Obsah (7)

§ 150§ 430§ 428§ 432§ 662§ 222§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2011. a Tsiviilasja number 2-10-28685 Tsiviilasi Natalia Kubrja

§-s 432 sätestatud tagajärgedest. Hageja palus kohtul

§ 150lg 2 p-st 1 lähtuvalt tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust.

MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus võttis vastu ja kinnitas 08.02.
2. a määrusega hageja ja kostja vahel saavutatud kompromissi, mis seisnes järgnevas: 1) Natalia Kubrjakova tasub Julius Golšteinile võlguoleva summa katteks 65 000 krooni (4154.26 eurot) igakuiste osamaksetena 60 eurot kuus, iga kuu 15ndaks kuupäevaks kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, tehes selle kohta Swedbankis otsekorralduse. 2) Poolte enda menetluskulud jätta nende endi kanda. 3) Kostja loobub täitemenetlusest, esitades täiturile sellekohase avalduse. 4) Pooled kinnitavad, et muid pretensioone nende vahel ei ole. Kohus tagastas Natalia Kubrjakova arvele XXXXXXXXXX Swedbank tema ja V.K. poolt osamaksetena Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 viitenumbriga 2900072699 tasutud riigilõivust pool, s.o XXXX krooni (XXX.XX eurot). Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus oli seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada. Hagi lahendamine kompromissiga oli mõistlik. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitas kompromissi, kuna see ei olnud vastuolus heade kommetega või seadusega ega rikkunud olulist avalikku huvi ning kompromissi oli võimalik täita. Kompromiss lahendab pooltevahelise aastatepikkuse laenusuhte. 2

§ 428lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kompromiss kehtib täitedokumendina (

§ 430lg 5).

Hageja poolt on 01.08.

1. a - 11.01.
2. a tasutud riigilõivu osade kaupa XXXX krooni.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Julius Golštein esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse kohaselt: 1) on kompromissi kinnitamine viisil, millega N. Kubrjakova kohustub tasuma ainult 65 000 krooni koguvõlgnevusest (250 000 krooni) vastuolus heade kommetega ja vastav kohtumäärus tuleb tühistada. J. Golštein leiab, et kuivõrd N. Kubrjakova on tunnustanud kõikidest laenulepingutest tulenevaid nõudeid, on kompromissi kinnitamine selliselt, et võlgnik kohustub tasuma ainult 26% koguvõlgnevusest ligikaudu 6 aasta jooksul põhjendamatu; 2) on kohtu poolt kinnitatud kompromiss ebaproportsionaalne, st ühe tehingupoole jaoks liiga ebasoodne ja see on tehtud erakorralistest vajadustest tingituna, sest J. Golšteini eesmärgiks on olnud lõpetada kohtumenetlus, millega kaasneb nii ajakulu kui ka rahaline kulu. Seetõttu tuleb kompromiss tühistada heade kommetega vastuolus olemise tõttu vastavalt TsÜS § 86 lg p-le 2 ja

§ 430lg-le 8; 3) selgitab määruskaebuse esitaja, et 31.08.2009.

a poolte vahel sõlmitud laenuleping (laenuleping nr 4) on oma olemuselt kompromissileping osas, millega antud laenust arvestatakse 61 250 krooni 27.06.

1. a (laenuleping nr 2), 27.12.
2. a (laenuleping nr 2) ja 19.11.
3. a (laenuleping nr 3) sõlmitud laenulepingutest tulenevate nõuete kustutamiseks. Arvestades, et N. Kubrjakova lepingu rikkumisest tekkinud võlgnevust ei tasunud, saatis J. Golštein 01.04.
4. a teate laenulepingu lõpetamisest, laenulepingu nr 4 täitmata jätmisest p 6 ja p 9.
5. alusel tekkinud leppetrahvidest ja palus tasuda koheselt laenusumma, leppetrahvid ja laenuintress kogusummas 250 000 krooni. Kuivõrd N. Kubrjakova ei ole käesoleva hetkeni lepingujärgseid summasid tasunud leiab määruskaebuse esitaja, et tal on õigus nõuda N. Kubrjakovalt võlgnevuse tasumist; 4) saab kompromissi sõlmimine toimuda ainult tingimusel, et N. Kubrjakova kohustub tasuma kahe nädala jooksul 10 000 eurot koguvõlgnevusest ja J. Golšteini poolt kantud õigusabikulud. 22.02.
6. a esitas määruskaebuse esitaja arstitõendi 08.02.
7. a toimunud kohtuistungilt puudumise kohta. VASTUSTAJA SEISUKOHT
8. Natalia Kubrjakova vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 3 1) ei vasta J. Golšteini määruskaebus

§ 662

lg 2 p 1 sätestatule, sest ei ole märgitud kohtupoolne õigusrikkumine määruse tegemisel; 2) arutasid 08.02.2011. a kohtuistungil menetlusosalised põhjalikult asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning jõudsid ühiselt järeldusele kompromissi sõlmimise võimaluses. Siinjuures tuleb märkida, et kuigi määruskaebuse esitaja J. Golštein isiklikult kohtuistungil ei osalenud, oli tema esindaja J. Golšteiniga pidevalt kontaktis telefoni teel ning kinnitas kohtule, et esindajal on oma kliendi poolt täisvolitus kompromissi või muul viisil kokkuleppe sõlmimiseks. Seega puudub kohtul alus arvata, et sõlmitav kompromiss on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kompromissi ei ole võimalik täita

§ 430lg 3 tähenduses või kompromissi sõlmimisel ei avaldanud J. Golštein oma tõelist tahet Ts

ÜS § 68 tähenduses (vt kohtuistungi protokoll). Ülaltoodust tulenevalt jääb arusaamatuks, mis menetlusõiguse normi on kohus valesti kohaldanud või milles seisneb esimese astme kohtu seaduserikkumine; 3) viitab J. Golštein kompromissi tühistamise alusena TsÜS § 86 lg 2 p-le 2.

§ 430

lg 8 teise lause kohaselt saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Sellisel juhul, kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Ülaltoodust nähtub, et ka

§ 430

lg 8 ei võimalda menetluse jätkamist määruskaebuse esitamise korral; 4) ei oleks õiglane N. Kubrjakova suhtes määruskaebus rahuldada põhjusel, et kompromissis ei ole märgitud, et kompromissi sõlmimisega loetakse lõppenuks kõik poolte vahel varem sõlmitud lepingud. Nii kaua, kui korter on N. Kubrjakova omandis ning ta on võlasuhete kaudu J. Golšteiniga seotud, teeb viimane kõik selleks, et N. Kubrjakova kaotaks korteriomandi. Tõendiks selle arvamusele on J. Golšteini käitumine võlgniku suhtes. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
2. Tsiviilasja toimikust (tl 113) nähtub, et kostja puudus 08.02.
3. a kohtuistungilt haigestumise tõttu, kuid kostja esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv kinnitas, et tal on volitus pidada läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks. Ringkonnakohus märgib, et 08.02.
4. a kohtuistungil pakkus kostja esindaja välja sõlmitud kompromissi tingimused.

226 lg 1 viimase lause kohaselt advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

§ 222

lg 1 sätestab esindusõiguse seadusjärgse ulatuse, mis hõlmab ka kompromissi sõlmimise õiguse. Kui menetlusosaline soovis esindaja õigusi piirata, siis kooskõlas

§-ga 223 on piirangu kehtivuse eelduseks sellest kohtule ja menetlusosalistele teatavaks tegemine enne toimingu tegemist. Käesolevas asjas ei nähtu maakohtu toimikust, et esindaja volitusi oleks piiratud, seega on esindaja tehtud toiming esindatava suhtes kehtiv. 4

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Määruskaebuse esitaja väitel tuleb kompromiss tühistada vastuolu tõttu heade kommetega. Ringkonnakohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on võimalik seda täita. Kostjat esindab vandeadvokaat, kellel oli volitus kompromissi sõlmimiseks ning kes oli teadlik

§-s 432 nimetatud tagajärgedest. Tulenevalt

§ 428

lg 1 p-st 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Maakohtul puudub alus jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

7. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda

§ 171lg 1 kohaselt.

Üllar Roostoja Viivi Tomson 5 Andra Pärsimägi