).
lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõu kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse.
lg 4 näeb ette, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Hageja avaldusest nähtuvalt saatis hageja 3.11.
lg 1, kuivõrd käesolevas asjas puudub vajadus hagi tagamiseks.
lg 2 p-st 8 tuleneb maakohtu kohustus põhjendada, mille alusel kohus jõudis järelduseni, et hagi tagamine on vältimatult vajalik ning miks tagamata jätmise korral võib osutuda kohtuotsuse täitmine võimatuks. Kaevatav määrus niisugust põhjendust ei sisalda ja osundatud nõuetele ei vasta. Pelgalt konstanteering, et määruskaebuse esitajale ei kuulu kinnisvara, ei ole kahtlemata piisav analüüs
2) ei seisne äriühingu tugevus ja krediidivõimekus mitte ainult kinnistusregistrites nähtavates kinnistutes, mille tegelik väärtus võib arvestades kinnisvaraturul toimunut olla väga madal või täiesti olematu ning kaugeltki mitte tagada esitatud nõuet. Sealjuures jättes täiesti tähelepanuta aga muud olulised ettevõtte tugevust kirjeldavad finantsnäitajad nagu käive, kasum, omakapital jms. Määruskaebusele lisatud määruskaebuse esitaja majandusaasta aruannetest (lisad 1 ja 2) nähtuvalt on ilmselge, et määruskaebuse esitaja on finantsiliselt hästi kapitaliseeritud ning tugeva jätkusuutlikkusega pika ajalooga ettevõte, millise ettevõtte arengut ei mõjuta vastustaja poolt esitatud rahalise nõude rahuldamine või rahuldamata jätmine. 3) on vastustaja pahatahtlikult jätnud märkimata ning kohus seetõttu jätnud arvestamata ka asjaoluga, et vastustaja rahalise nõude tagatiseks on seatud 2 500 000 kroonine hüpoteek määruskaebuse esitaja endise juhatuse liikme A.L. Tallinnas, Pirita linnaosas asuvale eramuga kinnistule (lisa 3). Riigikohus on 10.01.2011. a tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10 märkinud, et hagi tagamise korras kostja konto arestimine vaidluse ajaks on
lg 4 esimesest lausest lähtudes mõistlik üldjuhul vaid siis, kui see kostjat ebamõistlikult ei koorma. Suuremate nõuete puhul ja eriti majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel eelistada käibevahendite kasutamist vähem piiravaid tagamise vahendeid (nt kohtulikku hüpoteeki) ja konto arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele. 4) asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei ole nõustunud täitma vastustaja alusetut nõuet, ei tõenda mingilgi viisil, et määruskaebuse esitaja ei ole võimeline täitma oma kohustusi. Määruskaebuses on esitaja esitanud 30.11.2010. a vastustaja nõudekirjale kirjalikud vastuväited ning garantiikirja tühistamisavalduse (lisa 4), mistõttu ei ole alust väita, et määruskaebuse esitaja ei täida oma kohustusi võimetusest neid nõuetekohaselt täita vaid seetõttu, et poolte vahel on vaidlus nõude olemasolu osas. Määruskaebuse esitaja leiab, et vastustajal puudub esitatud tühistamisavalduse tõttu üldse garantiikirjast tulenev nõue määruskaebuse esitaja vastu. 3 5) on hagi tagamine kontode ja käibevahendite arestimisega 118 882.73 euro ulatuses määruskaebuse esitaja jaoks põhjendamatult ning ebaproportsionaalselt koormav.
lg 4 järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Nimetatud seisukohta on rõhutanud korduvalt ka Riigikohus oma lahendites 3-2-1-136-04, 3-2-1-26-09, 3-2-1-10-10. Kujunenud olukorras on aga ettevõtte töö sisuliselt seiskunud, kuivõrd kontodel olevate rahaliste käibevahendite kasutamine on oluliselt piiratud, mistõttu saavad põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt kahjustada määruskaebuse esitaja huvid. 6) võib olukorras, kus maakohus on sisuliselt määramata ajaks arestinud määruskaebuse esitaja jooksvad käibevahendid, olla tulemuseks määruskaebuse esitaja ettevõtte töö seiskumine, millise tegevuse tulemuseks võib olla ka äärmuslike asjaolude tulemina ettevõtte pankrot. Seega võib maakohtu määruse tühistamata jätmise korral kaasneda määruskaebuse esitajale väga rängad tagajärjed, millised tagajärjed koormavad põhjendamatult palju määruskaebuse esitaja huve ning ei ole seega
Määruskaebuse esitaja esitas 24.03.
lg-s 2 sätestatud juhtum, mil hagi tagamise taotlus esitatakse enne hagi esitamist. VASTUSTAJA SEISUKOHT 4. AS Olerex vaidleb määruskaebusele vastu ja palub määruskaebuse ja selle täienduse rahuldamata jätmist ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei anna määruskaebuses toodud väited alust hagi tagamise tühistamiseks, kuna puudub
§-s 386 sätestatud alused hagi tagamise tühistamiseks. Hagi tagamise alus ei ole ära langenud ja määruskaebuse esitaja ei ole pakkunud tagatist. Määruskaebuse esitaja ei ole hagi tagamise tühistamise taotluses nimetanud mitte ühtegi
2) piisab hagi tagamise avalduse rahuldamiseks sellest, et asjaoludest nähtuvalt võib kohtuotsuse viivituseta täitmine osutuda raskendatuks juhul, kui hagi jäetakse tagamata. Vastustaja leiab, et käesoleval juhul puuduvad vähem koormavad abinõud hagi tagamiseks. 3) ei ole määruskaebuse esitaja esitanud põhistust, et hagi rahuldavat otsust oleks võimalik viivituseta täita hagi tagamata. Hagi tagamise tühistamisel ei saa olla aluseks määruskaebuse esitaja poolt väidetud krediidivõimekus. Vastustaja märgib, et ainuüksi määruskaebuse esitaja 2009. a kasum ei võimalda nõude täitmist. 4) ei saa kohus anda hinnangut määruskaebuse väidetele, mis käsitlevad vaidluse sisu (nõude olemasolu ja põhjendatus). 4 5) ei anna määruskaebuse täienduses toodud vastuväited hagi tagamise tühistamiseks.
ei sätesta keeldumist, vaid üksnes hagi edastamist kohtualluvuselt õigele kohtule. Antud olukorras ei pea hagi menetlusse võtmise keeldumisel kaasnema hagi tagamise tühistamine, kuna tegemist on tsiviilasja hagi edastamisega kohtualluvuselt õigele kohtule ja tegemist ei ole menetlust lõpetava keeldumisega. Senikaua, kui Harju Maakohus ei ole hagi menetlusse võtmist otsustanud, ei ole põhjendatud hagi tagamise tühistamine. 6) ei oma antud juhul tähendust III järjekohal olev hüpoteek, kuna tegemist on eraldiseisvate nõuetega. Arvestades kinnistu väärtuse ja hüpoteekide suurust ja laenujääke, ei ole vastustajal võimalik hüpoteegi alusel rahalist nõuet rahuldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Järelikult kaalub kohus hagi tagamise otsustamisel, kas hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine olla võimatu või raskendatud. Määruskaebuse esitaja väidab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud
lg 1 kuivõrd käesolevas asjas puudub vajadus hagi tagamiseks, ning samuti ei ole maakohus põhjendanud hagi tagamise vajalikkust. Käesolevas asjas on hagi tagamise alus
Kuna hageja nõue 118 882.73 eurot on suur summa ning kostja ei ole hageja nõudmisel garantiikirjast tulenevat kohustust täitnud, on alust arvata, et hagi rahuldamise korral võib tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist. Hageja on hagi tagamise avalduses oma nõuet ja selle tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud ning maakohus on nende alusel põhjendatult leidnud, et hagi tagamine on põhjendatud. Määruskaebuse esitaja on viidanud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10 ja leidnud, et kontode arestimine on määruskaebuse esitajale ebamõistlikult koormav. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10 on Riigikohus asunud seisukohale, et suuremate nõuete puhul ja eriti majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel eelistada käibevahendite kasutamist vähem piiravaid tagamise vahendeid (nt kohtulikku hüpoteeki) ja konto arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses välja toonud, milline võiks olla alternatiivne mõistlik võimalus hagi tagamiseks. Samuti on maakohus märkinud, et kuna kostjal puudub kinnisvara, millele rahalise nõude korral kohtulikku hüpoteeki seada, on põhjendatud kohaldada hageja poolt taotletud hagi tagamise abinõu. Ringkonnakohus möönab, et hagi tagamise korras kostja konto arestimine vaidluse ajaks, võib erakordselt intensiivselt riivata kostja majandustegevust ja toimetulekut, kuid ringkonnakohus leiab, et kuna käesoleval juhul puudub alternatiivne võimalus hagi tagamiseks, on põhjendatud arvestades hageja nõude ulatust hagi tagamisena kostja kontode arestimine. Oluline on märkida, et määruskaebuses leiab määruskaebuse esitaja, et OÜ Pack Holding puhul on tegemist finantsiliselt hästi kapitaliseeritud ning tugeva jätkusuutlikkusega pika 5 ajalooga ettevõttega, millise arengut ei mõjuta vastustaja poolt esitatud rahalise nõude rahuldamine või rahuldamata jätmine. Ringkonnakohus järeldab, et ka määruskaebuse esitaja arveldusarvete arestimine 118 882.73 euro ulatuses ei mõjuta ettevõtte jätkusuutlikkust. Määruskaebuse täienduste kohaselt on määruskaebuse esitaja seisukohal, et kuna 22.03.2011. a määrusega keeldus Tartu Maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei ole menetluses nõuetekohast hagiavaldust ja seetõttu puudus maakohtul õiguslik alus hagi tagamise taotluse lahendamiseks. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus ei ole määruskaebuse esitaja viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-124-04 toonud välja seisukohta, kuidas lahendada hagi tagamise taotlus juhtumi puhul, mil hagi tagamise taotlus on esitatud koos hagiavaldusega. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et 22.03.2011. a määrusega keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest, sest kohtualluvuse kontrollimisel leidis Tartu Maakohus, et asi allub Harju Maakohtule.
lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
lg 1 kohaselt kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist, esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Ringkonnakohus leiab, et
lg 1 alusel saab kohaldada analoogiat
lg 1 p-ga 2 ja sellest tulenevalt leiab kohus, et maakohus oli õigustatud hagi tagamise taotluse läbivaatamiseks. Kuna käesoleval juhul ei ole hagi menetlusse võtmise küsimuse üle veel otsustatud, ei ole põhjendatud hagi tagamise tühistamine. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ja seisukohad ei ole aluseks määruskaebuse rahuldamisele. Samuti ei esine
Ringkonnakohus märgib, et
lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel määrusega asendada ühe hagi tagamise abinõu teisega. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud
lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. Üllar Roostoja Viivi Tomson 6 Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.