Obsah (4)

§ 5§ 230§ 231§ 483

2-12-14869 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 13.september 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-14

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. 6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 7.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Poolte vahel puudub vaidlus, et AS EE ja kostja sõlmisid 17.09.2008 liitumislepingu XXX (tl 7), mille alusel AS EE kohustus pakkuma kostjale telekommuniktsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. AS EE esitas kostjale arveid (tl 8-14), kuid kostja arveid ei tasunud. AS EE loovutas 30.09.2010 nõude summas 113,56 eurot hagejale (tl 6). Poolte vahel on vaidlus, kas nõue on aegunud. 2 2-12-14869
2. Telekommunikatsiooniteenustest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kostja pidi liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest kostjale esitatavate arvete alusel. Kostjale esitati tasumiseks arved, milliste eest kostja on jätnud tasumata perioodil 01.10.2008-18.01.2009 (tl 8-14). Seega algas 2008 esitatud arvete tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 01.01.2009 kell 00.00 ja aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades 31.12.2011 kell 24.00 ning 2009 esitatud arve tasunõude aegumistähtaeg algas TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 01.01.2010 kell 00.00 ja aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades 31.12.2012 kell 24.
3. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.

§ 483

lg 6 alusel kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 30.10.2011, milline jäeti rahuldamata 28.03.2012 kohtumäärusega, milline on jõustunud samal päeval. Hageja on kohtule esitanud hagi 13.04.2012, seega 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi on kostjale kätte toimetatud. Seega tuleb lugeda aegumine peatunuks alates 30.10.2011, mistõttu ei ole käesolev hagi aegunud.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja kohustus tuleneb liitumislepingust nr XXX (tl 7), mille alusel on kostjale esitatud arved summas 113,56 eurot (tl 8-14), millised kostja on jätnud tasumata. Kostja ei ole esitanud muid vastuväiteid hagile peale aegumise taotluse. Seega on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele võlgnevus summa 113,56 euro.
2. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 113,
3. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise nõudele ning kuna viivise nõue ei ületa põhinõuet ja kostja on oma kohustust rikkunud, siis on kohus seisukohal, et viivis summas 113,51 eurot kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud
4. Kooskõlas

§-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Töötus ei ole aluseks menetluskulude väljamõistmata jätmisel. Kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ning seega tuleb kostjalt selle eest ka vastutada. Juhindudes

§-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 3 2-12-14869 4