) § 10 lg-s 1 sätestatust peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlausaldaja tugineb võlgniku maksejõuetuse põhistamisel
Kohus leidis, et OÜ Capital Inkasso pankrotiavalduse alusel tuleb M. Semsugovile jätta ajutine haldur nimetamata
lg 3 p 4 alusel, s.o võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. 2 Võlausaldaja tuginemine ainuüksi
M. Semsugovi esitatud andmed oma varalise seisundi kohta tõendavad, et ta ei ole püsivalt maksejõuetu. Võlgniku registreeritud elukoht rahvastikuregistris Soome Vabariigis kinnitab tema väiteid XXXX osalemise ja sissetuleku saamise kohta. Liiklusregistri andmebaasist nähtuvalt on võlgniku nimele registreeritud kaks sõiduautot. Nähtuvalt kohtu infosüsteemist ja täitemenetluste registrist ei ole võlgniku suhtes rohkem kohtumenetlusi ega ühtegi täitemenetlust algatatud. Seega võib arvata, et võlgnikul jätkub piisavalt vara ja rahalisi vahendeid kõigi oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, mistõttu ei saa teda lugeda maksejõuetuks pankrotiseaduse tähenduses. Lisaks oma maksejõulisusele on võlgnik viidanud ka nõude vaieldavusele – asjaolule, et 03.06.2011 võlatunnistus on sõlmitud ähvarduse mõjul, mille kohta on ta teinud 06.06.2011 avalduse Lõuna Politseiprefektuurile. Võlgniku esitatud vastuväite taustal ei pidanud kohus ilma 03.06.2011 võlatunnistuse täiendava kontrollimiseta võimalikuks lugeda võlausaldajal ka nõude olemasolu tõendatuks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. OÜ Capital Inkasso taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 16. novembri 2011 määruse tühistamist, M. Semsugovi pankrotimenetluse algatamist ja M. Semsugovi pankroti välja kuulutamist ning võlausaldaja menetluskulude võlgniku kanda jätmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus alusetult leidnud, et M. Semsugov ei ole maksejõuetu. Võlgniku paljasõnalised väited ei kinnita tema maksevõimet ning võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse.
lg 2 p 1 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tuginema vähemalt asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Antud juhul ei ole kahtlust ega vaidlust selles, et võlausaldaja on vastava kohustuse täitnud. Seadusandja on selgelt öelnud, et võlausaldaja ei pea võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tuginema ühelegi täiendavale alusele ning
Seetõttu on ebaõige maakohtu järeldus, et võlausaldaja ei saa pankrotiavalduse esitamisel tugineda ainuüksi
Lisaks nimetatule ei lükka kohtu poolt esitatud asjaolud ümber
lg 2 p 1 sätestatud võlgniku maksejõuetuse eeldust ning võlgnik on ka faktiliselt maksejõuetu. Kohtu seisukoht, et võlgniku elukoht Soome Vabariigis kinnitab tema maksevõimet, on alusetu. Isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht ei tõenda seda, et tal oleks olemas töö või sissetulek. Rahvastikuregister on olemuslikult informatiivne, sellel puudub õiguslik tähendus ning selle kanne ei saa kinnitada isiku maksevõimet. Kohtu poolt esitatud kaalutlus on seetõttu asjakohatu. Lisaks sellele nähtub kohtu väitel liiklusregistrist, et võlgniku nimele on registreeritud kaks sõiduautot. Vastav ei ole asjaolu võlausaldajale kontrollitav. Võlgnik kohtuistungil liiklusregistri väljavõtet ei esitanud ning võlausaldajal puudub õigus liiklusregistrist vastavat informatsiooni saada. Isegi kui eeldada, et võlgnikul tõesti on kaks sõidukit, ei ole kohtule ega võlausaldajatele esitatud mingisugust informatsiooni selle kohta, mis sõiduautod need on ning milline on nende maksumus. Üldteadaolevalt minetavad sõiduautod aja jooksul oma väärtuse peaaegu täielikult. Seetõttu ei ole võlgnik tõendanud enda maksevõimet ega ümber lükanud 3
Võlgniku ja kohtu vastupidine seisukoht on paljasõnaline ja tõendamata. Avalikest registritest ei nähtu, et M. Semsugovil oleks mingitki vara. M. Semsugovi senine ettevõtlustegevus toimus OÜ Semtek kaudu, mis on aga ilma likvideerimismenetluseta äriregistrist kustutatud pankrotimenetluse raugemise tõttu. Seetõttu võlausaldajale pankrotiavalduse esitamise hetkel kättesaadavatest andmetest nähtus see, et M. Semsugovil vara puudub ning et tema ettevõte on pankrotimenetluse raugemise tõttu äriregistrist kustutatud. M. Semsugov ei ole menetluses maksejõuetuse eeldust ümber lükanud, mistõttu tuleb
lg 2 p 1 alusel alustada võlgniku pankrotimenetlus ja määrata ajutine haldur, kes selgitaks välja võlgniku vara. Võlausaldaja ei saa välistada, et ajutise halduri aruandest lähtuvalt võib ilmneda, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu, kuid senine informatsioon ei kinnita vastavat järeldust, mistõttu maakohus on valesti leidnud, et M. Semsugov ei ole maksejõuetu; 2) leidis maakohus vääralt, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu on ebaselge. Maakohus asus otsuse p-s 4 seisukohale, et võlausaldaja nõue on vaieldav, kuivõrd võlgniku vastuväite kohaselt on 03.06.2011 võlatunnistus sõlmitud ähvarduse mõjul. Võlausaldaja vaidleb kohtu seisukohale vastu ning leiab, et OÜ Capital Inkasso nõue M. Semsugovi vastu on selge ja vaieldamatu. Võlausaldaja nõue tuleneb 03.06.2011 võlatunnistusest. Tegemist on kehtiva ja üheselt mõistetava dokumendiga, millega võlgnik on kohustunud maksma võlausaldajale 3250 eurot ning vastava kohustuse rikkumise korral maksma ka viivist ja leppetrahvi. 03.11.2011 eelistungil asus võlgnik üllatuslikult seisukohale, et võlatunnistus ei ole kehtiv, kuivõrd see on tehtud ähvarduse mõjul. Selline väide on ebaõige kahel põhjusel. Esiteks ei ole võlausaldaja võlgnikku mitte kuidagi ähvardanud ega muul viisil mõjutanud. Pooled kohtusid 03.06.2011 ning pidasid läbirääkimisi selle üle kas ning kuidas on M. Semsugov valmis täitma oma äriühingu OÜ Semtek kohustusi OÜ Capital Inkasso ees. Pooled jõudsid kokkuleppele, et M. Semsugov tasub OÜ Semtek võlgnevuse mõistliku maksegraafiku alusel tasudes 100 eurot kuus. Mingit ähvardust, mõjutamist ega midagi muud sellist ei ole aset leidnud. Võlgnik ei ole tõendanud ka kohtuistungil esitatud väidet politsei poole pöördumise kohta. Võlausaldajale teadaolevalt ei ole tema suhtes kriminaalmenetlust alustatud ega tema juhatuse liikmeid ega töötajaid menetleja juurde välja kutsutud. Eeldades seda, et võlgnik esitas kuriteoteate, oleks tänaseks ehk siis ca poole aasta jooksul menetleja kindlasti juba esimesed toimingud teinud. Midagi sellist ei ole aga aset leidnud, mistõttu võlgniku paljasõnaline väide politsei poole pöördumise kohta on tõendamata. Võlgniku väitega ähvardamise kohta on vastuolus ka see, et võlausaldaja on soostunud võlgnevuse tasumisega maksegraafiku alusel. Juhul, kui võlgnikku oleks ähvardatud, siis on vähetõenäoline, et ähvardaja oleks olnud nõus sõlmima maksegraafikuid või oleks piirdunud võlatunnistuses sedastatud summaga. Teiseks, isegi ähvarduse esinemise korral ei ole võlatunnistus mitte automaatselt tühine, vaid tühistatav TsÜS sätestatud korras ning võlgnik ei ole tühistamisavaldust esitanud. TsÜS § 90 lg 1 kohaselt võib ähvarduse mõjul tehtud tehingu tühistada. TsÜS § 96 lg 1 kohaselt võib isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. TsÜS § 98 lg 1 järgi toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 p 1 kohaselt võib ähvarduse korral tehingu tühistada kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas. Pooled sõlmisid võlatunnistuse 03.06.2011. See tähendab, et viimane päev tühistamisavalduse esitamiseks oleks olnud 03.11.2011, mis oli käesolevas pankrotiasjas eelistungi toimumise päev. Võlausaldaja esindaja märkis seda ka eelistungil ning see on kajastatud istungi protokollis. Sellest hoolimata ei ole võlgnik vastavat avaldust teinud, mistõttu võlgnik on igal 4 juhul võlatunnistuse tühistamise tähtaja mööda lasknud. See tähendab seda, et võlatunnistus on sõltumata selle sõlmimise asjaoludest kehtiv, seda tühistada ei ole võimalik ning see on võlgnikule täitmiseks kohustuslik. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5. M. Semsugov palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud OÜ Capital Inkasso kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) ei vaidle võlgnik vastu, et 03.06.2011 on allkirjastatud võlatunnistus võlgniku ja võlausaldaja OÜ Capital Inkasso vahel selles toodud tingimustel; 2) on maakohus põhjendatult järeldanud, et võlgnikku ei saa lugeda maksejõuetuks pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnik ei nõustu seisukohaga, et võlausaldaja ei pea võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tuginema ühelegi täiendavale alusele, kui seda sätestab
lg 2 p 1.
lg 2 p 1 tingimused ei ole võlgniku maksejõuetuse põhistamise ainsaks või lõplikuks indikaatoriks pankrotimenetluse rahuldamise alusena, vaid tegemist on pigem formaalsete eelduste täitmise asjaoludega pankrotiavalduse menetlemiseks.
lg 3 p 1 kohaselt kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Sama paragrahvi lõike 3 punkt 4 kohaselt jääb ajutine haldur nimetamata ka juhul, kui kohus leiab, et võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Antud juhul ei ole võlausaldaja põhistanud võlgniku maksejõuetust piisavalt. Kohus selgitas eelistungil võlgniku maksejõuetuse asjaolusid ja leidis põhjendatult, et pankrotiavalduses nimetatud võlgniku maksejõuetus ei ole tõendatud ja teda ei saa lugeda maksejõuetuks pankrotiseaduse tähenduses. Kohus järeldas põhjendatult, et 03.06.2011 võlatunnistuse täiendava kontrollimiseta ei pea kohus võimalikuks lugeda võlausaldajal ka nõude olemasolu tõendatuks. Määruskaebuses esitatud seisukohad võlgniku faktilise maksejõuetuse tõendatuks lugemise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus on selgitanud ja hinnanud võlgniku maksejõuetuse asjaolusid. Kohtumääruses on põhjendatult järeldatud, et võlgnikul on sissetulek, kuna registreeritud elukohaks rahvastikuregistri andmete järgi on S V . Kohus on kontrollinud liiklusregistri andmebaasist võlgnikul kahe sõiduauto omamist. Kohus on kontrollinud, et võlgnikul ei ole kohtumenetlusi ja algatatud täitemenetlusi ja põhjendatult hinnanud, et võlgnik on täitnud nõuetekohaselt kõiki oma kohustusi (sh AS SEB ees). Kohus on eelnimetatu alusel põhjendatult järeldanud, et tõendamist ei leia võlgniku maksejõuetus pankrotiseaduse mõistes. Võlausaldajal on kohustus tõendada pankrotiavalduses võlgniku maksejõuetust. Kuigi määruskaebuse esitaja on seadnud kahtluse alla võlgniku vastuväited tema maksejõulisuse kohta ja kohtu kaalutlusõiguse asjaolud, ei ole määruskaebuse esitaja taotlenud eelistungil kohtu abi temale selgusetute asjaolude kohta asjas täiendava informatsiooni saamiseks. Määruskaebuse esitaja ei ole põhistanud lähtuvalt võlgniku majanduslikust olukorrast tema püsivat maksejõuetust; 3) vaidles võlgnik eelistungil vastu nõude olemasolule. Kohus tugines antud asjaolule ja leidis põhjendatult, et nõue on vaieldav. Võlatunnistus on võlgniku poolt allkirjastatud sunni ja ähvarduse mõjul ning võlatunnistus ei ole kehtiv. Võlgnik on kinnitanud 06.06.2011 Lõuna Prefektuurile vastavasisulise avalduse tegemist. Avalduse võlatunnistuse mittekehtivuse kohta on võlgnik teinud Tartu Maakohtu 03.11.2011 toimunud eelistungil, mida kinnitab istungi protokoll ja mis leiab käsitlemist maakohtu 5 16.11.2011 kohtuotsuse asjaolude osa p-s
lg-s 2 on sätestatud asjaolud, millele peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tuginema. Käesoleval juhul on võlausaldaja tuginenud
Samas on ekslik määruskaebuse esitaja seisukoht, et kui on täidetud
lg 2 p-s 1 märgitud eeldus, siis puudub kohtul võimalus jätta ajutine haldur nimetamata.
lg-s 3 on sätestatud alused, millal kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata. Maakohus on ajutise halduri nimetamata jätmisel tuginenud
lg 3 p-le 4, s.o võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud, ning leidnud, et ilma 03.06.2011 võlatunnistuse täiendava kontrollimiseta ei ole võimalik lugeda võlausaldajal nõude olemasolu tõendatuks. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Asja materjalidest nähtuvalt põhineb võlausaldaja pankrotiavaldus 03.06.2011 võlatunnistusel. Võlgnik on kinnitanud, et võlatunnistusele andis ta allkirja ähvarduse mõjul ning 27.06.2011 esitas selle kohta Lõuna Politseiprefektuurile avalduse kriminaalasja algatamiseks. Nimetatud asjaolule tugines võlgnik ka maakohtu istungil ning vastusele määruskaebusele on võlgnik lisanud avalduse Lõuna Politseiprefektuurile. Samuti nähtub asja materjalidest, et 22.11.2011 on võlgnik saatnud võlausaldajale võlatunnistuse tühistamise avalduse. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et TsÜS § 99 lg 1 p-s 1 ettenähtud kuuekuuline tähtaeg möödus 03.11.2011 on ekslik, kuivõrd vaidlusalune võlatunnistus on allkirjastatud 03.06.2011. Nimetatud asjaolude alusel on põhjendatud maakohtu seisukoht ajutise halduri nimetamata jätmisest
MS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. 6 Andra Pärsimägi Viivi Tomson 7 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.