TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2012. a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-12-

) § 67 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks 20 ööpäevaks kartserisse paigutamine. 23.03.2012 esitas V.K vaide nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks (t.lk.14/lk.34) märkides, et Riigikohtu 05.12.2011 otsuses nr 3-3-1-41-11 on öeldud, et Viru Vanglal pole õigust kaasata tööde tegemisse kartseris viibivaid isikuid. Viru Vangla jättis 20.04.2012 vaideotsusega (t.lk.15) vaide rahuldamata, leides et vaide esitajale kartserirežiimi ajal tööle asumise korralduse andmine on olnud õiguspärane ning distsiplinaarkäskkirja kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. 23.05.2012 esitas V.K Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla 16.03.2012 käskkirja nr 6-3/431-D tühistamiseks. KAEBUSE PÕHJENDUSED 2. Kaebaja palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 16.03.2012 käskkiri nr 63/431-D (t.lk.25-26), millega määrati talle

§ 67

p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks 20 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Kaebaja leiab, et nimetatud käskkirja väljaandmisel on eiratud põhiseaduse (edaspidi PS) § 28,

§ 37lg 2 p 3, haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 6, § 54 ja § 56 sätestatut.

Kaebaja märgib, et põeb kroonilist bronhiaalset astmat ning minnes 02.03.2012 koristustarvete ruumi sai ta astmahoo ja ei olnud võimeline töötama. Kaebaja märgib, et tema tervisekaardis on fikseeritud, et koristamine on talle vastunäidustatud ning vaidlusaluse distsiplinaarkäskkirja vaidlustamiseks on kaebaja põhjendatud huviks nii preventiivne eesmärk kui ka hilisem kahjunõude esitamise soov. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 3. Vastustaja Viru Vangla vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane, distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on järgitud kõiki

-s kehtestatud nõudeid ning kaebajale määratud karistus on proportsionaalne. 4. Vastustaja märgib, et

sätestatu kohaselt teeb kinnipeetava töövõimelisuse kindlaks arst. Kaebuse esitaja töövõimelisust hindas vangla arst Juta Kogan, kes andis kinnipeetav V.K`i töölemääramiseks kooskõlastuse elektroonilises registris 06.02.2012, märkides seejuures, et kinnipeetav võib töötada tingimusel, et ei kasuta olmekeemiat, mida on ka kinnipeetava töölemääramisel arvesse võetud ning seetõttu ei ole tõene, et kaebajale on koristustööd täielikult vastunäidustatud.

1. Kaebaja väite kohta, et 02.03.2012 koristustarvete ruumi sisenedes tabas teda astmahoog, mistõttu ei olnud ta võimeline töötama, märgib vastustaja, et kaebaja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Vastustaja märgib, et ei vaidle vastu, et kaebajal esines astmahoog 01.03.2012, mis nähtub ka kaebaja tervisekaardist, kuid puuduvad andmed selle kohta, et kaebajal oleks esinenud astmahoog ka 02.03.
2. Vastustaja märgib, et ettekande nr 835 kohaselt on kaebaja öelnud, et ei saa koristada, kuna tal ei ole kätes jõudu, kuid ei ole soovinud meditsiiniõe kutsumist, ega maininud astmahoogu. Vastustaja leiab, et kaebaja hilisem 2 terviseprobleemidele viitamine on pelgalt kaebaja taktika kantud kartserikaristuse eest vanglalt hüvitist saada. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
3. Viru Vangla 08.02.2012 käskkirjaga nr 6-2/249-T (t.lk.24) määrati V.K tööle finants- ja majandusosakonda sektori E-8 üldkasutatavate ruumide koristajana tööle alates 10.02.2012 kuni 09.05.
4. 02.03.2012 kaebaja kartseris viibimise ajal andis vanglateenistuse ametnik Valeri Gandšu kaebajale korralduse asuda tööle. V.K keeldus korralduse täitmisest ning tema suhtes alustati distsiplinaarmenetlus, mille tulemusel määrati talle Viru Vangla 16.03.2012 käskkirjaga nr 6-3/431-D (t.lk.25-26) distsiplinaarkaristuseks 20 ööpäevaks kartserisse paigutamine. 7.

§ 37lg 1 kohaselt on kinnipeetav üldjuhul kohustatud töötama.

Töökohustusest on

§ 37

lg 2 p 3 kohaselt vabastatud kinnipeetavad, kes ei ole tervislikel põhjustel võimelised töötama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse töötada kindlaks arst. 8.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Riigikohtu halduskolleegium on

1. märtsi 2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p-s 14 selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.
2. Antud juhul on meditsiiniosakond 08.02.2012 andnud kooskõlastuse kaebaja töölemääramiseks (t.lk.31), märkides, et kinnipeetav võib töötada ilma olmekeemiat kasutamata. Nähtuvalt V.K`i tervisekaardi 03.02.2012 väljavõttest (t.lk.38) on kinnipeetav võimeline töötama, kuid peab vältima olmekeemia kasutamist. 06.02.2012 väljavõtte (t.lk.39) kohaselt on kinnipeetaval tekkinud allergiline nohu ja nahasügeluse ägenemine, mis on tema puhul iga-aastane, märgitud et astma puhul kasutab inhalaatorit 1 või vähem korda nädalas ning on nenditud, et vältides olmekeemiat, on kinnipeetav võimeline töötama. Nähtuvalt 29.02.2012 tervisekaardi väljavõttest (t.lk.40) on valvurid 29.02.2012 ettekandes informeerinud meditsiiniosakonda asjaolust, et kinnipeetav V.K ei ole söönud alates 25.02.2012, seoses sellega on meditsiiniõde teinud visiidi kinnipeetava juurde, mõõdetud tema vererõhku (RR 122/79mmHg) ning nenditud, et seisund on stabiilne. Nähtuvalt 01.03.2012 tervisekaardi väljavõttest (t.lk.41) on sel päeval astmahoo tõttu kutsutud sektorisse arst, kuna kaebaja oli nädal aega söömata, mõõdeti isiku vererõhku ja veresuhkrut, mis olid vastavalt 112/86 ja 3,3mmol/l ning kaebajal esinesid krambid, temaga vesteldi nälgimisega kaasnevatest tervisehädadest, määrati suukaudseks manustamiseks glükoosi ja anti uus inhalaator. Nähtuvalt 02.03.2012 väljavõttest on isik kutsutud vastuvõtule, kuna nälgib ja soovib arstiga suhelda, kuid isik keeldus vastuvõtust, samuti keeldus isik vastuvõtust 04.03.2012 (t.lk.43). Nähtuvalt tervisekaadri väljavõttest (t.lk.44-60) on 05.03.2012 ning järgnevatel päevadel ja kuudel isiku kohta üldjuhul märgitud, et üldseisund rahuldav ning võimeline töötama, kuid peab vältima olmekeemia kasutamist. Nähtuvalt kohtule esitatust (t.lk.68-69) on Viru Vangla tellinud SA Ida-Viru Keskhaigla Laboriteenistuselt V.K`i allergia testi erinevate allergeenide kindlaksmääramiseks ning 3 26.07.2010 analüüsi vastusest (t.lk.68) selgus, et V.K on üliallergiline ip8 paneeli allergeenidele (kassiepiteel, koerakõõm, põldtimut, kultiveeritud rukis, kask, puju, erinevad pesemisvahendid) ning 27.07.2010 meditsiiniosakonna õiendis (t.lk.69) on Kersti Kevato meditsiiniosakonna juhataja ülesannetes märkinud, et nimetatud analüüsi tulemusi arvesse võttes, on V.K`ile töötamine koristajana vastunäidustatud. Sellele samale meditsiiniosakonna õiendile on ka Viru Vangla ise tuginenud 22.06.2012 ehk hilisemas distsiplinaarmenetluse lõpetamise protokollis (t.lk.71) leides, et kinnipeetav ei pannud tööst keeldumisega tervislikel põhjustel toime distsiplinaarrikkumist. Seega on Viru Vangla meditsiiniosakond juba 27.07.2010 tuvastanud, et V.K`i näol on tegemist üliallergilise isikuga, kellele on koristajana töötamine üldse vastunäidustatud.
3. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et meditsiiniosakond ei oleks tohtinud anda kooskõlastust kaebaja töölemääramisele, kuid ekslikult on jäänud meditsiiniosakonnal 27.07.2010 õiend tähelepanuta ning meditsiiniosakond on arvestanud üksnes asjaoluga, et kinnipeetav võib töötada tingimusel, et ei puutu kokku olmekeemiaga. Kohus nõustub selles osas vastustajaga, et madal vererõhk ja veresuhkur, krambid ja halb enesetunne on tingitud nälgimisest, sest keha ei saa toitaineid. Kohus leiab, et kaebaja on ise oma nälgimisega põhjustanud olukorra, kus tema immuunsussüsteem on nõrgenenud, ta on erinevatele haigustele ja allergeenidele vastuvõtlikum, kuid sellele vaatamata oleks vanglal enne kinnipeetavale tööleasumise korralduse andmist tulnud arvesse võtta ka kinnipeetava tervise seisundit. Vangla ei ole aga arvestanud, et tööleasumise korralduse andmise hetkel ei tundnu kinnipeetav end hästi ning eelmisel päeval oli tal esinenud allergeenidest põhjustatud astmahoog. Seetõttu on kinnipeetav V.K`i töölemääramine vastuolus seadusest tuleneva keeluga ning tema töölemääramise käskkiri on tühine. Et täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt ja tühine haldusakt on kehtetu algusest peale, ei pannud kaebuse esitaja korraldusele mitteallumisega toime distsiplinaarrikkumist, vaid olles astmaatik ja tugevalt allergiline, tajus kinnipeetav õigustatult, et korraldust täites seab ta ohtu oma elu ja tervise ning tal oli õigus keelduda selle täitmisest.
4. Ka Riigikohus on 30.05.2012 otsuse nr 3-3-1-14-12 p-s 10 märkinud, et kinnipeetava tööle vanglas laieneb vangistusseaduses sätestatud erisustega töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning selle seaduse § 14 lg 5 p 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst, mis seab ohtu tema tervise. Seega on kohus seisukohal, et kinnipeetav V.K`il olid kaalukad põhjused tööst keeldumiseks ning tema distsiplinaarkorras karistamine ei ole põhjendatud, mistõttu tuleb vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tunnistada õigusvastaseks.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisega on kohtuotsus tehtud vastustaja Viru Vangla kahjuks. Kuna kaebaja on käesolevas asjas vabastatud riigilõivu tasumisest, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Mare Krull kohtunik 4