) § 121 lg 1 punkt 4 alusel; 2. Edastada kohtumäärus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest
Asjaolud ja vaidluse ese 1. 24.08.2012 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A. Kv´i poolt esitatud kaebus Viru Vangla käskkirjade nr. 6-2/1267-T; 6-3/2075-D; 6-3/2233-D; 6-3/45-D; 6-3/169-D; 6-3/353D; 6-2/580-T; 6-3/747-D õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebusest tulenevalt määrati kaebaja majandustööde abitööliseks ning karistati kartserisse paigutamisega, kuna ta ei allunud valvuri poolt antud korraldusele asuda tööle. Kaebaja leiab, et käskkirjade väljaandmisel rikkus Viru Vangla nii menetlus- kui ka haldusakti vorminõudeid ning seetõttu on vaidlustatavad käskkirjad õigusvastased. Tuvastuskaebuse esitamise eesmärgiks on hilisema kahjunõude esitamine. 1 3-12-1801 Kohtu seisukoht 2.
sätestab kaebeõiguse piirangud.
lg 2 kohaselt Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. 3. Vastavalt Vangistusseaduse § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav üldjuhul kohustatud töötama. VangS § 37 lg 2 p 3 alusel ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Viru Vangla käskkirjadega nr. 6-2/1267-T ja 6-2/580-T määrati kaebaja tööle E8 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana. Kaebaja tööle määramisel lähtuti vangla arsti poolt esitatud arvamusest, mille kohaselt oli kaebaja võimeline töötama. Nimetatud käskkirjadega tutvumisel teatas kaebaja, et ta ei saa töötada tervislikel põhjustel, kuid pole täpsustanud, milles tema terviseprobleem on. Samuti jättis ta tööle määramise käskkirjad vaidlustamata. Kohus on seisukohal, et iseenesest võib küll vaidlustatavate käskkirjade ja võimaliku tekitatud kahju vahel olla põhjuslik seos, kuid otseselt kahju tekitamine on välistatud. Haldusasja materjalidest on näha, et kaebaja ei asunud tööle, mille eest oli teda korduvalt karistatud distsiplinaarmenetluse korras. Kohus leiab, et võimalikud kahjunõuded on lubatud vaid sellisel juhul, kui vanglaametniku korralduse eiramise eest määratud distsiplinaarkaristus oleks olnud mingil põhjusel õigusvastane (uuringu käigus kaebajal terviseprobleemi tuvastamine). Kujunenud kohtupraktika kohaselt ei pea vangla kinnipeetava tööle määramisel korraldama kinnipeetava suhtes tingimata arstlikku läbivaatust või uuringuid, kuid lähtuda võib tema tervisekaardil olevatest andmetest. Lähtudes eelpoolnimetatust, ei ole A. K kaebuse eesmärk Viru Vangla käskkirjade nr. 6-2/1267-T ja 62/580-T õigusvastasuse tunnistamise nõude osas saavutatav. 4.
lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Seega juhindudes
-i § 121 lg 1 p-st 4, tagastab kohus kaebuse märgitud osas selle esitajale. 5. Kohus teatab, et ülejäänud nõude osas menetleb A. K kaebust edasi. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.