KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 29.veebruar 2012.a Paide Tsiviilasja number 2-10-50347 Tsiviilasi Laenupunkt OÜ hagi Valeri Mok

§ 174lg 1).

EDASIKAEBAMISE KORD Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks põhivõlg 155 000 krooni, intressivõlg 26 970.00 krooni ja viivis 128 030.00 krooni HAGI ASJAOLUD - 27.07.2009 sõlmis hageja kostjatega laenulepingu (edaspidi Leping) summas 155 000 krooni. Laenu kättesaamist on kostjad oma allkirjaga Lepingul kinnitanud (p 1.2.) - kostjad kohustusid tagastama laenu 27.oktoobriks 2009, kuid ei täitnud seda kohustust - seisuga 19.04.2010 on kostjad olnud laenu maksmisega viivituses 174 päeva - kostjad kohustusid tasuma saadud laenult intressi 0,1% päevas (p 2.1.). Seisuga 19.04.2010 on Kostjate intressivõlg 26 970 krooni - kostjad kohustusid tasuma viivisintressi 0,5% laenusummalt päevas (p 2.3.). Viivis seisuga 19.04.2010.a on 134 850 krooni. Arvestades väljakujunenud kohtupraktikat, vähendab hageja viivise nõuet 6820 krooni võrra - hageja korduvatele võla tasumise pöördumistele kostjad reageerinud ei ole. Kostjate 05.01.2011 vastuväidete osas märkis hageja, et need on otsitud iseloomuga ja kantud soovist kohut eksitada. Lisaks on kostjate vastuväited vastuolulised – ühelt poolt väiTsiviilasi nr 2-10-50347 davad kostjad, et nad pole laenulepingut üldse sõlminud, teisalt väidavad, et see leping on tühine näilisuse tõttu. Lisaks tuginevad kostjad ka lepingu rahatusele. Mõlemad kostjad on laenulepingu omakäeliselt allkirjastanud, seega lepingu sõlminud. Kostjate vastupidised väited on alusetud ja teadvalt valed. Poolte vahel sõlmitud laenuleping ei ole näiline, kuna hageja ja kostjate vahel puudus mistahes kokkulepe selles, et lepingu sõlmimine ei peaks kaasa tooma laenulepingus avaldatud õiguslikke tagajärgi. Vastuväide Laenulepingu rahatuse osas on paljasõnaline. Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele peab laenulepingu rahatust tõendama laenusaaja, st kostjad. Laenulepingu p-s 1.2. sisaldub Kostjate kinnitus laenusumma üleandmise kohta. Kostjate 10.02.2011 seisukohtade osas märkis hageja, et ükski kostjate esiletoodud asjaolu ei tõenda Lepingu rahatust ega õigusta kostjate poolt Lepingu täitmisest keeldumist. Kostjate väide Lepingu allkirjastamata jätmise kohta on vastuolus Lepinguga, millest nähtub Lepingu allkirjastamine kostjate poolt. Vaidluse lahendamise seisukohast on oluline, kas poolte vahel on sõlmitud laenuleping ning kas selle lepingu alusel on kostjatele laenusumma üle antud. KOSTJATE VASTUVÄITED Kostjad esitasid hagile ühised vastuväited. 05.01.2011.a vastuses väitsid kostjad vastu, et nemad ei ole hagejaga sõlminud hagiavalduses mainitud laenulepingut ega saanud selle alusel ka raha. Lisaks kirjeldasid kostjad 2009.a suvel väidetavalt toimunud kulla ostmise tehingu asjaolusid 10.02.2011 seisukohtades märkisid kostjad, et Riigikohus on lahendis 3-2-1-137-07 piisavalt hästi seletanud ja välja toonud, et laenu andmise esmane tõendamiskoormis lasub hagejal. Kostjad raha saamist aga eitavad. Kostjate arvates on Laenuleping on tühine algusest peale, kuna hageja ei andnud kostjale laenu ega kavatsenudki anda. Kostja 2 allkirjastas algselt laenulepingu, kuid hiljem andis hagejale teada, et ei sõlmi temaga laenulepingut. Kostja 1 ei ole laenulepingut omakäeliselt allkirjastanud. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. EELNEV MENETLUS 06.06.2011.a määras kohus asjaolude selgitamiseks korraldava kohtuistungi eelistungina 13.09.2011.a kell 10 Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas. Kostja Roman Pjassetski ei kinnitanud kohtukutse kättesaamist, mistõttu kohtuistungit ei olnud võimalik läbi viia. 21.09.2011 määras kohusasja lahendamiseks kirjalikus menetluses poolte nõusolekul (

§ 403), kuna mõlemad pooled olid kirjalikult avaldanud vastavasisulist nõusolekut.

Kohus teatas pooltele õigusest esitada kohtu antud tähtajaks 21.10.2011 avaldusi ja dokumente, samuti kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise viisi ja tähtaja 28.10.2011. 21.10.2011 esitas Roman Pjassetski kostjate nimel avalduse, milles palus üle kuulata tunnistaja, kellest kostjate väitel pidi sõltuma asja lahendus. Kohus eeldas, et kostjatel esineb põhjendatud soov arutada asja sisuliselt ning nad soovivad asjas tähtsust omavaid vastuväiteid tõendada tunnistaja ütlustega. Seetõttu pidas kohus mõistlikuks jätkata asja menetlust istungimenetluses. Kohus andis kostjatele tähtaja tunnistaja taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks ning hoiatas kostjaid puudute tähtajaks kõrvaldamata jätmise tagajärgede suhtes. Kohtu määratud ajaks kostjad tunnistaja taotluses esinenud puudusi (aadress, kus tunnistajale kohtukutse kätte toimetada) ei kõrvaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. 16.01.2012 määras kohus, et asi lahendatakse

§ 403

alusel kirjalikus menetluses, andis pooltele tähtaja 19.02.2012 avalduste ja dokumentide esitamiseks ning teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.02.2012 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantselei kaudu. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Asjas uuritud Laenulepingu nr T RV 270/709 (edaspidi Leping) kohaselt OÜ Laenupunkt Laenuandjana (edaspidi ka Hageja) ja Valeri Mokritski (Lepingus kirjapilt Makritski) ning Roman Pjassetski Laenusaajatena (edaspidi ka Kostjad) sõlminud laenulepingu selles kajastatud tingimustel. Leping lõpposas on märgitud Lepingu poolte andmed - Laenuandja Laenupunkt OÜ, registrikood 11503091, seaduslik esindaja Allan Kool, juhatuse liige ning LaeTsiviilasi nr 2-10-50347 2

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja tõendas esitatud laenulepinguga, millel on muuhulgas ka Laenusaajate (kostjate) käsikirjas kirjutatud allkirjad, et kõik Lepingu pooled on laenulepingu isiklikult allkirjastanud. Kostjad, väites vastu et V.Mokritski ei ole vaidlusalust laenulepingut allkirjastanud, pidid oma sellekohast vastuväidet tõendama. Vaatamata kohtu antud korduvatele võimalustele (kohus läks isegi kirjalikust menetlusest üle istungimenetlusse, andmaks kostjatele võimalus esitada oma vastuväiteid kinnitavad tõendid, lisaks kahel korral kirjalikus menetluses oli kostjatel võimalus oma täiendavaid tõendeid esitada), kostjad oma vastuväiteid ei tõendanud. Kostjate paljasõnalise väite jätab kohus arvestamata. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et Hageja ja Kostjad on sõlminud Laenulepingu nr T RV 270/

2. Pooled on Lepingus kokku leppinud, et Hageja annab ja Kostjad võtavad laenu 155 000 Eesti Krooni (p 1.1), et laenusumma on Kostjatele sularahas üle antud Lepingu sõlmimisel (p 1.2) ning et laenusumma kättesaamist tõendavad Kostjad allkirjadega Lepingul (p 1.2). Seega on hageja Laenulepinguga tõendanud (esmane tõendamine), et Kostjatele on kokkulepitud laenusumma üle antud ning kostjad on selle kätte saanud. Kostjad väites, et nad pole Lepingu alusel raha saanud, pidid Lepingu rahatust tõendama. Sellele asjaolule on hageja oma seisukohtades ka osundanud ning kohus tõendamiseks võimalused andnud. Kostjad Lepingu rahatust tõendanud ei ole. Kohus saab asjaolud tuvastada vaid esitatud ja uuritud tõendite alusel. Esitatud ja uuritud tõendid aga kinnitavad, et Lepingu alusel andis Hageja Kostjatele üle 155 000 krooni ja kostjad said selle laenusumma kätte.
3. Lepinguga kohustusid Kostjad tagastama Hagejale saadud laenusumma hiljemalt 27.10.2009 (p 1.3), lisaks tasuma saadud laenult intressi 0,1% päevas (p 2.1). Vaidlust ei ole selles, et Kostjad ei tagastanud Hagejale laenusummat Lepingus kokkulepitud tähtpäevaks ega tasunud ka kokkulepitud intressi. Hageja arvestuse kohaselt on kostjatel seisuga 19.04.2010 tagastamata 155 000 krooni (9906.31 EUR) laenu ja tasumata 26 970 krooni (1723.70 EUR) intressi. Tagastamata laenu ja intressivõla suurust ning arvestuslikku õigusust kostjad vaidlustanud ei ole. Eeltoodu annab tunnistust, et kostjad ei ole täitnud endale Lepinguga võetud rahalisi kohustusi, st nad on rikkunud Lepingut. Sellest tulenevalt on Hageja õigustutud nõudma kostjatelt rahaliste kohustuste täitmist. Arvestades, et Kostjad on Lepinguga võtnud endale kohustuse vastutada laenu tagastamise eest solidaarselt (p 1.4), on hageja õigustatud nõudma rahaliste kohustuste täitmist kostjatelt solidaarselt. Hageja solidaarnõue kostjatelt 155 000 krooni (9906.31 EUR) tagastamata laenu ja 26 970 krooni (1723.70 EUR) intressi saamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
4. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostjad ei täitnud Lepingust tulenevat omapoolseid raha maksmise kohustusi kokkulepitud tähtajaks annab tunnistust, et kostjad on alates 28.10.2009.a viivituses omapoolsete rahaliste kohustuste täimisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjatelt viivist Lepingus kokkulepitud määras ja tingimustel. Hageja nõuab kostjatelt viivist kuni 19.04.
5. Hageja arvestuse kohaselt, mida kostjad ei ole vaidlustanud, on viivis alates rahaliste kohustuste sissenõutavaks muutumisest kuni 19.04.2010.a 134 850 krooni. Hageja ei nõua aga kostjatelt viivist mitte täies ulatuses, vaid 6820 krooni võrra väiksemas ulatuses, st summas 128 030 krooni (8182.61 EUR). Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja viivisnõude hageja esitatud ulatuses ning kostjate suhtes solidaarselt. 3

§ 162

lg 1 ja § 165 lg 3 koosmõjus kannavad menetluskulud täies ulatuses kostjad solidaarselt. Hageja võib nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (

§ 174lg 1). Sirje Lahesoo Kohtunik 4