← Eesti

2-11-54869/8

Obsah (4)§ 146§ 147§ 143§ 144

2-11-54869 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mai 2012. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja n

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. 18.02.2006. a väljastatud võlatunnistuse alusel tekkis õigus nõuda kohustuse täitmist alates 21.02.2006. a.

§ 143järgi kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud pöörduma kohtusse hiljemalt 21.02.

  1. a. Hageja pöördus kostja vastu kohtusse 10.11.
  2. a, s.o. pärast aegumistähtaja möödumist. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et kostja ei saanud kohustust tahtlikult rikkuda, kuna sai nõudest teada maksekäsu kiirmenetluses. Vahepealsel ajaperioodil hageja kostjalt kohustuse täitmist ei nõudnud, ühtegi meeldetuletust ei esitanud. Eeltoodu alusel on paljasõnalised hageja väited, et kostja teadis kohustusest, kuid jättis tahtlikult oma kohustuse täitmata. Tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja oleksid sõlminud kokkuleppe laenu tagastamise tähtaja pikendamise kohta, kohtule esitatud ei ole. Hageja selgitusi selle kohta, et kostja tagastab laenu pärast korteri müüki, kohus usaldusväärseteks ei pea. Käesolevas menetluses on tuvastatud, et kostja oli lubanud korteriühistu ees võlgnevuse kustutada pärast korteri müüki ning see lubadus on 28.08.
  3. a ka täidetud. VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, s.h. tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg 5, s.o õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega peaks hageja tõendama, et lepingut sõlmides (või täites) olid kostja kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääks saamata lepingu järgi tasumisele kuuluv summa. Hageja seda käesolevas menetluses tõendanud ei ole. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et

§ 146

lg 4 kohaldamiseks eeldused puuduvad, sest hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul kohaldada kümneaastast hagi aegumise tähtaega. Järelikult kuulub kohaldamisele

§ 146

lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 144alusel on koos põhinõudega aegunud ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Menetluskulud Ts

MS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 3 menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.