67 eurot ehk väiksem kui põhivõlg 10981,95 eurot.

§ 162

lg 1 alusel võib kohus kohustatud isiku nõudel vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni kui see on ebamõistlikult suur, arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et reeglina ei ole ebamõistlikult suur viivis, mis on enam-vähem põhivõla suurune või sellega võrdne, küll aga ei välista märgitu kohtu arvates

§ 113lg 8 ja § 162 alusel viivist vähendada ka selliselt, et viivise suurus jääb alla põhivõla. 3

§ 113lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vähendada viivist 1000 eurole ja mitte mõista välja viivist edaspidi protsendina Ts

MS § 367 alusel (kohus võib hageja nõudel välja mõista edaspidise viivise protsendina kuni põhivõla tasumiseni) 0,15% päevas põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et enamas ulatuses viivise vähendamiseks puudub alus, kuna asjas ei ole kostja väitnud, et ta oleks oma käenduslepingust tulenevaid kohustusi üldse hageja ees täitnud ning hagejal kui võlausaldajal on õigus rakendada

§ 101

lg 1 p 1 alusel viivist õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise eest ning sellise õiguse rakendamise alusel saadu vähendamine suuremas ulatuseks ei oleks

§ 162

lg 1 järgi hageja huvidega kooskõlas ega ole kooskõlas ka viivise (kui õiguskaitsevahendi) rakendamise eesmärgi endaga. Eeltoodu alusel on viivise nõue osaliselt põhjendatud ja tõendatud ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista

§ 76

lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 113 lg 1, 8 ja § 162 lg 1 alusel viivis 1000 eurot ja jätta hageja nõue edaspidise viivise saamiseks protsendina 0,15% päevas põhivõlalt kuni selle tasumiseni rahuldamata. Kostja vastutuse piirmäär on 20515,63 eurot, seega ei ületa väljamõistetud viivis, intress ja põhivõlg kokku viidatud kostja vastutuse piirmäära. Ülaltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja AF tuleb AS Swedbank kasuks välja mõista põhivõlga 10981,95 eurot, intressi 459,69 eurot ja viivist 1000 eurot ning jätta rahuldamata hageja nõue viivise väljamõistmiseks edaspidiselt 0,15% päevas põhivõlalt kuni selle tasumiseni. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Hinna määramise lähtub kohus hagi esitamise ajast. TsMS § 133 lg 1, 2 järgi on tsiviilasja hind põhinõude väärtus 10981,95 eurot. Menetluskulud TaMS § 163 alusel jaotab kohus kulud vastavalt hagi rahuldatud osale. Hageja palus kokku välja mõista 22206,73 €, kohus rahuldas hagi 12441,64€ ehk 56%. Eeltoodu alusel jäävad hageja menetluskulud 56% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud vastavalt 44% ulatuses hageja kanda. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Märgitud sätte alusel tuleb kostjalt hageja taotluse alusel menetluskulude tasumisega viivitamise korral välja mõista viivis

§ 113

lg 1 II lauses sätestatud määras menetluskuludelt alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohtunik 4